3-19-807/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(15)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-807

Haldusasi

Corporate Legal Advisors OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

25.02.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045545-6 tühistamiseks

või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti poolt 21.01.2019

Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

esitatud nõude lugemiseks hilinenult esitatud nõudeks, mis

kuulub rahuldamisele (kui Maksu- ja Tolliameti nõue peaks

kehtiv olema) pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud

nõuete rahuldamist

Menetlusosalised

Kaebaja – Corporate Legal Advisors OÜ, volitatud esindaja

Villu Tragon

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Kolmas isik - Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Jüri Truuts isikus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Corporate Legal Advisors OÜ kaebus rahuldamata.

2. Tunnustada Maksu- ja Tolliameti poolt 21.01.2019 Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 16 711,08 eurot teise järgu nõudena.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.12.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 kuulutati välja

võlgniku Free Soul Media OÜ pankrot.

2. Harju Maakohtu 14.08.2017 kohtumäärusega lõpetati Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetlus ning kinnitati kompromissotsus.

2(15)

3. Harju Maakohtu 21.11.2018 kohtumäärusega tühistati kompromiss ja taastati Free Soul

Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus.

4. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 12.09.2018 korralduse nr 12.2-3/045545-1 alusel Free

Soul Media OÜ (pankrotis) maksukohustuste arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil veebruar 2018. MTA-le esitatud 12.02.2018 arvest nr 2018022 nähtus, et Free Soul Media

OÜ (pankrotis) on kontrollitaval perioodil ostnud GTG OÜ-lt graanuleid „Total EXCELL-R XLR

5359SE“ ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu 10 044,06 eurot veebruaris 2018

käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas.

5. MTA koostas 18.12.2018 kontrollakti nr 12.2-3/045545-4. Kontrollaktis tuvastatud asjaolud

olid järgnevad:

5.1. GTG OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingus kajastatud kaup oli olemas.

5.2. Müüjaks ei olnud äriühing GTG OÜ, vaid tundmatu kolmas isik. Free Soul Media OÜ andis

tehingu kohta ebausaldusväärset teavet. Free Soul Media OÜ müüs kauba nimetusega „Total

EXCELL-R XLR 5359SE“ Reideni Plaat AS-le ja organiseeris ise kauba veo adressaadini. GTG

OÜ tehingu ajal olnud juhatuse liige Kristo Ebras andis ebausaldusväärset infot tehingute kohta Free

Soul Media OÜ-ga. K. Ebrase poolt MTA-le esitatud dokumendid ei tõenda graanulite ostu

Rakkman Team OÜ-st. Rakkman Team OÜ ei ole ostnud kaupu mitte üheltki äriühingult, mille

kohta on esitatud arved GTG OÜ-le.

5.3. Kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis näitavad, et Free Soul Media OÜ pidi olema teadlik, et

arvel märgitud müüja pole tegelik müüja. Asjaolu, et Free Soul Media OÜ sai kauba tundmatult

isikult ja organiseeris ise kauba transpordi viitab sellele, et Free Soul Media OÜ teadis, kellelt kauba

ostis. Free Soul Media OÜ esindaja Ilmar Tolmats ja GTG OÜ esindaja K. Ebras olid tuttavad, mis

lõi neile soodsa võimaluse omavahel kokku leppida fiktiivsete tehingute väidetavas majanduslikus

sisus. Free Soul Media OÜ kontrollis kogu kauba müügiahelat. Free Soul Media OÜ edastas arved

Reideni Plaat AS-le siis, kui kaup oli käes või vähemalt osaliselt käes. Pool kaubast saadi kätte

13.02.2018 ja teine pool 16.02.2018. Free Soul Media OÜ kirjutas arved 15.02.2018. Teised

müügiahelas osalenud äriühingud esitasid enda poolt müügiarved siis, kui kaupa ei olnud neilt veel

keegi vastu võtnud (Rakkman Team OÜ 13.02.2018, GTG OÜ 12.02.2018). Nendelt ei olnud keegi

kaupa vastu võtnud, nendel ei olnud saatelehti märkega „kaup vastu võetud“. Järelikult ei olnud

äriühingute esindajatel huvi kaupa müüa, vaid ainult arveid kirjutada. Peale selle esitas Free Soul

Media OÜ kauba kohta 2 arvet, ülejäänud äriühingud selles müügiahelas esitas sama kauba kohta 1

arve. Kuna Free Soul Media OÜ saatis kauba teele kahe saatelehega, kirjutas ta ka 2 arvet. Teised

äriühingud ei müünud, ei saatnud kaupa teele, seetõttu ei olnud neil koostatud ka saatelehti ning

kumbki kirjutas ainult ühe arve.

5.4. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei olnud täidetud, puudus Free Soul Media

OÜ-l õigus graanulite soetamisel tasutud käibemaks 10 044,06 eurot enda sisendkäibemaksuna

maha arvata.

5.5. MTA-le esitatud arvetest nähtus, et Free Soul Media OÜ on kontrollitaval perioodil ostnud

GTG OÜ-lt transporti, logistikat ning laoteenuseid ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu

2596,00 eurot veebruaris 2018 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et

teenust ei ostetud GTG OÜ-lt ega kelleltki teiselt. Esitatud arved ei vasta seaduses toodud nõuetele.

Free Soul Media OÜ-l puudus vajadus selle teenuse ostmiseks. GTG OÜ ei ole Free Soul Media

OÜ-le teenust müünud. Free Soul Media OÜ esitatud dokumendid ei ole piisavateks tõenditeks

tehingu toimumise kohta. Seega puudus Free Soul Media OÜ-l õigus teenuste arvetel näidatud

käibemaks 2596 eurot enda sisendkäibemaksuna maha arvata.

5.6. Free Soul Media OÜ-l oli perioodil veebruar 2018 kohustus oma raamatupidamises kajastada,

deklareerida ja tasuda tulumaksu summas 2511,02 eurot, kuna algdokument (12.02.2018 arve nr

2018022) ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele, sest väljamakse

3(15)

aluseks olevad arvnäitajaid on ebaõiged ja arvel märgitud müüja ei ole tuvastatav. Seega oli Free

Soul

Media

OÜ-l

kohustus

maksdeklaratsioonide

vormi

TSD lisa

koodiga

maksustamisperioodil veebruar 2018 deklareerida ja tasuda tulumaksu summas 2511,02 eurot.

5.7. Free Soul Media OÜ-l oli perioodil veebruar 2018 kohustus oma raamatupidamises kajastada,

deklareerida ja tasuda tulumaksu summas 1560 eurot, kuna algdokument (03.06.2018 arve nr

2018024) ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele, sest väljamakse

aluseks oleva arve alusel ei ole teenust osutatud. Seega oli Free Soul Media OÜ-l kohustus

maksdeklaratsioonide vormi TSD lisa 6 koodiga 17 maksustamisperioodil veebruar 2018

deklareerida ja tasuda tulumaksu summas 1560 eurot.

6. MTA esitas pankrotimenetluses 21.01.2019 nõudeavalduse nr 13-12/3395-9 summas 16

711,08 eurot ning palus tunnustada maksuvõlga II järgu nõudena. Võlg summas 16 711,08 eurot

tulenes 18.12.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/045545-4 toodud kohustustest.

7. MTA tegi 25.02.2019 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) maksuotsuse nr 12.2-3/045545-6.

Samal päeval esitas MTA nõudeavalduse nr 13-12/3395-9 täpsustuse, milles osundas, et võlg

summas 16 711,08 eurot tuleneb Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) tehtud 25.02.2019

maksuotsusest nr 12.2-3/045545-6.

8. Free Soul Media OÜ (pankrotis) esitas 27.03.2019 maksuotsuse peale vaide, mille MTA

22.04.2019 vaideotsusega nr 6-1/4349-2 rahuldamata jättis.

9. Corporate Legal Advisors OÜ esitas 28.03.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväite MTA nõudele nii nõude suuruse kui ka rahuldamisjärgu osas. Free Soul Media OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts ühines vastuväitega.

10. Corporate Legal Advisors OÜ esitas 29.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

25.02.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045545-6 tühistamiseks ja MTA poolt 21.01.2019 Free Soul

Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude lugemiseks hilinenult esitatud nõudeks,

mis kuulub rahuldamisele (kui MTA nõue peaks kehtiv olema) pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

11. Kohus võttis kaebuse 10.05.2019 määrusega menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna

menetlusse Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts isikus.

