4-19-5329/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 16.10.2019.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number

4 19 5329 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi I.A süüdistuses LS § § 2

223 lg 1 ja

37 lg 1 järgi Menetlusalune isik

I.A , isikukood: XXX; kodakondsus: ; elukoht: xxxx; koht: xxxx EV töö Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik I.A Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri , PPA , esindaja Jaak Paju

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.A LS § järgi ning mõista karistuseks arest kümme

223 lg 1

10 ( ) päeva.

Süüdi tunnistada I.A LS § 237 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 1 kümme

0 ( ) päeva.

Arest pöörata täitmisele koheselt.

KarS § 68 lg 2 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine karistusaja hulka ning mõistetud aresti ära kandmist arvestada alates väärteom I.A enetluses kinnipidamisest, s.o alates 15.10.2019.a kella 10.49-st.

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.

LS

37 lg 2 alusel kohaldada I.A suhtes § 2 lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.

LS § 127 alusel on I.A kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on motiv 08.11.2019.a. eeritud kohtuotsus kättesaadav

Kohtus tuvastatud asjaolud:

15.10.2019.a koostat nr AB1581080 I.A-le selle kohta, et tema i väärteoprotokoll juhtis 14.10.2019.a kell 06.44 xxxx juures, suunaga xxxx -le, tn mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, ei kohandanud kiirust olukorrale vastavaks teeja oma sõiduki ega vähendanud kiirust vastavaks liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõi juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu maja seina. Oma duk

tegevusega põhjustas varalise kahju A . Samuti põgenes M ja A D, tervisekahjustused D-S V

liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ei andnud abivajajale esmaabi avitanud Häirekeskust ega , ei te kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle tead, kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud isik. Kirjeldatud tegevusega rikkus I.A LS § 50 lg 3 p 2, § 169 lg

2 p 2, 3, 4, § 169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § § lg 1 järgi.

223 lg 1 ja 237

Kohtuistungil I.A selgitas, et

väärteoprotokolli sisu ja süüdistus on arusaadavad ning tunnistab end süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et sõitis koju s oli mitte üle 40 km/h , kiiru . Vihma sadas ja oli pime. Enne liiklusõnnetust vaatas ta kapoti peale, see läikis vastu ja siis käis ragin. Ta proovis majast välja tagurdada, aga auto ei liikunud. Kui ta autost väljus, siis ta kuulis, kuidas naise hääl ütles: „ “. Ta ei mõelnud midagi ja jooksis minema. Ta arvas, et lapsed, lapsed tappis kellegi, et laps sai viga. Ta ei tea, kas see oli a oli alles ostetud. S uto või tema süü. Auto ee oli avariiline, kuid oli tunnistatud tehniliselt korras olevaks, kuigi sõidu ajal oli tunda mingeid jõnkse ja tabloo näitas häireid Pärast liiklusõnnetust jooksis ta koju, võttis tööauto . ja sõitis xxxx. Lugedes, et kõikide inimestega on kõik korras, siis hakkas tagasi sõitma. Öösel magas sõbra juures ja hommikul läks politseisse. Tal on varasemaid väärteokaristusi, mis on seotud kõik kiirusega. Rahatrahve ta tasunud ei ole, kuna tol ajal puudusid võimalused nende tasumiseks. Ta on varem osalenud

liiklusõnnetustes kahel korral ja teab, mismoodi õnnetuses osalenud juht peab käituma. Auto, millega ta liiklusõnnetus põhjustas kuulub tema õele ning selle autoga sõitis alles teist e ,

korda. Tema igakuine sissetulek on 2000 eurot neto. Tal on 2011.a Swedbanki ees võlgnevus

50 000 eurot. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Palub, et talle määratakse rahaline karistus, juhtimisõiguse palub alles jätta (tlk 52-53).

