1-19-2427/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-2427

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2019.a. Tallinn

as Kriminaalasja number 1-19-2427 (17231501632) Kohtukoosseis kohtunik

Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kriminaalasi B.G süüdistuses KarS § 121 järgi

lg 1 üldmenetluses

Prokurör Natalja Vester Süüdistatav

B.G , isikukood:

XXX; elukoht: xxx kodakondsus: ; määratlemata;

emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht:

xxx; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Aivar Ennok

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.G KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega

1 ( ) kuu üks .

2. kuud vangistust, KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, ühte ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda ko htuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.11.2019.a.

3. KrMS riigituludesse:

§ 175, § 179, § 180 alusel välja mõista B.G-lt -

sundraha 1,5 palga alammääras – 810 (kaheksasada kümme) eurot;

- määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 583,20 (viissada kaheksakümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot.

Kriminaalmenetluse kulud summas 1393,20 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot tasuda jooksul, tasudes

12 (kaheteistkümne) kuu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.12.2019.a kuni

15.11

senti) eurot Maksuja .2020.a vähemalt 116,10 (ükssada kuusteist eurot ja kümme

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700055994.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Tsiviilhagi:

M Mi poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt

2 alusel ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p

välja mõista B.G-lt (seitsekümmend kaks eurot ja M M kasuks 72,33 i

kolmkümmend kolm senti) eurot varalise kahju katteks ning 540 (viissada nelikümmend) eurot mittevaralise kahju katteks.

5.

Asitõendid ja salvestised:

- 1 DVD-plaat ja 1 CD-plaat salvestistega

– jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse ohtumajale 7 päeva jooksul kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna k alates kohtuotsuse kuulutamisest (04.11.2019.a) ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (04.11.2019.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

B.G süüdistatakse selles, et tema 04.09.2017 kella 18.00 paiku Tallinnas aadressil xxx M M lõi it vähemalt kaks korda rusikaga näo piirkonda, mille tulemusena tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi. Vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile tuvastati M Mil 04.09.2017 lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav, täpsemalt ülahuule piirkonnas 2 haava pikkusega 1 cm, mida tuli õmmelda, samuti parema põse tuvastati piirkonnas turse.

Seega pani B.G toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Poolte seisukohad: leidis, et M M B.G süü i kehalises väärkohtlemises, tema rusikaga näkku löömises, talle valu ja tervisekahjustuste tekitami tõendamist leidnud ja tema ses, on käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. B.G pani kehalise väärkohtlemise üüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid toime kavatsetult. S

ei esine. Samuti on kannatanu tervisekahjustused põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega ja sellest tulenevalt peab süüdistatav hüvitama kannatanule tervisekahjustusest tekkinud varalise kahju, milline 67,13 on tõendatud kannatanu ütlustega ning kirjalike materjalidega summas 8 eurot. VÕS § 127 lõike 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab mittevaralise kahju tekitamise hüvitamise nõude põhjendatuse korral hüvitise suuruse kohus kõiki asjaolusid arvestades oma äranägemise järgi. Karistuse mõistmisel võtta arvesse süüdistat

palub ava poolt

toimepandud kuriteo tehiolusid, kahju suurust ja asjaolu, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, kuid toimepandut ei ole kahetsenud ega kannatanu ees vabandust palunud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 2018 iseloomustab süüdistatavat inimesena, kellele ei olnud võõras vägivald teiste inimeste vastu. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. b tunnistada B.G Prokurör palu süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada vangistusega - 3 kuud, kuid

kohaldada KarS § 73 sätteid ja jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav üheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. tuleb inaalasja juurde. Asitõendid jätta krim

leidis, et tema ei ole tunnistaja O Kga halvasti käitunud. Kannatanu leiab, et tema soolisi õigusi on riivatud. Saadetud foto koos tekstiga oli mõeldud naljana. Süüdistatav ja tema kaaslased

ründasid teda ja lõid korduvalt. Kannatanu jäi esitatud tsiviilhagi juurde nii mittevaralise kahju kui varalise kahju osas. Kannatanu kinnitab, et oli löömisest väga häiritud ja vajas psühholoogilist abi, see vahejuhtum mõjutas tema elukvaliteeti.