12. Kaebaja kinnitas 05.08.2019 avalduses, et kaebuses esitatud teine nõue on alternatiivne nõue

esimese suhtes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

13. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et kauba müüjaks oli GTG OÜ asemel

tundmatu kolmas isik. Isegi, kui asuda seisukohale, et maksukohustuslasele müüs nimetatud kauba

GTG OÜ asemel tõesti mõni teine, tundmatu isik, ei olnud ega saanudki olla maksukohustuslane

vastavast asjaolust teadlik. Kaebuse esitaja volitatud esindaja Ilmar Tolmats suhtles seoses

graanulite ostmisega GTG OÜ juhatuse liikme Kristo Ebrasega, kelle seadusest tuleneva

esindusõiguse olemasolu tuvastas ta avaliku äriregistri B-osa registrikaardi andmete kaudu.

14. MTA on lugenud K. Ebrase ja I. Tolmatsi väited vaheldumisi usaldusväärseteks ja

ebausaldusväärseteks. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, millistest maksumenetluses kogutud

tõenditest ja asjaoludest tulenevalt peab maksuhaldur usaldusväärseks K. Ebrase väidet, et ta tundis

I. Tolmatsit juba varasemalt, samas kui I. Tolmatsi kinnitusel ta K. Ebrast varem ei tundnud.

Maksuhaldur ei ole selgitanud, miks eriarvamusele lisatud tõendid ja nendest nähtuv isikute ütluste

usaldusväärsuse hindamisel tähelepanu ei vääri. Kaebaja hinnangul puudub igasugune alus

kontrollaktis sisalduvaks väiteks, et K. Ebrase ja I. Tolmatsi vaheline pikaaegne isiklik tutvus lõi

4(15)

neile soodsa võimaluse omavahel kokku leppida fiktiivsete tehingute väidetavas majanduslikus

sisus.

15. Kontrollakti kohaselt kirjutas I. Tolmats MTA-le, et ta vaatas GTG OÜ B-kaardilt, kes on

juhatuse liige, kuid B-kaardil on K. Ebras nimetatud osaühingu juhatuse liige alles alates

06.02.2018. Tegelikult ei nähtu tõenditest, et I. Tolmats oleks väitnud, et ta vaatas äriregistri

andmeid enne 06.02.2018, mil tehti kanne K. Ebrase GTG OÜ juhatuse liikmeks oleku kohta.

18.06.2018 kirjalikes seletustes on I. Tolmats kirjutanud, et 02.02.2018 kuulis ta ühelt tuttavalt,

kes tegutses kunagi Tallinna lähistel ehitusmaterjalide tootmise valdkonnas, et talle pakuti

tootmise tarbeks graanuleid. Edasi on I. Tolmats kirjeldanud, mida ta tegi võimaliku müüja tausta

kontrollimiseks, kuid ta ei ole kordagi väitnud, et ta tegi seda kohe 02.02.2018, mil pakkumisest

kuulis. Müügitehing toimus 12.02.2018, mis tähendab, et I. Tolmats kontrollides tehingupartneri

tausta vahetult enne tehingut, tegi seda ajal, mil K. Ebras oli juba GTG OÜ juhatuse liige. MTA on

maksuotsuses I. Tolmatsi väite esindusõiguse kontrollimise kohta lugenud ebausaldusväärseks,

kuna I. Tolmats andis menetluse käigus teiste asjaoludega seoses esitatud küsimustele valikulisi ja

seetõttu ebausaldusväärseid vastuseid. Selline põhjendus ei ole kaebaja hinnangul asjakohane ja

läheb vastuollu maksuhalduri enda poolt maksuotsuses väidetuga, et isik võib rääkida mingis osas

tõtt ja mingis osas mitte.

16. Maksuhaldur on lugenud ilma põhjenduseta usaldusväärseks K. Ebrase väite, et ta ei ole

saatnud kauba näidist I. Tolmatsile. Samuti ei ole maksuhaldur kontrollaktis põhjendanud, miks ei

peeta usaldusväärseks I. Tolmatsi väidet, et ta edastas ostja esindajale Arvi Siimule fotod kaubast

ja sai kauba näidise 04.02.2018.

17. Maksuhalduri põhjendused on vastuolulised ja tõendavad tõsiasja, et maksumenetluses

kogutud tõenditele antakse täpselt selline hinnang nagu parasjagu vaja on, et enda järeldusi

õigustada. Kaebaja hinnangul on meelevaldne hinnata pooltevaheline tehing tegelikkuses

mittetoimunuks põhjusel, et poolte esindajate I. Tolmatsi ja K. Ebrase seletused selle kohta, kuidas

teineteiseni jõuti, ei lange maksuhalduri hinnangul täielikult kokku. Tegelikkuses nähtub poolte

esindajate seletustest, et info ühe poole pakkumisest ja teise poole ostuhuvist jõudis poolteni

kolmandate isikute vähendusel. I.Tolmatsi ja K. Ebrase vahelisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et

12.-13.02.2018 suhtlesid nimetatud isikud pidevalt seoses graanulite müügitehinguga, kirjutades nii

kauba kogusest, arve ja saatelehtede koostamisest, kaubatarne sihtpunktist kui ka omavahelisest

kokkusaamisest 13.12.2018.

18. Täiesti asjakohatu on maksuotsuse põhjendus, et kui tehing reaalselt toimus, pidanuks I.

Tolmats K. Ebrasega kauba transpordist ja olemusest hakkama kirjutama juba varem kui

12.02.2018, sest kaup oli väidetavalt vedamiseks valmis juba 08.02.2019. Viimati nimetatud asjaolu

ei saa kahtluse alla seada kirjavahetuse autentsust. Täiendavalt olgu märgitud, et e-post ei ole

ainuke sidevahend, mille kaudu tehingupoolte esindajad saavad suhelda. Poolte esindajad

suhtlesid veel ka vahetult kohtudes ja telefoni teel.

19. Kui vaadata I. Tolmatsi 18.06.2018 kirjalikke vastuseid maksuhalduri küsimustele, siis ei

sisaldu nendes tegelikult väidet, et K. Ebras sõitis kaubaga kaasa. Seega on maksuhaldur teadlikult

I. Tolmatsi väiteid moonutanud. I. Tolmats on tegelikult selgitanud, et Free Soul Media OÜ

(pankrotis) saatelehed andis ta vahetult enne autode väljasõitu GTG OÜ juhatuse liikmele

K. Ebrasele ja palus need igal juhul allkirjadega tagasi tuua. Esmalt toodi I. Tolmatsile tagasi

saatelehed ja sellest järgmisel päeval originaalallkirjadega saatelehed kauba vastuvõtu kohta. Kui

saatelehed käes, allkirjastas I. Tolmats samas GTG OÜ esitatud arve nr. 2018022, et ka tehingu

teisel poolel oleks kauba kättesaamise ja tasumise kohustuse kohta kinnitus olemas. I. Tolmats pidas

allkirjastatud saatelehti kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendavateks dokumentideks, mis selgitab

seda, miks kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta täiendavalt akti ei koostatud. K. Ebras on

MTA-le vastates pidanud võimalikuks, et ta kohtus 13.12.2018 I. Tolmatsiga Mustamäel Neste Eesti

AS-i maja juures. Sama dokumendi p-s 12 on K. Ebras küll kinnitanud, et tema ei ole kauba

laadimise juures olnud ega autoga kaasa sõitnud, kuid jätnud vastamata maksuhalduri küsimuse

5(15)

osale, mis puudutab saatelehtede tagastamist. Seega ei saa väita, et kõnealune isik oleks eitanud

I. Tolmatsi poolt väidetud asjaolu, mille kohaselt sai ta allkirjastatud saatelehed tagasi.

20. Ostja käibemaksu mahaarvamise õigust saab piirata üksnes korduvalt Euroopa Kohtu

praktikas loetletud tingimuste täitmisel. Objektiivsete tõendite alusel peab olema leidnud

tuvastamist, et maksukohustuslane, kellele tarniti kaupu või osutati teenuseid, mille põhjal

mahaarvamisõigust taotletakse, teadis või oleks pidanud teadma, et nende kaupade või teenuste

soetamisega osaleb ta tehingus, mis on seotud käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumisega, mille

pani toime kauba või teenuse tarnija või teine tarne- või teenusteahelas hiljem osalenud ettevõtja.

Kuna mahaarvamisõiguse lubamisest keeldumine on erand aluspõhimõttest, mida nimetatud õigus

endast kujutab, siis tuleb maksuhalduril esitada õiguslikult piisavad tõendid, mis lubavad järeldada,

et eelnevalt nimetatud objektiivsed tingimused on täidetud. Maksuhaldur peab esitama pettuse kohta

konkreetsed tõendid.