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tegemist oli äärmiselt raske rikkumisega – isik sõitis katki kellegi maja, vigastas lapsi ja põgenes sündmuskohalt. Juhtunut raskendab see, et menetlusalune isik põgenes sündmuskohalt. Kohtuvälise menetleja hinnangul viitab kirjeldatud käitumine sellele, et isik soovib varjata mingit muud rikkumist, nt ainete tarvitamist või alkoholijoobe olemasolu. Menetlusalusel isikul on 8 kehtivat väärteokaristust ja rahatrahvid nende eest on siiamaani tasumata. Suur osa nendest rikkumist estades est on kiiruse ületamised. Arv rikkumise asjaolusid, siis ka käesolevas asjas on olnud ebaõige liikumiskiirus see, mis on selle õnnetuse põhjustanud. Kohtuväline menetleja leiab, et sõiduki liikumiskiirus ei olnud kindlasti 40 km/h, arvestades maja ja auto vigastusi. Kohtuväline menetleja palub tunnistada I.A süüdi ja karistada teda LS § 223 lg 1 alusel arestiga 10 päeva, LS § 237 lg 1 alusel arestiga 10 päeva ning kuivõrd isikul on varasemad karistused, rahatrahvid on tasumata ja isik põgenes sündmuskohalt, jättes sündmu leiab kohtuväline menetleja skohal inimesed abita, siis , et sellise isiku koht ei ole liikluses ning palub LS § 237 lg 2 alusel lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus 8 kuuks . (tlk 53 pöördel)

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et süü LS § I.A

223 lg 1 ja §

237 lg 1 14.10

järgi väärtegude toimepanemises .2019.a on tõendamist leidnud täies mahus.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse ettenähtud süüteo I.A-le

LS § 223 lg-s 1 toimepanemist.

I.A poolt süüteo toimepanemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka s ga, millest ündmuskoha vaatlusprotokolli nähtuvalt oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks

14.10.2019.a kell 06.44 ning vaadeldavaks kohaks xxxx asuv sündmuskoht. Sündmuskohal on xxxx mnt kahesuunaline, mõlemas suunas üks sõidurada. Sõidutee mõlemas servas on kõnnitee.

Sündmuskohalt jälgi ei leitud, sõiduk sündmuskohalt liigutatud. Samuti nähtub, et on sündmuskohal on olnud teekate märg, tasane, asfaltkattega tee, kus lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Õnnetus on toimunud pimedal ajal, kuid kohas kus põleb tänavavalgustus, vihmasadu. , Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fototabelist nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil xxxx (reg.nr xxxx), mille omanikuks on A M, kui ka xxxx asuval majal lt deformeerunud ning mis kuulub A D. Majas olnud kaks , mille külg ning tuba on täieliku

alaealist last said vigastada, juht lahkus sündmuskohalt Teatis liiklusõnnetuses (tlk 4-11). kannatada saanud isiku saabumisest tõendab, et alaealine D-S V vajas SA Tallinna Lastehaiglas esmaabi, kuna sõiduauto sõitis majja, laps magas diivanil ning kukkus koos diivaniga vastu peegelseina (tlk 40). S xxxx (reg.nr xxxx) olevad vigastused on fikseeritud 14.10.2019.a õiduautol sõiduki vaatlusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et sõidukil on esiosa deformatsioon, esiklaas kahjustatud. Vasakpoolne esirehv survestamata, turvapadjad ei ole avanenud. Valgustusja suunatuled deformeerunud, vasak küljepeegel kahjustatud (tlk 12-19).