leidis, et tema kaitsealusele inkrimineeritu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. Samuti, et süüdistatava süü suuruse hindamisel tuleb arvestada kannatanu poolt tunnistaja O Kle saadetud sõnumite sisu ja eriti iseloomu, mille tõttu süüdistatav tunnetades seda, et tema lapse ema au ja väärikust on riivatud, et tema mehena püüab seda ebaõiglust likvideerida, otsustas kohtuda kannatanuga, et temaga vestelda sellel teemal, kuid kannatanu ülbus viis tema löömiseni. Kaitsja palub arvestada seda, et süüdistatav käitus lihtsalt kui mees, kes kaitseb oma perekonna au. Kaitsja on nõus, et vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja tõdeb, et kannatanul on tõepoolest vigastus huule peal, kuid see arm ei ole suur. Kaitsja leiab, et mittevaralise kahju nõue 10 000 euro ulatuses ei vasta väljakujunenud kohtupraktikale.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et ei kannatanu ega ka süüdistatav ei tööta käesoleval ajal.

Varalise kahju osas ei võta süüdistatav omaks ega jope lõhkumist mobiiltelefoni aga võtab omaks kulud ravimitele parkimise rahad. Palub ja kergemat karistust, kui seda palus prokurör.

tunnistas ennast kohtus kannatanu löömises süüdistuses märgitud ajal, viisil ja kohas süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt riivas teda tema lapse emale O Kle saadetud tõsiselt foto mehe suguelundist koos tekstiga ja teised saadetud tekstide sisud. Ka O K avaldas talle, et teda kannatanu kirjad ja foto häirivad tõsiselt. Tema otsustas kannatanuga kohtuda, et vestelda, kuid kuna kannatanu käitus (vastas) ülbelt, siis lõi teda, kokku kahel korral. Kannatanu kukkus maha. Lõi ainult rusikatega ja üksi, nuga ei olnud ega keegi teine tema nähes kannatanut ei löönud. Löömise käigus jope ja mobiiltelefoni lõhkumist eitab. Omaks võtab esitatud hagist ravikuludega seonduva ja parkimistasud, muus osas vaidleb hagile vastu. Mittevaralist kahju ei tunnista.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanu ja tunnistajate oma siseveendumuse ütlused, kõrvutades neid ning hinnanud kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi on esitatud süüdistuse täies mahus tõendamist leidnud.

Süüdistatav B.G on ennast kannatanu löömises süüdi tunnistanud ja kinni us vastustes viisid tanud, et soovis esialgu kannatanuga ainult rääkida, kuid viimase ülb tema löömiseni. Süüdistatav eitab noa kasutamist, kuid võtab omaks kannatanu löömise kahel korral näopiirkonda süüdistusel märgitud ajal ja kohas. Süüdistatav kinnitab, et lõi ainult tema. Süüdistatav kinnitab, et löömise ajendiks oli kannatanu käitumine tema lapse ema O K suhtes, ühe konkreetse suguelundeid sisaldava pildi saatmine, mis lisandus teistele ebaviisakatele mees kirjadele ja sai tema käitumise päästikuks. Nii kannatanu M M kui süüdistatava lapse ema O K kinnitavad, et kannatanu edastas tunnistajale Viberi keskkonnas pildi mehe suguelundist koos tekstiga „nüüd vaid niimoodi“. Kuigi nimetatud pilti koos tekstiga kohtule esitatud pole, puudub selle saatmises ja sisus vaidlus, mistõttu peab kohus selles osas ütlusi