21. Kaebaja leiab, et MTA-l ei ole õigust piirata Free Soul Media OÜ (pankrotis) käibemaksu

mahaarvamist kolmandate isikute kohta tuvastatud asjaolude põhjal või heita vaide esitajale ette

kolmandate isikute võimalikku õigusvastast käitumist, mida ettevõtja ei olnud objektiivselt

võimeline kontrollima, kuna see jäi väljapoole tema mõjusfääri. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ja

tõendanud käibemaksupettust tarneahela Rakkman Team OÜ, GTG OÜ, Free Soul Media OÜ ja

AS Reideni Plaat lülides, kus üheks tehingu pooleks oli Free Soul Media OÜ ega ka tõsiasja, et

maksukohustuslane teadis või vähemalt pidanuks teadma kontrollaktis märgitud väidetavalt

õigusvastastest asjaoludest, mis tuvastati tarneahela varasemas lülis osalenud osaühingute puhul.

22. Free Soul Media OÜ leppis GTG OÜ-ga kokku, et viimane korraldab ise kauba

transportimise sihtkohta. Sellest, kellelt GTG OÜ veoteenuse tellis, ei olnud ettevõtja teadlik. K.

Ebrase selgituse kohaselt korraldas kauba transpordi Rakkman Team OÜ, kellele K. Ebras edastas

I. Tolmatsilt saadud kauba sihtkohtade aadressid. Niisiis võib eeldada, et Rakkman Team OÜ-lt

saadud veo- ja logistikateenuse müüs GTG OÜ edasi Free Soul Media OÜ-le, väljastades selle eest

21.02.2018 arve nr 2018023. Seetõttu on ebaõige maksuhalduri järeldus, et kuna Free Soul Media

OÜ ise korraldas kauba transpordi AS-le Reiden Plaat, siis puudus tal vajadus sellist teenust eraldi

arvega osta.

23. Kaebaja ei ole nõus, et GTG OÜ arvetele nr 2018023 ja 2018024 märgitud teenuste

nimetused ei ole piisavad tehingutest ülevaate saamiseks. Nimetused on piisavad, et lugeda täidetuks

käibemaksuseaduse § 37 lg 7 p-st 5 tulenev nõue märkida arvele kauba või teenuse nimetus või

kirjeldus.

24. K. Ebras on esitanud ebaõige väite, et arve nr 2018023 näol on tegemist ettemaksuarvega.

GTG OÜ juhatuse liige edastas arve transpordi- ja logistikateenuse eest Free Soul Media OÜ nimele

21.02.2018, pärast 12.02.2018 arvel nr 2018022 kaubana märgitud graanulite toimetamist ostja

nimetatud sihtpunktidesse Pärnus ja Kadrinas, mis toimusid vastavalt 13.02.2018 ja 16.02.2018.

Arve väljastati 7 kalendripäeva jooksul arvates teenuse osutamise päevast. Teiseks ei pea paika

väide, et arve eest ei ole tasutud. K. Ebras kinnitas arve sularahas tasumist oma allkirja ja

omakäeliselt kirjutatud nimega. Lisaks ei ole K. Ebras esitanud maksumenetluses kreeditarvet ega

ühtegi teist tõendit, mis kinnitaks tema väidet arve nr 2018023 krediteerimise kohta.

25. On ilmne, et arvetel nr 2018023 ja 2018024 märgitud teenus on seotud eelnimetatud kauba

ostmisega GTG OÜ-lt, kus pooled leppisid kokku, et GTG OÜ kui müüja korraldab kauba veo Free

Soul Media OÜ poolt nimetatud sihtkohtadesse.

26. Maksuotsuses ei ole kõiki maksukohustuslase väiteid ja nende kinnitamiseks esitatud

tõendeid käsitletud ega ole põhjendatud, miks seda vajalikuks ei peeta. Kokkuvõtteks saab asuda

seisukohale, et maksuotsuses toodud asjaolud ja põhjendused ei ole kooskõlas lõppjäreldusega.

Maksuotsus ei kajasta arusaadavalt, õigesti ja põhjendatult Free Soul Media OÜ maksukohustust

suurendavaid asjaolusid.

6(15)

27. Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsuses nr 3-2-1-82-14 on leitud, et maksunõude

maksmapanek (kaitsmine) pankrotimenetluses eeldab seda, et maksuhaldur on sõltuvalt asjaoludest

teinud maksukohustuslasele (võlgnikule) kas MKS § 95 lg 1 kohaselt maksuotsuse või MKS § 129

lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise korralduse. Teisiti ei ole see ka juhul, kui maksunõuet tahetakse

maksma panna pärast maksuvõlglase suhtes pankrotimenetluse algatamist ja pankroti

väljakuulutamist. Lisaks võlgnikule saab maksunõuet, mille maksuhaldur on pankrotimenetluses

tunnustamiseks esitanud, vaidlustada ka pankrotihaldur ja teised võlausaldajad. Maksunõudele või

selle rahuldamisjärgule vastu vaielnud pankrotihaldurit ja võlausaldajat tuleb pankrotimenetluses

vastuväite esitamisest alates käsitada kui muud isikut, kelle õigusi maksunõue puudutab ja kellel on

tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

28. Selleks, et võlgnikule, pankrotihaldurile ja teistele võlausaldajatele oleks tagatud reaalne

võimalus vaidlustada maksunõue halduskohtus, peab maksuotsus (või maksuvõla tasumise

korraldus) olema tehtud ja esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku

toimumise ajaks. Kui maksuotsus (või maksuvõla tasumise korraldus) esitatakse hiljem, tuleb

juhinduda PankrS §-s 102 sätestatust - kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

29. Pankrotimenetluses 21.01.2019 esitatud MTA nõue ei baseeru maksuotsusel ega maksuvõla

tasumise korraldusel, vaid kontrollaktil. Maksuamet on oma nõudes kinnitanud, et tegemist on

kompromissi ajal tekkinud nõudega, kontrollakt ise koostati 18.12.2018, kontrollakti vastuse

tähtaeg oli 07.01.2019. Seega oli MTA-l piisavalt aega, et maksuotsus vormistada. Kontrollakt ei

ole käsitletav maksuvõla tasumise korraldusena, kuna see ei sisalda MKS §129 kohaselt korraldust

tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates ning hoiatust sundtäitmise

algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Maksuotsuse esitas MTA alles 25.02.2019,

esitades siis ka nõude täpsustuse.

30. Seega tuleb Maksuameti poolt esitatud nõude tegelikuks esitamise kuupäevaks lugeda

25.02.2019, millest tulenevalt on pankrotimenetluses tegemist hilinenult esitatud nõudega, mille

järjekoha määramisel Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 lahendi nr 3-2-1-82-14 p 28 kohaselt tuleb

juhinduda pankrotiseaduse (PankrS) §-s 102 sätestatust, ehk siis, kui MTA nõue peaks ka kehtiv

olema, kuuluks see rahuldamisele pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Vastustaja seisukohad

31. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata ja palub jätta selle rahuldamata.

32. Kuna halduskohtule esitatud Corporate Legal Advisors OÜ kaebusesse on kopeeritud

täielikult Free Soul Media OÜ (pankrotis) poolt MTA-le esitatud vaide tekst ja kaebuses ei ole

maksuotsuse vaidlustamisel esitatud uusi argumente ega tõendeid, palub vastustaja arvestada enda

vastuväidetena MTA 22.04.2019 vaideotsuses toodud seisukohti.

33. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud tõsiseltvõetavaid vastuväiteid maksuotsusele.

Maksuotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja

vastastikuses seoses. Maksuotsus on põhistatud ning kaebajal puudub alus heita vastustajale ette

tõendite pealiskaudset analüüsimist ja ebaõiget hindamist. Asjaolu, et maksuhaldur jõudis kaebaja

järeldustest erinevate järeldusteni ning ei aktsepteeri kaebaja hinnangut tehingutele ja

dokumentidele, ei saa olla aluseks väitele, et maksuhaldur on tõendeid vääralt hinnanud või tõendit

üldse käsitlemata jätnud.

34. Maksuotsus ja kontrollakt ei ole tuvastatud asjaolude ega tehtud järelduste pinnalt omavahel

vastuolus.

7(15)

35. Maksuotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et Free Soul Media OÜ (pankrotis) ei ole

GTG OÜ nimel 12.02.2018 väljastatud arvel nr 2018022 näidatud graanuleid soetanud ja Free Soul

Media OÜ (pankrotis) oli sellest teadlik. Maksuhaldur järeldas seda järgnevate asjaolude pinnalt:

tehingu poolte selgitused väidetavalt toimunud tehingu kohta on ebausaldusväärsed; Free Soul

Media OÜ (pankrotis) müüs vaidlusaluse kauba Reideni Plaat AS-le ja organiseeris ise kauba veo

adressaadini; Rakkman Team OÜ ei ole ostnud kaupa mitte üheltki äriühingult, mille kohta on

esitatud arved GTG OÜ-le; Free Soul Media OÜ (pankrotis) saatis kauba ostjale; I. Tolmats ja K.