Puutuvalt menetlusalusele isikule

esmalt inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, karistatav surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud ning eelnevalt kirjeldatud väärteoasja materjalidega on leidnud tõendamist, et nii sõiduautol xxxx (reg.nr xxxx) kui ka xxxx

asuval majal on tuvastatud olulised vigastused, mis eeldavad ilmselgelt sõiduki ja maja taastamisremonti. , A M, kui ka maja Seetõttu on kohtu hinnangul nii sõiduki omanikule omanikule, A D, tekitatud varalist kahju. Samuti on tuvastatud, et alaealine D-S V on saanud sõiduauto majja sissesõitmise tagajärjel mistõttu on tuvastat , vigastada, ud ka tervisekahjustuse põhjustamine liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes. . Seega on tuvastatud, et tegemist on

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teistele isiku le varalise kahju te

tekitamisega, samuti ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega D-S V. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud LS § 50 lg 3 p 2 sätestatud kohustuse eiramist, s.o juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest nähtuvalt on liiklusõnnetuse sündmuskohas tee kahesuunaline, mõlemas suunas üks sõidurada. Teel on asfaltkate, mis on tasane, märg ning lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Õnnetus on toi munud

vihmasajus, pimedal ajal kohas, . Seega arvestades teeja kus põleb tänavavalgustus ilmastikuolusid, oleks menetlusalune isik pidanud olema eriti tähelepanelik ümbritseva suhtes ja kohandama oma sõidu Märg tee ning vihmasadu nõuavad autojuhilt ki kiiruse vastavalt sellele.

rohkem tähelepanelikkust ning ettevaatlikust. Samuti peab uht sõidukiiruse valikul arvestama j oma sõidukogemust ja teeolusid, seda enam, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tegi sõiduauto mingeid jõnkse ja andis tablool häireid, samuti sõitis ta selle autoga alles teist korda. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tema sõidu mitte üle 40 km/h, v kiirus ihma sadas ja oli pime. Enne

liiklusõnnetust vaatas ta kapoti peale, see läikis vastu ja siis juhtus liiklusõnnetus. Kohus on seisukohal, et aset leidnud sündmus viitab asjaolule, et I.A ei olnud piisavalt tähelepanelik ning tema sõidukiirus ei olnud tee oludele vastav, kuna sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja ilma

kaotamine ning teelt ki väljasõitmine vastu maja viitavad sellele, et I.A sõidu liikumiskiirus ning tema reageerimiskiirus auto peatamiseks ei olnud vastavuses. Arvestades autole ja majale tekitatud vigastuste ulatust, siis ei ole kohtule usutav ad menetlusaluse isiku väited, et tema sõidukiirus oli mitte üle 40 km/h

. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse, oleks kohtu hinnangul olnud liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et I.A käitumises on tuvastatud LS § 50 lg 3 p 2 rikkumine. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks I.A pidanud ette nägema võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel märja ilma ja teeoludega võib sõiduauto teelt välja - sõita ja põhjustada sellega kahju. Seega pani I.A väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üheselt on tõendatud I.A poolt LS § 50 lg 3 p 2 nõuete rikkumine ning selle tagajärjel põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ehk pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti heidetakse I.A-le ette, et ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes abivajajale esmaabi andmata, ei teavitanud häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada, kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene.

LS § 169 reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Kui liiklusõnnetuses on viga või surma saanud inimene, peab juht lisaks teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti peab ta andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid (LS § 169 lg 2 p

2, 3, 4). ei Juhul kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud või selles osalenud inimesed nõua ise oma tervise kontrolli, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise asjaolud (sh kahju eest vastutava isiku), samuti liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, politseile teatama ei pea (LS § 169 lg 4). Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg

5).

LS § 169 põhjal saab teha järelduse, et selles sätestatud nõuete täitmine eeldab liiklusõnnetuses os ( ) alenud sõiduki te peatamist ning sündmuskohale jäämist asjaolude selgitamiseks ning vajadusel ka iseseivalt meetmete tarvitusele võtmiseks. I.A ütlustest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt aga menetlusalune isik nii ei toiminud, käitudes vastupidiselt. I.A selgitas kohtus, et kuigi tema, varasemalt liiklusõnnetuses osalenud isikuna, teadis, kuidas liiklusõnnetuse korral tuleb toimida, otsustas ta sündmuskohalt põgeneda. I.A ütluste kohaselt kuulis ta autost väljudes, idas naise hääl ütles: „ “. Ta mõtles, et ta tappis ku lapsed, lapsed kellegi, et laps sai viga. Ta ei mõelnud midagi ja jooksis minema ning võttis kodust teise auto ja sõitis Politseisse läks menetlusalune isik alles järgmisel päeval. Ka sündmuskoha xxxx.

vaa vad xxxx tlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga tõenda , et majja sõitnud mootorsõiduki (reg.nr xxxx

) juht lahkus sündmuskohalt (tlk 5).

KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Menetlusaluse isiku I.A ütlustest tulenevalt sai ta

aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse. Samuti ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamata, et ta on põhjustanud varalist kahju sõiduauto omanik nii ule, kui ka xxxx asuva maja omanikule. Arvestades ka I.A ütlusi, et ta kuulis majas olnud naist hüüdmas: “lapsed, lapsed“ ning ta arvas, et laps on viga saanud, siis seda enam oleks ta pidanud jääma sündmuskohale ning selgitama välja esmaabi . Kuna I.A oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vajaduse juhiks, siis kohalduvad tema suhtes LS § 169 lg s 2 sätestatud kohustused, mille kohaselt oleks I.A -

pid

anud helistama Häirekeskusesse ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. Antud juhul, aga I.A selliseid nõudeid ei täitnud ning lahkus sündmuskohalt, jättes täitmata LS § 169 lg 2 p 2, 3, 4 kohustused.

Samuti lahkus I.A sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. LS §

169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama, sh peavad LS § 169 lg 4 p

5 sätestatud tingimused esinema koos. -des 1- Kuna I.A, , kui sõiduauto juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 sätestatud , mis annaks õiguse jätta politseile kohustusi liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. s info kahju saaja (maja Kuivõrd I.A puudu omaniku) kohta, . siis oleks pidanud ta politsei poole pöörduma Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei politseile võib huvitanud ei kahju tekitamine ega kahju saaja. Kuna liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 sätestatud tingimustel ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument, mida antud juhul ei ole, siis tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses käitumises esineb LS § 169 lg osalenud I.A

4 p 4 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma Häirekeskust teavitamata, abivajajale esmaabi andmata kui ka liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid üleskirjutamata, samuti politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. I.A sai liiklussituatsiooni arvestades aru, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai vigastada tema juhitud sõiduk ning elumaja ja nende omanikele tekkis varaline kahju. Lisaks I.A ütlustele tuginedes, oli tal igasugune alus eeldada, et liiklusõnnetuse tagajärjel võis inimene viga saada. Seega juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse , ja samuti teavitada Häirekeskust viga saanud inimesest ning osutada esmaabi kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on leidnud lg 2 p 2, 3, 4, lg 4 p 4 tõendamist, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 ning lg 5

nõudeid ja pani toime LS § 23 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut

, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et on LS § 223 lg 1 ning LS § 23 I.A

7 lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud eraldi teoga, kuivõrd LS § 23 lg 1 ettenähtud väärtegu ei ole

toime pandud sama teoga, so seoses sõiduki juhtimisega õttu tuleb mõlema väärteo eest , mist mõista eraldi karistus.

Kohus arvestab menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et I.A on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud isikuks ning valdavalt on menetlusalust isikut karistatud LS § 227 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning viimati

13.02.2019.a kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses (120 eurot). Seejuures on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid jäetud tasumata. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et toimepanemisest.

menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks väärteokoosseisu, mis muudab menetlusaluse isiku süü ka suuremaks. Arvestades käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude asjaolusid, s.o seda, et põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas I.A

kahele isikule varalist kahju ning alaealisele lapsele ettevaatamatusest tervisekahjustuse ning lahkus sündmuskohalt Häirekeskust liiklusõnnetusest teavitamata ning abivajajale esmaabi andmata

