1-19-2718/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-2718

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-19-2718

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.B (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 28.10.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.B katseajaga 6 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks

Tallinna

Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõ KarS § s 75 sätestatud S.B puni -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1)

xx - ja elama kohtu määratud alalises elukohas (pärast SA Xx sõltuvushaigete ravi rehabilitatsioonikeskuses ravi läbimist) – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada S.B 75 lg 2, 4 suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemise päeval koheselt ravile SA Xxxx sõltuvushaigete ravija

rehabilitatsioonikeskusesse seal narkootikumidevastane ravikuur, esitades ja läbida kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt

luba saamata, v.a lähisugulased.

4. S.B-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. S.B

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonnale, S.B-le ja SA Xxxx - ja sõltuvushaigete ravi rehabilitatsioonikeskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 02.10.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 04.04.2019. a kohtuotsusega tunnistati S.B KarS süüdi § 199 lg 2 p 9 -

KarS 68 lg 1 1 § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja § alusel mõisteti talle karistuseks ( vangistust. üks) aasta

Karistuse kandmise algus oli 02.04.2019 on 02.04.2020. a. . a ja lõpp

S.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Valdavalt on tegemist vargustega. Vägivaldsete kuritegude eest karistatud ei ole. Kuriteod on üldiselt toime

pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil sh varasemates vargustes, et hankida ka narkootikume. Soodusteguriks puudulik majanduslik toimetuleku ja probleemide lahendamise

oskus, riskiv ja hoolimatu suhtumine ühiskonnanormidesse, varasemates varavastastes kuritegudes sõltuvus narkootikumidest. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Käitumine on üldiselt olnud hea. Kinnipeetavale ei koostata individuaalset täitmiskava. Vanglas olles on isik töötanud vangla majandustöödel ning temaga on läbi viidud vestlused

seoses võimaliku vabanemisega ja sõltuvusravile asumisega. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isikul puudub kindel elukoht peale vabanemist.

Kinnipeetav soovib vanglast vabanemise korral pöörduda ravile SA Xxxx aadressil Xxxx.

Teenuse kestus on individuaalne ning kestab orienteeruvalt 5-9 kuud. Haigla puhul ei ole tegemist elamispinnaga ning see pole tema garanteeritud elukohaks. Kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et peale ravil viibimist soovib asuda elama aadressile Xxxx. Iseloomustusest nähtub, et isikul puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Rahalisi nõudeid on isikul 9 288,29 euro ulatuses. Rohked kriminaalkaristused varguste eest viitavad, et vargustest elatumine on kujun

enud mingil määral eluviisiks.

S.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas

kohtule materjalid ja seisukoha S.B vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et S.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B isikut iseloomustavad

andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud

vangistust ning tema vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab käitumine

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda vanglast vabanemisel narkootikumide luline, tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on o

kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise

soodusteguriks . Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvus narkootikumidest narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka

uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab

kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle S.B

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti

hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. Käesoleval hetkel väljendab kinnipeetav tõsimeelset

tahet asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral ravile ning ka peale ravi tegeleda aktiivselt edasi enda sõltuvusprobleemiga. Isik vabaneks vanglast vähem kui poole aasta pärast ja sellisel juhul ei ole võimalik teostada tema üle kontrolli kriminaalhoolduse näol ning isikul

ei oleks välist motivaatorit sõltuvusravi läbimiseks. Kinnipeetav on küll korduvalt

kriminaalkorras karistatud ja korduvalt vangistuses viibinud, kuid ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et käesoleva vangistuse ajal on toimunud mõningane muutus isiku motivatsiooni osas narkosõltuvusest vabanemisega, sest varasemalt on jäänud see väga napiks. Kuna iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik varasemalt kriminaalhoolduse all viibinud, siis on

kohus jõudnud järeldusele, et kinnipeetava vabastamine koos isiku käitumiskontrollile allutamisega võib anda talle varasemalt puudu jäänud motivatsiooni enda probleemidega

tegelemiseks ning õiguskuuleka elu elamiseks. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik

need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale

käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/