Ebras olid tuttavad; Free Soul Media OÜ (pankrotis) kontrollis kogu kauba müügiahelat.

36. Vastustaja tugineb kokkuvõttes sellele, et Free Soul Media OÜ (pankrotis) ei olnud

heauskne, vaid tegemist oli tema teadliku tegevusega.

37. Vastustaja ei nõustu väitega, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja hinnanud

tõendeid endale sobival viisil. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on otseseid tõendeid

maksupettuse asjaolude kohta raske leida, mistõttu kinnitavad maksupettuses osalemise

põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Vastustaja leiab, et on piisava

põhjalikkusega kontrollinud kõiki maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid ning põhjendanud

maksuotsuses igakülgselt oma seisukohti, andes hinnangu nii maksukohustuslase poolt esitatud, kui

kolmandatelt isikutelt ja teistest maksumenetlustest kogutud tõenditele. Kõik maksuotsuses

käsitletud tõendid on asjakohased ning teenivad põhjendamiskohustuse eesmärki. Maksuhalduril ei

ole võimalik kõiki asjaosaliste vastuolusid kõrvaldada, kuid maksuhalduril on vastuolude pinnalt

võimalik teha järeldusi tehingu toimumise või mittetoimumise osas.

38. Maksupettuses osalemise kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui vaadeldavate tehingute

kohta olemasolevate tõendite pinnalt ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid majanduslikus

mõttes nii, nagu dokumentidel kajastatud. Tulenevalt ühelt poolt maksupettuse konspiratiivsest

iseloomust ning teisalt sellest, et iga maksukohustuslane saab vastutada üksnes iseenda eest, ei pea

maksuhaldur ostja maksupettusega seostamiseks üksikasjalikult ära tõendama maksupettusele

viinud

kooskõlastatud

tegevusi,

tõendama

teiste

tehinguahelas

osalenud

isikute

maksuõigusrikkumisi ega kindlaks määrama, kui suure osa ja millises tehinguahela lülis täpselt

käibemaks riigile tasumata jäi. Maksukohustuslase kohustus on tõendada, et ainult tema seisukohast

vaadates toimusid tehingud majanduslikus mõttes täpselt nii, nagu tema maksuarvestuse aluseks

olevates dokumentides on kajastatud ja kõrvaldama seletuste ja tõenditega need ebakõlad, millel

tugineb maksuhalduri kahtlus maksupettuses osalemise kohta.

39. Maksukohustuslase tegevuses esinevad tema pahausksust kinnitavad asjaolud ning GTG

OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute kajastamisel raamatupidamises on maksukohustuslane

soovinud õigusvastaste tagajärgede esinemist. Ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning

deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel

näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei

ole tegelikult aset leidnud. Kahtlus on enamasti tingitud teatud tõsistest ebakõladest ja lünkadest

tõendites, mis viitavad sellele, et tehinguid ei ole poolte vahel reaalselt toimunud, ning pooled, olles

sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet. Samas ei olnud pooltel võimalik kõiki detaile

ette näha ning üksikasjades oma seletusi ja dokumenteerimist kooskõlastada, nagu selgelt ilmneb

ka käesolevast asjast.

40. Näiteks on tehingu pooled andnud vastuolulist ja umbmäärast teavet selles osas, kuidas üldse

vaidlusaluse tehinguni jõuti. I.Tolmats väidab, et teave müüja kohta jõudis temani 02.02 tuttava

kaudu ja I.Tolmats ise näitas asja vastu huvi ja ise küsis. Müüjaga oli esmakontakt 02.02.2018.

K. Ebrase seletuse kohaselt pakkus ta ise kaupa I. Tolmatsile sellepärast, et keegi ütles, et I. Tolmats

tegeleb sellega. Samas ei ole ei K. Ebras, ega ka I. Tolmats täpsustanud, kes olid need konkreetsed

isikud, kelle kaudu teave nendeni jõudis. Veel nähtub asja materjalidest, et K. Ebras on kinnitanud,

et tunneb I. Tolmatsit varasemalt, kui sai tehtud temaga kütuse äri. Samas I. Tolmats jällegi eitab

varasemat tutvust K. Ebrasega. I. Tolmatsi väite kohaselt sai ta kauba näidise GTG OÜ käest 04.02,

mis kujutas endas kilekotti, kus olid sees sinakas-hallid graanulid, samas kui K. Ebras ütles, et ta

8(15)

saatis I. Tolmatsile interneti aadressi, kus oli kirjas kauba tehnilised andmed ning kaupa I. Tolmats

näinud ei ole. Kuna tehingupartnerid annavad erinevat infot tehingu kohta, siis see muudab teabe

ebausaldusväärseks. Samas nõustub MTA sellega, et iseenesest on võimalik olukord, kus isiku

ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse järelduste tegemisel.

41. Maksuhaldur on põhjendatud, miks on loetud K. Ebrase osa ütlusi ebausaldusväärseteks ja

kus on loetud usaldusväärseteks, on põhjenduseks toodud juurde teised tõendid, mis K. Ebrase

selgitusi kinnitavad. On võimalik, et isik räägib mingis osas tõtt ja mingis osas mitte. Otsustamine,

mis on ebausaldusväärne ja mis mitte, sõltub muudest asjaoludest, mis kas toetavad või vastupidi

lükkavad ümber isiku selgitusi. On ka olukordi, kus ei esine ei toetavaid ega ümberlükkavaid

asjaolusid, ning sel juhul on võimalik pidada isiku selgitusi usaldusväärseks, sest puuduvad

põhjused, miks see peaks olema vale. Ei ole põhjust, miks peaks K. Ebrase ütlusi I. Tolmatsi

varasema tundmise kohta ebausaldusväärseks pidama. K. Ebrase väide on loogilises seoses

asjaoluga, et osapooled kinnitavad tehingus osalemist, kuid tehingu üksikasjade osas on versioonid

erinevad. Selline olukord on võimalik olukorras, kus pooled on kokku leppinud, et kinnitavad

tehingu tegemist, kuid reaalset tehingut nende vahel ei ole siiski aset leidnud. Lisaks ei ole

väidetavate osapoolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut, mis aga üksteist mitte tundvate isikute

puhul, oleks tavapärane, et kaitsta enda õigusi. See, et K. Ebras on varem olnud veel kolme äriühingu

juhatuse liikmeks, mis ei tegelenud kütusega, ei välista, et pooled on varasemalt tuttavad ja eelnevalt

teinud omavahel tehinguid.

42. E-kirjavahetus K. Ebrase ja I. Tolmatsi vahel alates 12.02.2018 ei anna ammendavat

ülevaadet väidetava tehingu kohta ja ei kajasta tegelikku suhtlust poolte vahel. Nimetatud

kirjavahetusest nähtub, et I. Tolmats küsib K. Ebraselt 12.03.2018 korduvalt kauba saatedokumente,

kuid 13.03.2018 on valmis saatelehed ise tegema. On tavapärane, et kauba saatelehed on kaubaga

kaasas selle algselt müüjalt, seda enam, et väidetavalt oli kauba transpordi korraldamise kohustus

just müüjal. Tegemist on dokumentatsiooniga, millega tagatakse enda õiguste ja kohustuste kaitse.

Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks, miks käesoleval juhul koostas saatelehed I. Tolmats, mitte

väidetav kauba müüja GTG OÜ. Samuti vajab märkimist asjaolu, et saatelehed on vormistatud Free

Soul Media OÜ ja Reideni Plaat OÜ vahel, mitte aga GTG OÜ ja Free Soul Media OÜ vahel

väidetavalt toimunud tehingu kohta.

43. Vastustaja ei nõustu väitega, et arvetel nr 2018023 ja nr 2018024 märgitud teenus on seotud

eelnimetatud kauba ostmisega GTG OÜ-lt, kus pooled leppisid kokku, et GTG OÜ kui müüja

korraldab kauba veo vaide esitaja poolt nimetatud sihtkohtadesse. Nimelt on maksuhaldur

tõendanud, et kuna Free Soul Media OÜ ise korraldas kauba transpordi Reideni Plaat OÜ-sse, siis

puudus Free Soul Media OÜ-l vajadus sellist teenust veel lisaks eraldi osta GTG OÜ-lt. Samuti ei

kinnita GTG OÜ, et oleks transporditeenust Free Soul Media OÜ-le osutanud.

