1-10-1900/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2010a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-1900 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi

E.D süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse korrras käskmenetluses. Süüdistatav E.D

E.D; isikukood: xxx, xxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokuröri abi Svetlana Raudsepp RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254; § 256¹ kohus : otsustas

Süüdi tunnistada E.D KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30

päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 354 krooni), s.o. 10 620 (kümme tuhat kuussada kakskümmend) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.02 – 11.02.2010a., s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 8496 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kuus) krooni.

Kars § 66 sätete kohaselt määrata karistuse tasumine ositi, täitmise tähtajaga 10 kuud,

igakuise maksega 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni ja 60 senti. Igakuine makse tasuda hiljemalt 20-ndaks kuupäevaks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.D-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista E.D-lt riigituludesse

sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011

SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „E.D 1-10-1900, rahaline karistus“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „E.D, 1-10-1900, menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.D süüdistatakse selles, et tema juhtis x.x.2010a. kella x ajal x maakonnas x

vallas x mnt 120. kilomeetril x suunal mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis. E.D tuvastati kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga

Lion Intoxilyzer 8000 väljahingatavas õhus 1,88 mg/l, mõõtmise laiendmääramatus ± 0,17

mg/l, lõplik tulem 1,71 mg/l. Seega juhtis ta mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem, kui 1,7 mg/l.

Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. E.D on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole

ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. E.D on varem kriminaalkorras karistatud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades E.D poolt tema

puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus

karistuse mõistmisel, et E.D on kriminaalkorras varem karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et E.D-le on võimalik määrata rahalise karistuse sanktsioon alammääras. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 30 päevamäära, s.o 10 620 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära

suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 354 krooni.

Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 354 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179

lg 1 p 2ja § 2565

lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262 krooni ja 50 senti.

Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni.

Anu Tammeniit kohtunik