, siis on kohtu hinnangul isiku süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana ning ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu I.A süü suur . ust iseloomustab ka tema

enda suhtumise intensiivsus toimepandud väärtegudesse. Nimelt pani ta LS § 223 lg 1 liiklusrikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuid LS § 237 lg 1 rikkumise kavatsetult. Seda enam näitab I.A hoolimatust ja küünilisust asjaolu, et ta lihtsalt läks sündmuskohalt minema, kuigi ta enda ütluste kohaselt arvas, et tappis kellegi või laps sai viga. Tagasi tuli alles siis, kui luges telefonist, et inimestega on kõik korras ning politseisse ilmus süü tunnistamisele al . Sellise misega on I.A les järgmisel päeval käitu näidanud üles üleolevat

suhtumist teiste inimeste tervise, elude ja vara suhtes. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse I.A süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus, et I.A on 8 kehtivat väärteokaristust, millest enamus on liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kohtu hinnangul näitab see ilmekalt, et tegu on inimesega, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Kokkuvõtteks hindab kohus I.A süüd väärtegude toimepanemisel keskmisest suuremaks ning arvestab seda karistusliigi ja - valiku puhul. määra Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. rtushinnanguid ning Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku vää saavutamaks karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks - I.A karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest LS § 223 lg 1 järgi arestiga päeva ja LS § . lg 1 järgi arestiga päeva

Kohtuistungil s ks elgitas I.A, et aresti mõistmine võta temalt töö ja sissetuleku, millega ta

peab ülal oma perekonda. Kohus möönab, et aresti mõistmisega võivad kuigi tekkida menetlusaluse isiku igapäevasesse ellu ebamugavused, sh jääda igapäevased rahalised kohustused täitmata, siis see põhjendus ei ole süüd vähendavaks ega aresti kohaldamist välistavaks asjaoluks.

Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma ka seda, et liiklusalaste süütegude toimepanemine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv kui ka arest, samuti juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu -

korraldamisel. Seega on kohus seisukohal, et kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaamist keelunormi kehtivusest, kuulub arest kohesele ärakandmisele. Kuivõrd menetlusalune isik oli väärteomenetluses kinni peetud ja toimetatud kohtusse, tuleb väärteomenetluses kinnipidamise aeg arvestada VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka ning mõistetava karistuse kandmist tuleb arvestada alates 15.10.2019.a kella 10.49- . st

LS § 237 lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada LS § 237 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Esmalt märgib kohus, et kuigi LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega tekitati varalist kahju ning ettevaatamatusest tervisekahjustus, siis juhul kui I.A oleks järginud LS § 169 sätestatud nõudeid, jäänuks LS § 237 lg 1 ettenähtud väärtegu toime panemata. Seetõttu leiab kohus, et ühe väärteo toimepanemisele järgnenud teise t väärteo toimepanemine muudab ahtliku menetlusaluse isiku süü suuremaks mis on lisakaristuse kohaldamise üks eeldus. , Karistusregistri andmetest I.A on toimepanemise nähtub, et korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest, kuid senised karistused . Arvestades pole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma toimepandud väärtegude ohtlikkust, süüd iseloomustavaid asjaolusid ning tema I.A

varasemat karistatust liiklusalaste rikkumiste ees, on kohus seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventsiooni arvestades, leiab

kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Kohtuistungil I.A küll avaldas, et juhtimisõigust on vaja, kuna seda nõuab tema töö, kuid kohtu hinnangul oli see asjaolu menetlusalusele isikule teada ka enne väärte toimepanemist ning märgitud asjaolu ei olnud sel gude line, milline oleks hoidnud teda õigusrikkumise toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Sissetuleku kaotamine ei välista lisakaristuse kohaldamist, sest vastasel juhul kaotaks lisakaristus oma eesmärgi. Seda enam, oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus et I.A vajalik sissetuleku saamiseks. Tulenevalt eelnevast võtab kohus I.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuueks kuuks kohtuotsuse jõustumisest. e Kohtu hinnangu

l on kuus kuud piisav, et karistuse eesmärke täita.

LS § 127 sätestab, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtunik

J 07.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2019 otsusega. õustus