44. Arvetel nr 2018023 ja nr 2018024 märgitud teenuste nimetused ei ole piisavad tehingutest

ülevaate saamiseks, mistõttu ei kinnita nimetatud arved GTG OÜ poolt teenuse osutamist vaide

esitajale. Nii näiteks puuduvad arvel nr 2018023 andmed veose lähte- ja sihtkoha ning veose

toimumise kuupäeva kohta, mis võimaldaks teenust identifitseerida. Arvel nr 2018024 puudub

laoteenuse loetelu, teenuse maht ja ühik. Täiendavaid dokumente, mis kinnitaksid kokkulepet kauba

ladustamise kohta, asja materjalidest ei nähtu. Samuti ei ole tuvastamist leidnud, kellele ladu kuulus

ja kus ladu asus, kus väidetavalt kaupa hoiti.

45. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks käesolevas asjas

tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lõike 1

kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid

ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses, tuleb asuda seisukohale,

et vaide esitaja ei ole MKS § 150 lõikest 1 tulenevat kohustust täitnud ning maksuotsuse muutmiseks

ega kehtetuks tunnistamiseks põhjust pole.

9(15)

46. Seoses alternatiivse nõudega märgib vastustaja, et kaebuses on Free Soul Media OÜ

pankrotimenetluse asjaolusid selgitatud ebatäpselt ja eksitavalt, püüdes jätta muljet, nagu oleks

maksuhaldur esitanud Free Soul Media OÜ pankrotimenetluses oma nõude hilinemisega. MTA

esitas Free Soul Media OÜ pankrotiavalduses nõudeavalduse tähtaegselt. Kaebaja osundab

kaebuses Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-82-14 seisukohtadele, kus on selgelt välja toodud, et „Üldkogu

leiab, et selleks, et võlgnikule, pankrotihaldurile ja teistele võlausaldajatele oleks tagatud reaalne

võimalus vaidlustada maksunõue halduskohtus, peab maksuotsus (või maksuvõla tasumise

korraldus) olema tehtud ja esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku

toimumise ajaks.“. MTA esitas maksuotsuse pankrotihaldurile 25.02.2019 nõude täpsustusena,

mille kättesaamist pankrotihaldur kinnitas. Nõuete kaitsmise koosolek toimus alles 28.03.2019.

Selleks ajaks oli maksuhaldur maksuotsuse pankrotihaldurile esitanud ning puudub mistahesalus

väiteks, et MTA nõue on esitatud hilinemisega ja seda ei ole ennistatud. Vaidlustatud maksuotsuse

alusel oli nõue tekkinud kompromissi kehtivuse ajal 12.03.2018 ja 20.03.2018, mitte pärast

maksuotsuses märgitud tasumistähtaja saabumist.

47. Kaebaja püüab jätta ka eksitavat muljet, nagu oleks MTA põhjendamatult viivitanud

maksuotsuse koostamisega ja juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollakti vastuse tähtaeg oli

07.01.2019. Free Soul Media OÜ taotles 05.01.2019 kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaja

pikendamist kuni 21.01.2019, s.o täpselt pankrotimenetluses nõuete esitamise tähtajani. Seega on

vastustaja Free Soul Media OÜ pankrotimenetluses esitanud maksuotsuse tähtaegselt selleks, et

lugeda nõue tähtaegselt esitatuks PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi teise järgu nõudena, nii nagu on MTA

21.01.2019 nõudeavalduses ka taotlenud.

48. Vastustaja on ka pankrotihaldurile esitanud selgituse, et puudus vajadus nõude esitamise

tähtaja ennistamiseks, sest vastasel juhul tekiks lisaks 21.01.2019 esitatud nõudeavaldusele pärast

maksuotsuse tegemist veel lisaks teine nõue.

49. Seejuures annab pankrotiseadus ja kohtupraktika piisava aluse järelduseks, et MTA nõude

puhul on tegemist massikohustusega. Harju Maakohus tühistas 21.11.2018 kohtumäärusega Free

Soul Media OÜ pankrotimenetluses Harju Maakohtu poolt 14.08.2017 määrusega kinnitatud

kompromissi ja taastas Free Soul Media OÜ pankrotimenetluse. Järelikult on kompromiss tühine

algusest peale (TsÜS § 90 lg 1). Kuna Free Soul Media OÜ jätkas pärast kompromissi kinnitamist

majandustegevusega, on vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma puhul tegemist Free

Soul Media OÜ majandustegevuse jätkamisega seotud maksudega, mis PankrS § 148 lg 1 p 3 järgi

on massikohustused. PankrS § 190 lg 7 näeb küll ette kompromissi ajal tekkinud nõuete kaitsmise,

kuid sellegipoolest on pärast kompromissi tühistamist majandustegevuse jätkamisega seotud

maksud massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 3 järgi.

Kaebaja 05.08.2019 täiendavad seisukohad

50. Maksuotsuses toodud asjaolud ja põhjendused ei ole kaebaja hinnangul kooskõlas

lõppjäreldusega ning maksuotsus ei kajasta arusaadavalt, õigesti ja põhjendatult maksukohustust

suurendavaid asjaolusid.

51. Vastustaja väidab, et kaebaja on püüdnud jätta muljet nagu oleks maksuhaldur esitanud Free

Soul Media OÜ pankrotimenetluses oma nõude hilinemisega“ ning lisanud sellele maksumenetluse

kronoloogilise kulgemise loetelu, milles kinnitab üheselt, et 21.01.2019 esitatud nõudeavaldus ei

baseerunud maksuotsusel ega ka maksuvõla tasumise korraldusel. Maksunõude maksmapanek

(kaitsmine) pankrotimenetluses eeldab seda, et maksuhaldur on sõltuvalt asjaoludest teinud

maksukohustuslasele (võlgnikule) kas MKS § 95 lg 1 kohaselt maksuotsuse või MKS § 129 lg 1

kohaselt maksuvõla tasumise korralduse. Teisiti ei ole see ka juhul, kui maksunõuet tahetakse

maksma panna pärast maksuvõlglase suhtes pankrotimenetluse algatamist ja pankroti

väljakuulutamist. Seega leiab kaebaja, et on üheselt leidnud kinnitust asjaolu, et nõudeavalduse

varaseima tekkimise hetkeks sai olla ainult maksuotsuse väljastamise kuupäev ehk 25.02.2019 ehk

siis kuupäev, mil MTA tegi pankrotihaldurile nn. „nõudeavalduse täpsustuse“.

10(15)

52. Vastustaja on väitnud, et pankrotiseadus ja kohtupraktika annavad piisava aluse järelduseks,

et MTA nõude puhul on tegemist massikohustusega. On ilmne, et sama nõude puhul ei saa tegemist

olla ühtaegu nii võlausaldaja kaitsmisele kuuluva nõudega pankrotimenetluses ja pankrotimenetluse

massikohustusega. Jääb arusaamatuks, kas nimetatud punktis toodud väidetega soovitatakse esitada

alternatiivnõue või taotletakse nõude ümberkvalifitseerimist massikohustuseks. Igal juhul osundab

see üheselt, et MTA ei ole ka ise veendunud, millise nõudega tema nõude puhul üleüldse tegemist

on.

Vastustaja 10.10.2019 täiendavad seisukohad

53. Vastustaja hinnangul püüab kaebaja endiselt alusetult väita, nagu oleks MTA esitanud Free

Soul Media OÜ pankrotimenetluses maksuotsusest tuleneva nõude hilinemisega.

54. Maksuotsus peab olema tehtud ja pankrotihaldurile esitatud hiljemalt nõuete kaitsmise

koosoleku toimumise ajaks. Vastustaja on maksuotsuse nimetatud tähtajaks esitanud. 21.01.2019

esitatud nõudeavalduse õigsust on MTA kinnitanud enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud

maksuotsusega. MTA on esitanud pankrotimenetluses taotluse tunnustada MTA 21.01.2019

nõudeavalduses esitatud nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi teise järgu nõudena. Võttes arvesse

asjaolu, et tegemist on Free Soul Media OÜ majandustegevuse jätkamisega seotud maksunõudega,

mis PankrS § 148 lg 1 p 3 järgi on massikohustused, leiab vastustaja, et tegelikult vastab vaidlustatud

maksuotsusega esitatud nõue täielikult massikohustuse tunnustele.

55. Seetõttu palub vastustaja, et kohus määraks vaidlustatud maksuotsustusest tuleneva nõude

massikohustuseks. Juhul, kui kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega massikohustuse olemusest,

palub vastustaja alternatiivselt määrata õigeaegselt esitatud MTA maksunõue teise järgu nõudeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

56. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kaebaja põhinõude

õiguspärasuse hindamisel kontrollaktis ja maksuotsuses toodud põhjendustega ega korda neid kogu

ulatuses üle. Kohus vastab üksnes kaebuses toodud põhjendustele, mida ei ole maksumenetluses

käsitletud (HKMS § 165 lg 2).