usald Nii kannatanu M M kui tunnistaja O K kinnitasid, et on tuttavad ja eitasid usväärseteks. intiimsuhte olemasolu nende vahel. Samuti kinnitasid mõlemad, et kannatanu on enne antud foto saatmist andnud tasuta auto tunnistaja O K kütust le. Nii süüdistatav kui tunnistaja ise kinnitavad, et nimetatud fotot näitas tunnistaja B.G-le ning väljendas sealjuures ka enda pahameelt, mispeale lubas süüdistatav kannatanuga vestelda (süüdistatava enda ja tunnistaja K ütlused). Süüdistatav tunnistas kohtus, et selline sõnum tekitas temas viha. Süüdistatav kinnitab, et uuris, kus kannatanu töötab ja läks oletatava tööpäeva lõpus kannatanu juurde, et temaga rääkida, kuid kannatanu ülbitsemise tõttu lõi teda, kätega lõua piirkonda, millest kannatanu kukkus maha. Peale püsti tõusmist hakkas kannatanu uuesti ülbitsema ja ta lõi teda veelkord ja siis läks minema. Kannatanu kukkus selili. Süüdistatav leiab, et oli tol hetkel emotsionaalses seisundis ning kui kannatanu poleks sellist fotot ja teksti tema lapse emale saatnud, ei oleks ta temale kallale läinud Süüdistatav on . Tema kaitses naisterahvast. tunnistanud kannatanu löömist ühel korral vastu lõuapiirkonda ja teisel korral pähe. Kannatanu kukkus löökidest maha. Telefoni ta kannatanul ei näinud ega saa aru, kuidas jope ja/või telefon maha kukkumisest katki said minna.

Asjaolu, et süüdistatav lõi al näkku, sh huule piirkonda kannatanut kahel korr , on lisaks süüdistava enda ja kannatanu ütlustega tõendatud ka läbivaatusprotokolliga koos lisatud isiku fototabelitega 04.09.2017. aastast, millest nähtuvalt on kannatanu huul paistes, kaelal paremal verejäljed ja marrastused. Samuti Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisiga kannatanu osas, milles on tuvastatud ülahuule piirkon põsel turse. Kodusele ravile on kannatanu nas 2 haava paremal

samal päeval lubatud. Sündmuskoha vaatluse protokollis 07.09.2017 (koos lisatud fototabelitega) on fikseeritud kannatanu löömise koht. Sellest nähtub sündmuskoha olustiku juures mh pinnakate, millele kannatanu kukkus. Kohus osundab, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud verekahtlase määrdumisega madrats, kuid kohtuistungil antud ütlustest, et nähtu, et kannatanu oleks kukkunud madratsile ega ühtegi muud seost antud madratsiga. Vastupid

i, kannatanu kinnitas, et kukkus maha ja seda tunnistas ka süüdistatav.

Seega jätab kohus sündmuskoha vaatluse protokollis märgitud verekahtlase määrdumisega madratsi tähelepanuta. sitõendi Lisaks eeltoodule kinnitab juhtunut veel a vaatlusprotokoll ehk

Häi , et vahetult peale sündmust rekeskusesse helistamise osas helisalvestis selles helistas kannatanu politseisse ning . Samuti kirjeldab kõnes, et ta sai peksa, nägu verine ja lõhki nähtub

a , s.o turvakaamera videosalvestuse vaatlusest 04.09.2017, et s sitõendi ündmuskoha vahetus läheduses on näha sõiduauto xxx ja kolm meesterahvast, kelle hulgast süüdistatav on visuaalselt äratuntav ning kes kõnnivad samuti visuaalselt äratuntava kannatanu ja tema isa järgi. Nimetatu tõendab süüdistatava viibimist sündmuse ajal sündmuskohal kannatanuga samal ajal.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et B.G süü kannatanu löömise faktis kahel korral rusikaga näopiirkonda on täielikult tõendatud.

Kvalifikatsioon

KarS § 121 järgi on

karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Objektiivne koosseis eeldab esmalt, et teo objektiks on .

Ülejäänud koosseisu tunnused peavad vastama ühele kahest alternatiivist: on aset leidnud või

. Tagajärjena peab esinema

või

etteheidetava ning tagajärg peab olema teoga.

B.G poolt kannatanu löömises on kõik eeltoodud tingimused täidetud, kannatanut kahel korral lüües on ta toime pannud kannatanu kehalise väärkohtlemise, mille tagajärjel esines nii valuaisting (kannatanu ütlused) kui tervisekahjustus (huul paistes, marrastused, õmblus, mida tõendavad lisaks kannatanu ütlustele epikriis ja isiku läbivaatusprotokoll).

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et B.G pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (kannatanu löömise, tervisekahjustuse tekitamise)

ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub (rusikaga löömine põhjustab valu, tervisekahjustuse).

Kohus leiab, et

B.G tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Tsiviilhagi

Kannatanu M M 867,13 eurot on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas , sellest kkidele 6,37 ja 6,84 eurot, parkimistasu 4,32 ja 4,80 eurot, katkine ravimid vastavalt tše

telefon 60 eurot, jope 140 eurot, planeeritav operatsioon 390 eurot. Parkimistasu kulu on tekkinud seoses ravil käimisega, esteetilise seisundi taastamiseks vajab plastilist korrektuuri pärast vigastuste tekitamist, vägivallaga seoses on katki telefon ja jope. Valuvaigistavad ravimid on ostetud apteekidest. Kannatanu väidab, et arm on tekkinud löömise tagajärjel saadud vigastusest, samuti, et ta soovib seda aktiga seos opereerida. Vägivalla es tuli tal pöörduda nii juristi kui ka kriisiabi poole. Löömise tagajär kukkumisest läks katki tema jope ja telefon jel . Telefon ei läinud küll kohe täiesti katki, kuid enam ei saa sellega helistada.

Süüdistatav on omaks võtnud hagi seoses ravija parkimiskuludega, seega: ravimid vastavalt tšekkidele 6 vastavalt tšekkidele ,37 ja 6,84 eurot, parkimistasu 4,32 ja 4,80 eurot.

Süüdistatav ei võta omaks varalist kahju seoses planeeritava operatsiooniga väärtuses 250-390 eurot, seega ka sellega seotud visiiditasu summas 50 eurot (seotud planeeritava operatsiooniga), leides, et kannatanul esinev arm pole põhjuslikus seoses löömisega, mobiiltelefoni ja jope lõhkumist/katkiminemist löömisega seoses süüdistatav eitab, öeldes, et see ei ole võimalik.

VÕS § ) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule tekitaja ehk süüdistatav) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatav tarvitas kannatanu suhtes vägivalda ja seda just moel, mis kahjustas kannatanut. Samuti kinnitab epikriisi väljavõte, et kannatanule on määratud valuvaigistid. Vaidlus puudub ka sellega seoses parkimiskulude osas. Kohus peab aga puutuvalt jope ja telefoni lõhkumisse möönma ei ole esitatud kohtule ühtegi

, et selles osas tõendit. Sellekohased ütlused andis kannatanu kohtus, kuid neid ütlusi ei kinnita ei puuduvad asitõendite (jope, telefon) vaatlused ega tõendid, nt ostutšekid, muud objektiivsed

parandusarved jms. Kohtueelses menetluses ei ole ühelgi viisil nimetatute vigastused fikseeritud ega seega kohtu poolt kontrollitavad. -kukkumise Süüdistatav eitab, et löömise

tagajärjel oleks saanud katki minna telefon või jope. Siinkohal osundab kohus, et jope on jäädvustatud ka isiku läbivaatusprotokolli piltidel, kuid selle katkiseid kohti visuaalselt ei ole võimalik tuvastada. Täna, kaks aastat hiljem, ei ole asjakohane teostada kannatanu jope ja telefoni (vigastuste) kontrolli, kuivõrd möödunud aja tõttu ei saa tõsikindlalt väita, et teoreetiliselt leida võivad vigastused oleks seotud toimunud vägivallateoga. Seega puuduvad kohtul tõendid nii jope telefoni väärtuse d eelkõige kui , kui ka nende kahjustamise fakti ja

ulatuse osas just süüdistatava poolt 04.09.2017, mistõttu selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. Varalise kahju alla ei loe kohus planeeritavat operatsiooni, kuivõrd tegemist on tulevikus saabuva kulutusega, mille täpne ulatus ei ole teada – . VÕS § 127 lg 6 (250 390 eurot) kohaselt,

juhul kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, sh tulevikus tekkiva kahju korral

(operatsioon), otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh kannatanu enda ütlustega, ütlustega (nägi armi ja kannatan tunnistaja K. P

u vahetu selgitus) lisadega) ja epikriisiga, millised on vahetult , isiku läbivaatusprotokolli (koos

peale sündmust koostatud ja kus nähtub sama piirkonna vigastus on tõendatud , , et arm kannatanu näol on tekkinud süüdistatava poolt kannatanu näkku löömise tagajärjel. Kuivõrd antud arm on tekkinud süüdistatava teo tulemusena, on kannatanu oma näo esteetilisuse taastamiseks pidanud sti poole. Seega on ka visiiditasu 50 eurot pöörduma ar põhjendatud konsultatsiooni eest, süüdistatavalt välja mõista.

Kohus leiab, et kuivõrd põhjuslikus seoses süüdistatava kannatanu tervisekahjustused on tegevusega, siis stusest sellest tulenevalt peab süüdistatav hüvitama kannatanule tervisekahju tekkinud varalise kahju järgnevalt: ravimid vastavalt tšekkidele 6,37 ja 6,84 eurot, parkimistasu 4,32 ja 4,80 eurot, visiiditasu 50,00 eurot, seeg . a kokku 72,33 eurot

Kannatanu M M on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 10 000 eurot, alternatiivselt kohtu määratud summas.

Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks on VÕS § 128 lg 1, mis näeb ette hüvitatava kahju liigid, mille üheks liigiks on ka mittevaraline kahju, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

Epekriisist nähtuvalt on tuvastatud kannatanul erinevad kehavigastused, mille tõttu ta viibis töövõimetuslehel Vaieldamatult tõid kannatanule tekkinud tervisekahjustused kaasa füüsilise . valu ning sellega seonduvad kannatused. Paranemine kestis kaks vähemalt nädalalt. Tunnistaja K P ütlustega on tõendatud, et kannatanu vaimne tervis oli traumeeritud ja tema elukvaliteet oli väga häiritud umbes kolme kuu vältel. Arvestades kannatanu tervisekahjustuse raskust ja sellest tingitud üleelamisi on kohtu hinnangul põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine. VÕS § 127 lõike 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab mittevaralise kahju tekitamise hüvitamise nõude põhjendatuse korral hüvitise suuruse kohus kõiki asjaolusid arvestades oma äranägemise järgi. Mittevaralise kahju summa määramisel arvestab kohus, et i enda käitumine oli

M M

kaudses seoses tema löömisega. Nimelt tema ise saatis ebasündsa foto koos tekstiga süüdistatava lapse emale O. Kle, kes väljendas oma pahameelt saadetud foto osas ja näitas seda süüdistatavale. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav ja kannatanu olid enne vahejuhtumit võõrad ega polnud varem kohtunud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et ilma nimetatud vahejuhtumita süüdistatav kannatanule kallale oleks läinud. Kuigi kannatanu käitumine ei ole õiguslikus mõttes vahetus seoses saabunud teo ja tagajärjega, seda ei saa lugeda süüdistatava provotseerimiseks ega vastutust kergendavaks asjaoluks, leiab kohus, et mittevaralise kahju väljamõistmisel tuleb seda siiski arvestada justnimelt põhjusel, et kannatanu käitumisel on seos antud

sündmuse ja saabunud tagajärjega. Vaatamata selle seose olemasolule ei õigusta kohus siinkohal süüdistatava käitumist. Samuti võtab kohus arvesse kehavigastuste tekitamise intensiivust ja ulatusest (kaks korda rusikaga näkku löömine, maha kukkumine, ajaliselt toimus sündmus kokku all ), tema ravi (peale sündmust a 20 minuti koos vestlusega kiirabist lubati kodusele ravile), töövõimetuslehel viibimise aega ja tunnistaja K. P kirjeldatud stressiseisundit ning selle kestvust. Nimetatutest nähtub, et tekitatud tervisekahjustus oli minimaalne ja kuigi sellest jäi arm, mille eemaldamiseks on vajalik operatsioon, ei ole tegemist siiski

suurt kahju põhjustanud tervisekahjustusega.

Kohtupraktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitise suurus (summas 10 000 eurot) põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Ka Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsist

(„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil

- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“; kättesaadav arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee)

järelduvalt jäid kergemate tervisekahjustuste puhul väljamõistetud summad 2016. aastal vahemikku 100 1500 eurot. Kohus arvestab ka asjaoluga, et eelpool viidatud kohtupraktika – analüüsi kohaselt mõisteti nt 100 euro suurune hüvitis kägistamise tagajärjel saadud mittepüsiva kaelavigastuse eest ja nt 1500-eurone hüvitis tööõnnetuse tõttu silmavigastuse tekkimise eest.

Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja kannatanule tekitatud kehavigastusi ( turse) ning valu, stressiseisundit, isiklikke väikesed haavad ja üleelamisi ja

paranemisele kulunud ebamugavusi arvestades peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks VÕS § 127 lg 6 alusel arvestab kohus lisaks m

150 eurot. ittevaralise kahju

hulka samuti

390 eurot, kui tulevikus tekkida võiva kahju, s.o operatsiooni väärtusega 250– kannatanu selle kasuks otsustab. Kohus märgib esmalt, et operatsiooni tegemise järgselt on põhjust eeldada seda, et kannatanul armi tekkest halvenenud elukvaliteet paraneb endisele tasemele. Samas ei ole kannatanu mitme aasta jooksul seda operatsiooni teinud, kõnealune arm ei ole haava mõõtmest tulenevalt ka suur ning arvestades inimeste erinevat suhtumist armidesse ja , ei pruugi kannatanu selle protseduuri erinevat võimet nendega täisväärtuslikku elu elada kasuks ka otsustada. Samas peab kannatunul säilima võimalus selliseks toiminguks ning selle võimaluse väärtus peegeldub tulevikku suunatult mittevaralise kahjuna kuni 390 euro suuruses hüvitises. Kohus leiab, et nimetatud operatsiooni maksumuse suurusjärku saab pidada eluliselt usutavaks ka kannatanu poolt välja toodud, kuni 350 euro ulatuses. Seega tuleb kohtu hinnangul mittevaralise kahju hüvitise kohaseks kogusummaks (koos planeeritava, kuid mitte vältimatu operatsioonikuluga) pidada 540 eurot.

Karistus

K istamata isikuks. aristusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.G kohtulikult kar 13.03.2018 kohtumäärusest nähtub, et B.G suhtes on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi menetlus KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetatud. Nimetatud asjas o kannatanuks O K. li

KarS § 12 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse.

1 lg 1

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS

§ 56 lg st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendav - aid,

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo s osundab, et raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohu Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei o

le karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (RKKKo 3-1-1-91-07, p 6.5, 6.6).

Käesoleva teo on süüdistatav toime pannud 2017 Süüdistatav . aastal, seega kaks aastat tagasi.

on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistataval puudub töökoht ja sissetulek, mis välistavad temale rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse mõistmise, arvestades siinjuures veel seda, et süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ja sundraha. Süüdistatavat võtab kohus arvesse, et ta on varasemalt toime pannud samuti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millistes on menetlus lõpetatud. Arvesse tuleb võtta ka teo toimepanemise asjaolusid, löömise intensiivust ja ulatust (2 korda rusikaga näkku), saabunud tagajärge hingelise üleelamise mõttes (töövõimetusleht nii kehavigastuste kui ka

tervisekahjustusest paranemise ja stressiseisundiga seoses). Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistuseks vangistust sanktsiooni alammäära lähedaselt, mõistes karistuseks vangistuse üks kuu. Kohus leiab, et kuivõrd käesolev tegu on toimepandud üle kahe aasta tagasi, uusi kuritegusid kohtule teadaolevalt süüdistatav toimepannud ei ole, siis on võimalik süüdistatava KarS § 73 lg 1, 3 alusel ühe aasta karistuse kandmisest tingimisi vabastamine pikkuse katseajaga. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.11.2019.a.

Menetluskulud

Vastavalt KarS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5- kordne palga alammäär, s.o eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses ja kohtulikus menetluses taotlusi kogusummas 763,20 eurot (sh 90 eurot kohtueelselt). Kohtus esitatud tasutaotlusest

(summas 673,20 eurot 493,20 eurot (sh ) pidas kohus põhjendatuks hüvitada kaitsjale käibemaks), seega on kogu menetluse põhjendatud kaitsjatasu suurus kokku 583,20 eurot. Kohus leiab, et lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tuleb määratud kaitsjale makstud tasud välja mõista B.G-lt. Kohtu hinnangul ei esine B.G erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise ja osade kulude riigi kanda jätmise B.G on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut teenima ning . hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav hetkel ei tööta ja sissetulekut ei oma, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumise kulude st igakuiste maksetena alates 15.12.2019.a kuni 15.11.2020.a.

Asitõendid ja salvestised

Kriminaalasjas asitõendid puuduvad. Kriminaaltoimikus sisalduv

1 DVD-plaat ja 1 CD-plaat ad on dokumentaalses vormis id

126 lg 3 p 1 ja lg 5 need tõend KrMS § mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311 313, § 315, 126;

- § 318-319.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik