4-19-4963/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4963

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4963 (2316,19,006411)

Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.P; ik: XXX; elukoht: xxx; töökoht: xxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristel Proos, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. P.P

18 lg 1

süüdi tunnistada KarS § 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 )

(kümme päeva.

2. KarS

§ 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti 10 (kümme) päeva ärakandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 5 (viis) päeva.

3.

Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.12.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4. -plaat xxx turvakaamerate videosalvestist CD ega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 04.11.2019. kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

26.08.2019 231619006411 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr (2316,19,006411) selles, et P.P 21.07.2019 kell 09:41 xx xxx kasiinos laualt võttis

T Aile kuuluva rahakoti, varastas rahakotis sularaha 180 eurot ja viskas rahakoti tänavale, tekitades vargusega T Aile varalist kahju 180 eurot. P.P pani Sellise käitumisega toime

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, mis vastab KarS § 199 lg 1 tunnustele.

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Kuna kohtutäitur võttis kuu aja jooksul kõik raha ära, siis enam raha ei olnud ja pidi raha kuskilt saama. Seetõttu võttiski rahakoti. Nüüd on kohtutäituriga kokkulepe, et kontole jäetakse miinimumsumma alles, peab iga kord avalduse kirjutama. Võlgnevusi tasub osade kaupa 30 40 euro kaupa, mõnikord ka rohkem. Sel päeva oli kaasas 5 - eurot ja mõtles, et proovib mängides teenida kasiinos, kuid ei õnnestunud, siis selline asi juhtuski.

Tunnistaja

T A selgitas, et läks 21.07.2019 hommikul kasiinosse õlut jooma, vaatas telefoni. Lähenes naisterahvas, kes küsis suitsu. Ütles, et oled kasiinos, ostku endale ise. 10 minutit hiljem varastas rahakoti ära, milles oli 180 eurot. Turvatöötaja või saalitöötaja tuli küsima kas ta on T A, et leiti sinu rahakott. Kui palju sendisahtlis oli, ei tea, paberrahas oli 180 eurot. Naisterahvast on varem seal kandis näinud, kaupluses. Senini midagi hüvitatud ei ole.

Kohtuistungil vaadati kasiino turvakaamerate salvestist, millelt on näha, kuidas tunnistaja siseneb kasiinosse ja istub hiljem saalis laua taga ning vaatab telefoni. Mõnikümmend minutit hiljem on menetlusalune isik teenindaja juures, liikudes eelnevalt Aist. Teenindaja määda tunnistajast T. juurest lahkudes möödub menetlusalune isik uuesti tunnistajast, võtab midagi laualt ning väljub kasiinost.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete süütegude eest karistatud rahatrahvidega, arestidega, kuid menetlusalune isik jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Arvestades varasemaid õiguserikkumisi taotleb karistuseks aresti 10 päeva. Ei ole vastu, et aresti kandmine määratakse ositi, kuid ühe osa pikkus ei tohiks olla väiksem kui 5 päeva.

Kohtu seisukoht : väärteokoosseisu osas

Kohus, materjale, vaadanud videosalvestist kontrollinud väärteoasja , kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning menetlusaluse isiku ning tunnistaja , asub seisukohale, ütlused

et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies o

mahus.

Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg 1. Menetlusalune isik võttis kasiinos laualt ära Xxx T Aile kuuluva rahakoti ning võttis rahakotist 180 eurot, tekitades sellega T Aile varalist kahju 180 eurot.

KarS 218 lg 1

kohaselt karistatakse väärteokorras varavasta o se süüte eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri või ajalooväärtusega eseme vargus või süs - temaatiline vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks as või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend i miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud - juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus KarS

10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga KarS § 199 mõttes. Antud juhul mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega varastati sularaha 180 eurot,

peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et 21.07.2019 kell 09:41 xxx asuvas Xxx kasiinos T Aile kuuluva rahakoti ning selles oleva sularaha 180 eurot varguse toime panemine P.P poolt on tõendatud väärteoasjas leiduvate kirjalike tõendite ja videosalvestisega.

Vargus kasiino turvakaamera videosalvestis, e toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendab millelt on näha, kuidas menetlusalune isik 21.07.2019 kell 09:41:59 Xxxi kasiinos tumedate juuste, esem tumedate pükste ning dressipluusiga naisterahvas võtab laualt e ning seejärel liigub kiiremal sammul kasiino välisukse poole ning lahkub.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt KarS §

199 tunnustega süüteo toimepanemisest. Väärteomenetluses on tuvastatud, et menetlusalune isik, viibides Xxx kasiinos, T Aile kuuluva rahakoti ning lahkus sellega kasiinost. võttis laualt Menetlusalune isik võttis rahakotist 180 eurot ning mõne aja pärast tõi rahakoti ilma rahata kasiino juurde tagasi ning asetas selle kasiino ukse ette. Seega on sedastatav, et rahakott selles sisalduvaga oli menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas eseme soovis menetlusalune isik eseme senise valdaja nähtub, et äravõtmisega lõpetada valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek põhjustel, käesoleval puudus. Eeltoodud leiab kohus,

et juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine menetlusaluse isiku poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ehkki menetlusalune isik tõi tagasi rahakoti, oli sealt puudu 180 eurot ning ei ole raha tagastada. Vastupidi, tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks soovinud menetlusaluse isiku eesmärgiks oligi raha varastamine ning rahakoti muu sisu ja rahakott teda ei huvitanud. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka kolmteist kehtivat väärteokaristust, s.h ka KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Seega on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd KarS § 218 lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe. Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata KarS § 199 lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 alusel. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § järgi.

218 lg 1

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik P.P pani toime KarS § 218 lg 1 . ettenähtud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu

Karistus

e mõistmine

KarS § 218 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on karistatud ka korduvalt arestidega narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest eest . väikeses koguses ning varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

Arvestades väärteo varavastast iseloomu, asjaolu, et menetlusalusel isikul on seitse tasumata rahatrahvi ja teda on korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Samuti puudub menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud andmete kohaselt tal ka kindel töökoht või mõni muu püsiv ja legaalne sissetulek ning menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt on tema sissetulekuks vaid toetus. Samas on tal varasematest menetlustest hulgaliselt võlgnevusi, millede täitmine on täiturite menetluses, mistõttu ei oleks selline karistus ka täidetav.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti.

Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varasta väärtust, mis ei tud asja ulatunud KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi vähesel määral alla eelmärgitud piirmäära ülemmäära. Seega leiab kohus, et m na. enetlusaluse süü on hinnatav keskmise

Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka kaks kehtivat

kriminaalkaristust KarS § 199 ettenähtud kuriteo eest.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m karistusena arest. Kohus peab võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritakse vaid ühe väärteo toimepanemist ning see peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem nii samalaadsete kui teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei ole võimalik mõista aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku tervislik seisund eeldab tihedat suhtlust raviarstidega, leiab kohus, et menetlusaluse isiku esitatud taotlus aresti kandmiseks ositi on põhjendatud ning kohus määrab aresti kandmise ositi kahes osas viie päeva kaupa korraga, andes menetlusalusele isikule ka piisava ajavaru aresti ärakandmiseks.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/