Maksuotsuse tühistamise nõue

57. Pooled vaidlevad MTA 25.02.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045545-6 õiguspärasuse üle.

Maksuotsusega vähendati Free Soul Media OÜ (pankrotis) perioodi veebruar 2018

sisendkäibemaksu 12 640,06 euro võrra, suurendati perioodi veebruar 2018 käibemaksukohustust

12 640,06 euro võrra ja suurendati perioodi veebruar 2018 tulumaksukohustust 4071,02 euro võrra.

Kontrolli tulemusel muutus maksukohustus kokku 16 711,08 euro võrra. Maksuhaldur on

seisukohal, et arvel nr 2018022 kajastatud graanulite müüjaks ja arvetel nr 2018023 ja 2018024

kajastatud teenuste osutajaks Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) ei olnud GTG OÜ. Kaebaja väidete

kohaselt toimusid tehingud arvetel näidatud viisil.

58. Kaebuse esitaja ja maksuotsuse adressaat ei ole käesolevas asjas sama isik. Kohus selgitas

10.05.2019 menetlusse võtmise määruses, et Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsuse nr 3-2-1-82-14

punktis 27 avaldatud seisukohtadest tulenevalt on Corporate Legal Advisors OÜ muu isik, kelle

õigusi maksunõue puudutab ja kellel on tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44

lg-st 1 õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Lisaks ei ole poolte vahel pärast kaebuse

menetlusse võtmist kaebeõiguse küsimuses vaidlust tekkinud. Seega ei peatu kohus kaebaja

kaebeõigusel põhjalikumalt.

59. Vaidlusega seotud müügiahel koosnes järgnevatest ettevõtetest: Rakkman Team OÜ, GTG

OÜ, Free Soul Media OÜ ja AS Reideni Plaat. Asja materjalide hulgas on järgnevad arved:

13.02.2018 kuupäevaga arve nr 105, mille kohaselt Rakkman Team OÜ müüs 46,2 tonni graanuleid

11(15)

GTG OÜ-le (kontrollakti lisa 21); 12.02.2018 kuupäevaga arve nr 2018022, mille kohaselt GTG

OÜ müüs 46,2 tonni graanuleid Free Soul Media OÜ-le (kontrollakti lisa 1) 21.02.2018 kuupäevaga

arve nr 2018023, mille kohaselt GTG OÜ osutas Free Soul Media OÜ-le Eesti riigisisese transpordi

ja logistika teenust perioodil 01.02-28.02 (kontrollakti lisa 25); 28.02.2018 arve nr 2018024, mille

kohaselt GTG OÜ osutas Free Soul Media OÜ-le laoteenust veebruaris 2018 (kontrollakti lisa 26);

15.02.2018 kuupäevaga arved nr 0478 ja 0479, mille kohaselt Free Soul Media OÜ müüs kokku

46,2 tonni graanuleid Reideni Plaat AS-le (kontrollakti lisad 9 ja 10).

60. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et Free Soul Media OÜ kajastas perioodi 2018

sisendkäibemaksu hulgas alusetult GTG OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas

kokku 10 044,06 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et 12.02.2018 arvel nr 2018022 kajastatud graanulite

„Total EXCELL-R XLR 5359SE“ müüjaks ei olnud äriühing GTG OÜ, vaid tundmatu kolmas isik,

ning arvetel nr 2018023 ja 2018024 kajastatud teenuste müüjaks ei olnud äriühing GTG OÜ ja mitte

keegi teine. Vaidlus puudub selles, et veebruaris 2018 oli GTG OÜ juhatuse liige Kristo Ebras

(alates 06.02.2018) ning Free Soul Media OÜ juhatuse volitatud esindaja vaidlusaluses tehingus oli

Ilmar Tolmats.

61. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, et kauba müüjaks GTG OÜ asemel oli

tundmatu kolmas isik ja isegi kui asuda seisukohale, et Free Soul Media OÜ-le müüs kauba GTG

OÜ asemel mõni tundmatu isik, ei saanud Free Soul Media OÜ olla vastavast asjaolust teadlik.

62. Käibemaksuseaduse (KMS) alusel on maksustatavast käibest sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused järgmised: Eestis registreeritud käibemaksukohustuslane peab olema

soetanud kauba või teenuse eesmärgiga seda kasutada enda ettevõtluse tulemusel pakutava kauba

võõrandamiseks või teenuse osutamiseks (KMS § 29 lg 1); maksustatava käibe jaoks soetatud kaup

või teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt (KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1); esitatud

arved peavad vastama KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele (KMS § 31 lg 1). Arve on oluline, kuna

selle järgi peab olema tuvastatav identifitseeritava kauba võõrandamine või teenuse osutamine

(Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 11). Maksuhaldur on käesolevas asjas jõudnud

järeldusele, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei olnud Free Soul Media OÜ puhul

täidetud. Sisendkäibemaks arvatakse maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kui

arvel märgitud tehingut ei ole toimunud, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega KMS § 37 lg 7

järgi. Kui arvel märgitud teenust ei ole toimunud, on tegemist näiliku tehinguga, mida ei võeta MKS

§ 83 lg 4 esimese lause kohaselt maksustamisel arvesse. Kui teenust pole üldse saadud, siis tuleneb

juba rikkumise iseloomust, et ostja pidi teadlikult maksupettust läbi viima.

63. Esmalt selgitab kohus tõenditega seonduvat üldiselt. Riigikohus on oma praktikas

rõhutanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu

esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses

osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis.

Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteo-

menetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt

usutav (Riigikohtu 04.06.2013 nr 3-3-1-15-13, p 13). Seega peab MTA olema piisavalt põhjendanud

oma mõistikku kahtlust, et Free Soul Media OÜ puhul ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise

tingimused täidetud ja see peab olema tõendite põhjal eluliselt usutav.

64. Lisaks märgib kohus ka seda, et kuna dokumente on võimalik vormistada ka tegelikkuses

mittetoimunud tehingute kohta, siis ei kinnita iseseisvalt tehingute toimumist tehingute kohta

vormistatud dokumendid, arvete tasumised ning tehingu poolte kinnitused (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-2540, p 11).

65. Seoses K. Ebraselt saadud seletustega on kaebaja heitnud MTA-le ette, et osad seletused on

loetud usaldusväärseks tõendiks, samas kui osad on loetud ebausaldusväärseks ja jäetud kõrvale.

Kohus märgib, et sama isiku seletuste lugemine osaliselt usaldusväärseks ja osaliselt

ebausaldusväärseks ei ole välistatud, kuna isik võib osaliselt rääkida tõtt ja osaliselt valetada.

12(15)

Maksuhaldur otsustab seletuste usaldusväärsuse üle sõltuvalt muudest kogutud tõenditest, mis kas

toetavad või lükkavad ümber isiku selgitusi. Kui MTA on K. Ebrase seletusi usaldusväärseks

pidanud, on seda ka põhjendatud (nt maksuotsuse lk 12-13). Kui ei esinenud asjaolusid, mis

K. Ebrase seletust kas toetaks või ümber lükkaks, võttis MTA kriteeriumiks selle, kas K. Ebrasel

oleks põhjust valetada. Kui ei ole mõeldavat põhjust, miks isik peaks andma mingi asjaolu kohta

valesid selgitusi, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda isiku seletus usaldusväärseks.

66. I. Tolmatsi ja K. Ebrase seletustes ilmnes vastuolu küsimuses, kas isikud tundsid teineteist

juba varasemalt või mitte. K. Ebras väitis, et ta tundis I. Tolmatsit juba varasemalt seoses ühiselt

aetud kütuseäriga (kontrollakti lisa 4, küsimus 2), samas kui I. Tolmatsi väitel ta K. Ebrast

varasemalt ei tundnud ja kontrollis seetõttu tema tausta (kontrollakti lisa 2). Isikute varasema tutvuse

küsimus on oluline, sest maksuhaldur on leidnud, et isikute vaheline varasem isiklik tutvus lõi neile

soodsa võimaluse omavahel kokku leppida fiktiivsete tehingute väidetavas majanduslikus sisus.

MTA leidis, et K. Ebrase väide on usutav, kuna tal puudus põhjus seda fakti MTA eest varjata või

selle kohta valetada. Kohus leiab samuti, et kui isikud on esitanud mingi asjaolu kohta vasturääkivad

väiteid, tuleks usaldusväärseks pidada selle isiku väidet, kellel ei ole asjaolu kohta valetamisest

võimalik mingil viisil kasu saada. Käesoleval juhul on selleks isikuks K. Ebras. Nagu MTA on

maksuotsuse punktis 3 märkinud, on K. Ebrase väide varasema tutvuse kohta loogilises seoses

asjaoluga, et pooled kinnitavad tehingus osalemist, kuid tehingu üksikasjade osas nende versioonid

erinevad (kes kellele pakkumise tegi, kas müüja saatis ostjale näidised või mitte). Kohus nõustub

maksuotsuse punktis 3 väljendatud seisukohaga, et selline olukord on võimalik siis, kui pooled on

kokku leppinud, et kinnitavad tehingu tegemist, kuid tegelikku tehingut nende vahel siiski ei toimu,

sest sellisel juhul ühtiksid I. Tolmatsi ja K. Ebrase seletused ka tehingu üksikasjade osas (lk 12).

Lisaks, nagu maksuotsuses on ka välja toodud, ei ole eluliselt usutav, et teineteist mittetundvad

isikud jätaksid tehingu kirjaliku lepinguga vormistamata, sest tavapäraselt eelistavad isikud oma

õiguste kaitsmiseks kirjalikku lepingut.

Kaebaja lisas kontrollakti peale esitatud eriarvamusele infoportaali Teatmik (www.teatmik.ee)

väljavõtte, millest nähtub, et K. Ebras on alates 2011. aastast olnud lisaks GTG OÜ-le veel kolme

äriühingu juhatuse liikmeks, millest kaebaja väitel ükski ei tegelenud avalikult kättesaadavate

andmete kohaselt vedelkütuse käitlemisega ega vastanud vedelkütuse seadusega selle tarvis

kehtestatud nõuetele (eriarvamus kontrollaktile, lisa 1). Samas nähtub äriregistrist, et üks

äriühingutest, EPSA Investeeringud OÜ (kustutatud) tegeles perioodil 01.01.2011-31.12.2011

mootorikütuse hulgimüügiga. Nimetatud ajavahemiku sees oli K. Ebras EPSA Investeeringud OÜ

juhatuse liige. See asjaolu koos K. Ebrase enda seletusega kinnitab, et K. Ebras ja I. Tolmats võisid

juba 2011. aastal kütuseäriga tegeleda. I. Tolmatsi ja K. Ebrase varasemat tutvust ei saa välistada

ka asjaolu, et Free Soul Media OÜ juhatuse liige Karin Luhaäär K. Ebrast ei tunne (eriarvamus

kontrollaktile, lisa 2), kuivõrd vaidlusaluse tehingu tegemisel esindas Free Soul Media OÜ-d

volituse alusel I. Tolmats, kes võib tunda isikuid, keda juhatuse liige ei tunne.

67. Kohus leiab, et maksuhaldur ei lugenud põhjendamatult ebausaldusväärseks I. Tolmatsi

selgitusi kauba näidise saamise kohta. K. Ebras andis kirjaliku seletuse, mille kohaselt tal ei olnud

kaupa näinud ja tal polnud kauba näidist, mida ostjale edastada (kontrollakti lisa 4, küsimus 8).

Kuna kirjaliku vastamise puhul on isikul piisavalt aega, et asjaolusid meenutada, puudub alus arvata,

et K. Ebras esitaks tegeliku tehingu toimumise olukorras tahtlikult valeväite. Kohus nõustub

maksuhalduri järeldusega, et taolised erinevused kahe isiku seletuste vahel viitavad, et tehingut pole

nende vahel toimunud.

68. I. Tolmats on maksumenetluses küsimustele valikuliselt vastanud, mistõttu oli

maksuhalduril alus nende usaldusväärsuses kahelda. Maksumenetluses on tuvastatud, et Free Soul

Media OÜ saatis kauba Reideni Plaat AS-i poole teele saatelehtedega 13.02.2018 (kontrollakti lisad

11 ja 12). Nendel saatelehtedel olid kuupäevad ja vastuvõtja allkirjad. Samas puuduvad

dokumendid, mis tõendaksid, millal Free Soul Media OÜ ise kauba vastu võttis ja kellelt. I.

Tolmatsilt ei ole saadud infot selle kohta, missugused dokumendid olid autoga kaasas, kui kaup

13(15)

temale toodi ja kas ta andis kauba vastuvõtmise kohta mingile dokumendile allkirja. I. Tolmatsi

väitel võttis ta kauba vastu Pärnus Paide mnt 7 ja Kadrinas ehk ajal ja kohas, kui Free Soul Media

OÜ andis kauba üle Reideni Plaat AS-le. Nimetatud aadressidel I. Tolmats ise ei viibinud, mistõttu

ei saanud ta seal kaupa vastu võtta. Seega on maksuotsuse punktis 3 õigesti märgitud, et I. Tolmats

jättis esitatud küsimusele vastamata (lk 12). Samuti jäi ebaselgeks, millega I. Tolmats tõendas GTG

OÜ esindajale või autojuhile, et tal on õigus kauba kohta saatelehte esitada. Maksuhaldur on

maksuotsuses leidnud, et I. Tolmats ei vastanud nendele küsimustele ilmselt seetõttu, et vastused

oleksid viidanud Free Soul Media OÜ seotusele kauba tegeliku müüjaga ja oleks selgunud, mis ajast

Free Soul Media OÜ juba kauba omanik oli. Kohus leiab, et kaebaja pole tõendanud, millal Free

Soul Media OÜ kauba vastu võttis ja missugused allkirjad ta selle kohta andis. Kuna I. Tolmats

vastas küsimustele valikuliselt, oli maksuhalduril alus järeldada, et ta on takistanud menetluses

oluliste asjaolude väljaselgitamist.

69. Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud, et tõendina ei ole arvestatud I. Tolmatsi ja K. Ebrase

e-kirjavahetust, mis toimus perioodil 12.02.2018-13.02.2018 (kontrollakti lisa 20). Väidetavalt

suhtlesid isikud pidevalt seoses graanulite müügitehinguga, kirjutades nii kauba kogusest, arve ja

saatelehtede koostamisest, kaubatarne sihtpunktist kui ka omavahelisest kokkusaamisest

13.12.2018 kell 10.00. Kaebaja hinnangul on arusaamatu, miks pidid pooled e-kirja teel nimetatud

asjaolusid arutama, kui GTG OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Maksuhaldur on maksuotsuses

eriarvamusele vastates nimetatud vastuväite ümber lükanud. Maksuotsuses on välja toodud, et

tegelikult oli kaup 08.02.2018 vedamiseks valmis ja seda oleks võidud kohe vedama hakata, nagu

kirjutas I. Tolmats e-kirjas Reideni Plaat AS-le (kontrollakti lisa 15). Samal päeval saatis I. Tolmats

ka pildid kaubast. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3 õigesti märkinud, et kui tehing reaalselt

toimus, oleks I. Tolmats ja K. Ebras pidanud juba varem kui 12.02.2018 hakkama kauba ja selle

transpordi teemal kirjutama (lk 12). 12.02.2018 e-kirjadest nähtub, et I. Tolmats ootab kauba

saatedokumente ja küsib neid korduvalt K. Ebrase käest (kell 17.22 ja 20.21). 13.02.2018 e-kirja

kohaselt oli I. Tolmats valmis ise saatelehed tegema. Maksuhalduri jaoks jäi arusaamatuks, miks ei

saanud I. Tolmats kaubaga kaasa kõiki dokumente, mida ta e-kirja teel küsis, vaid pidi need ise

koostama. Selgusetuks jäi ka see, miks üks tehingu pool peaks üldse teisele ütlema, millised

dokumendid vormistada. Maksuotsuses on õigesti märgitud, et üldjuhul oleks kauba saatelehed

kaubaga kaasas selle algselt müüjalt ja seda ilma küsimata. Maksuotsuses on viidatud ka asjaolule,

et vormistatud olid saatelehed Free Soul Media OÜ ja Reideni Plaat AS-i vahel, mitte aga GTG OÜ

ja Free Soul Media OÜ vahel toimunud tehingu kohta (lk 13). Seega ei ole maksuhaldur 12.02.2018-

13.02.2018 e-kirjavahetust põhjendamatult arvestamata jätnud, vaid asunud seda tõendina hinnates

seisukohale, et see ei kajasta I. Tolmatsi ja K. Ebrase vahelist tegeliku tehinguga seotud suhtlust.

70. I. Tolmats on maksumenetluses väitnud, et ta andis saatelehed edasi andmiseks GTG OÜ

juhile ja väidetavalt oli GTG OÜ isik kaubaga kaasa sõitnud. Lisaks on I. Tolmats väitnud, et GTG

OÜ isik käis kaasas ja tõi saatelehed tagasi. Hiljem oli I. Tolmats lisanud, et vahetult enne autode

väljasõitu andis ta K. Ebrasele saatelehed (kontrollakti lisa 2, p 10). Kuna maksumenetluses selgus,

et I. Tolmats teadis GTG OÜ-st ainult K. Ebrast, kuivõrd ta ei nimetanud ühtegi teist GTG OÜ isikut

nimepidi, on maksuhaldur teinud kohtu hinnangul I. Tolmatsi väidetest õige järelduse, et tema teada

sõitis autoga kaasa K. Ebras (maksuotsuse lk 12). Seega puudub alus arvata, et MTA oleks I.

Tolmatsi väiteid moonutanud.

71. Kaebaja on märkinud, et Rakkman Team OÜ ja GTG OÜ vahel vormistatud tehing ei ole

otsene tõend selle kohta, et Free Soul Media OÜ ja GTG OÜ vahel tehingut on toimunud. Nagu

kohus eelnevalt mainis, ei ole otsesed tõendid maksupettuse tõendamiseks tingimata vajalikud,

kuivõrd üldjuhul on maksuhalduril raske esitada otseseid tõendeid maksupettuse toimepanemise

kohta ja maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja

kaudsed tõendid kogumis. Kohtule ei nähtu, et maksuhaldur oleks oma otsuse kujundanud üksnes

Rakkman Team OÜ ja GTG OÜ vahelise tehingu põhjal. Tegemist on ainult ühe tõendiga, mis

14(15)

kinnitab, et kui Rakkman Team OÜ ja GTG OÜ vahel tehingut ei toimunud, siis ei saanud GTG OÜ

seda kaupa ka Free Soul Media OÜ-le müüa.

72. Maksumenetluses on tuvastatud, et I. Tolmats käitus dokumentide koostamisel erinevalt

kauba ostmisel ja müümisel. Maksuotsuses on märgitud, et kui kauba müügil oli tema jaoks oluline,

et saatelehed oleksid allkirjastatud, et ta saaks arve väljastada, siis kauba ostul GTG OÜ-lt see

oluline ei olnud, kuna I. Tolmats ei ole allkirja kauba vastuvõtmise kohta andnud (lk 12).

Maksuhaldur on sellest kohtu hinnangul õigesti järeldanud, et ilmselt ei olnud GTG OÜ kauba

tegelik müüja, vaid keegi teine ja I. Tolmats oli sellest teadlik.

73. Kaebaja väidab, et arvetega nr 2018023 ja 2018024 märgitud teenused on seotud graanulite

ostmisega GTG OÜ-lt. Kaebaja leiab, et arvetel toodud teenuste nimetused on piisavad, et saada

tehingutest ülevaade. Arvele nr 2018023 on märgitud kaubaks/teenuseks „Riigisisene transport ja

logistika teenus 01.02-28.02“ ning arvele nr 2018024 on kaubaks/teenuseks märgitud „Laoteenused

veebruar 2018“. Sisendkäibemaks arvatakse maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve

alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt tuleb arvele märkida maksukohustuslase andmed. Kui kaup ei

ole soetatud arvel näidatud müüjalt, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega.

KMS § 37 lg 7 p 5 kohaselt tuleb arvele märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus. Arvetel

nr 2018023 ja 2018024 märgitud teenuste nimetused ei ole kohtu hinnangul piisavalt konkreetsed

tehingutest ülevaate saamiseks, mistõttu ei kinnita arved GTG OÜ poolt teenuse osutamist Free Soul

Media OÜ-le. Arvel nr 2018023 puuduvad andmed veose lähte- ja sihtkoha ning veose toimumise

konkreetse kuupäeva kohta, mis võimaldaks teenust identifitseerida. Arvel nr 2018024 puudub

laoteenuse loetelu, teenuse maht ja ühik. Täiendavaid dokumente asja materjalide hulgas ei ole, mis

kinnitaksid kokkulepet kauba ladustamise kohta. Samuti puudub info selle kohta, millises

konkreetses laos kaupa väidetavalt ladustati. Kuna arvete nr 2018023 ja 2018024 alusel ei ole

võimalik kindlaks teha, mille eest need arved on esitatud, nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga,

et arvetel kajastatud teenuste müüjaks ei olnud GTG OÜ ega ka keegi teine. Kui arvel märgitud

tehingut ei ole toimunud, ei siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7).

74. Ka Euroopa Liidu Kohtu praktikast ei tulene Free Soul Media OÜ-le alust arvestada

sisendkäibemaksuna GTG OÜ esitatud arvetel näidatud käibemaksu.

75. Tegelikkuses toimumata tehingute kajastamine käibedeklaratsioonides saab olla vaid tahtlik

tegu. Seega on MTA Free Soul Media OÜ heausksuse põhjendatult välistanud.

76. Kokkuvõttes leiab kohus, et Free Soul Media OÜ on perioodi veebruar 2018

sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud GTG OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud

käibemaksu, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused on täitmata. Sellest tulenevalt on

maksuotsus ka määratud tulumaksu osas õiguspärane (maksuotsuse p 2.2). Kuna Free Soul Media

OÜ oli teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudusid raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid, oli Free Soul Media OÜ-

l kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu.

77. Eeltoodust tulenevalt on MTA 25.02.2019 maksuotsus nr 12.2-3/045545-6 õiguspärane ega

kuulu tühistamisele.

Alternatiivne nõue

78. Riigikohtu Üldkogu leidis oma 12.05.2015.a lahendis nr 3-2-1-82-14 (p 28), et maksuotsuse

(või maksuvõla tasumise korralduse) peale pankrotimenetluse ajal esitatud kaebuse lahendamisel

peab halduskohus juhul, kui ta otsustab jätta kaebuse rahuldamata ja maksuotsuse muutmata,

määrama vastava taotluse esitamisel ka maksunõude rahuldamisjärgu.

79. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA poolt esitatud nõude puhul on tegemist hilinenult

esitatud nõudega.

15(15)

80. PankrS § 93 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril kohustus hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatada haldurile enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud maksunõuetest võlgniku vastu. PankrS § 190 lg 6 sätestab, et

võlausaldaja, kelle nõue tekkis kompromissi ajal, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teate avaldamisest arvates vastavalt käesoleva seaduse §-

des 93 ja 94 sätestatule oma nõudest teatama. Kohus tühistas Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses 14.08.2017 määrusega kinnitatud kompromissi 21.11.2019 määrusega ning

taastas pankrotimenetluse. Puudub vaidlus selles, et maksuotsuses kajastatud tehingud on tehtud

ajal, mil kehtis kompromiss. Seega pidi maksuhaldur teatama kompromissi ajal tekkinud nõuetest

pankrotihaldurile kahe kuu jooksul arvates kompromissi tühistamise määruse avaldamisest. Eelpool

viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-82-14 punktist 28 tulenevalt selleks, et võlgnikule,

pankrotihaldurile ja teistele võlausaldajatele oleks tagatud reaalne võimalus vaidlustada maksunõue

halduskohtus, peab maksuotsus (või maksuvõla tasumise korraldus) olema tehtud ja esitatud

pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. Vastustaja esitas

21.01.2019 Free Soul Media OÜ pankrotimenetluses nõudeavalduse. Nimetatud nõudeavalduse

õigsust on vastustaja kinnitanud 25.02.2019 pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduse täpsustuses,

mis esitati koos 25.02.2019 kuupäeva kandva maksuotsusega. Nõuete kaitsmise koosolek toimus

28.03.2019. Seega on maksuhaldur teatanud pankrotihaldurile kompromissi tekkimise ajal tekkinud

maksunõudest PankrS § 190 lg-s 1 sätestatud ajal ning nõuet kinnitav maksuotsus on tehtud ja

esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. Seega on nõue

tähtaegne.

81. Pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ja nõudeavalduse täpsustuses (kaebuse lisad 3 ja

5) taotles MTA maksuvõla 16 711,08 eurot tunnustamist II rahuldamisjärgu nõudena.

Kohtumenetluses leiab vastustaja, et nõuet tuleks kohtumenetluses käsitleda massikohustusena.

Kohus leiab, et kohus ei saa kohtumenetluses käsitleda nõuete teisiti, kui seda on käsitletud

pankrotimenetluses, sh pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses. Olukorras, kus kohus selliselt

toimiks, ei oleks tagatud teiste võlausaldajate võimalus nõudele vastuväidete esitamiseks nõuete

kaitsmise koosolekul ning see oleks ühtlasi olulises vastuolus Riigikohtu eelpool viidatud lahendis

toodud printsiipidega ja PankrS § 190 lg-ga 1. Kohtumenetluses ei saa käsitleda maksuotsusest

tulenevat nõuet massikohustusena, kui maksuhaldur ise ei ole seda võlgniku maksumenetluses

selliselt käsitlenud.

82. Eeltoodust tulenevalt kuulub MTA maksunõue summas 16 711,08 eurot tunnustamisele Free

Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena.

Menetluskulud

83. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud

tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm