3-18-2408/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2408

Haldusasi

Eesti Vabariigi kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 ja 23.01.2019 vaideotsuse nr

1-16/38 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Vabariik, seaduslik esindaja siseminister,

volitatud esindajad vandeadvokaat Merit Lind, Kristi Orn

ja Karmo Kuru

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud

esindaja Kaido Floren

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindajad Kati Tee ja Kaur Siruli

Asja läbivaatamine

09.09.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi taotlus Rahandusministeeriumi 27.12.2018 auditi

lõpparuande nr CF-151/2018 kui asjakohatu tõendi tagastamiseks.

2. Jätta Eesti Vabariigi kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.01.2019 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

14

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

3-18-2408

2(15)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK; vastustaja) rahuldas 20.05.2016 otsusega

Päästeameti

taotluse

projektile

„Päästetehnika

soetamine

keskkonnaõnnetustele

reageerimiseks“ toetuse saamiseks ja määras toetuseks 27 760 000 eurot, millest 85%

rahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja 15% riigieelarvest. Toetus määrati perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) ja siseministri 23.04.2015 määruse nr 25 „Metsa- ja

maastikupõlengute likvideerimise võimekuse ja merereostustõrjevõimekuse arendamine

perioodil 2014–2020“ (määrus nr 25) alusel. Projekti eesmärk on suurendada päästevõimekust

üle 600 ha suuruse piirkonna võrra, kus suudetakse samaaegselt tulekahju lokaliseerida ja

likvideerida. Selle saavutamiseks soetatakse 83 multifunktsionaalset päästesõidukit ja

14 päästeseadet.

2. Päästesõidukite ja –tehnika soetamiseks korraldas Siseministeerium järgmised riigihanked:

2.1. Riigihange nr 162716 „Päästeteenistuse konteinerautode ostmine ning garantiiaegsete

hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade ostmisega“.

Hanke teade avaldati 19.05.2015. Kvalifitseerimistingimustes nõuti tehnilise ja kutsealase

pädevusena:

„Pakkujal peab olema varasem kasti- ja/või konteinerivahetussüsteemiga N3 kategooria

veoautode tootmise ja müümise kogemus. Piisavaks kogemuseks loetakse, kui pakkuja on

viimase 3 (kolme) aasta jooksul täitnud vähemalt 3 (kolm) lepingut, millest iga lepingu

alusel on toodetud ja müüdud vähemalt 1 (üks) kasti- ja/või konteinerivahetussüsteemiga

veoauto uusehitusena Soome, Rootsi, Norra või Eestisse (pakkuja ei pea olema teostanud

müüke kõikidesse nimetatud maadesse). Kõik kogemuse tõendamiseks esitatavad lepingud

peavad olema nõuetekohaselt täidetud.

Nõutavad dokumendid:

- Pakkuja esitab ülaltoodud nõudele vastavuse tõendamiseks HD Lisa 4 Vormi II kohase

nimekirja tingimustele vastavatest lepingutest.

- Pakkuja esitab HD Lisa 4 Vormil II märgitud lepingute teiste poolte poolt allkirjastatud

kinnitused/tõendid selle kohta, et leping täideti pakkuja poolt nõuetekohaselt. Lepingu teine

pool peab kinnituses/tõendil mh kinnitama, et kasti- ja/või konteinerivahetussüsteemiga

veoauto(d) tarniti tähtaegselt ning need vastasid tehniliselt kokku lepitud tingimustele. /…/“

2.2. Riigihange nr 163708 „Päästeteenistuse paakautode ja paakkonteinerite ostmine ning

garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade

ostmisega“. Hanke teade avaldati 30.06.2015. Kvalifitseerimistingimustes nõuti tehnilise ja

kutsealase pädevusena:

„Pakkujal peab olema varasem päästetöödel kasutatavate päästesõidukite tootmise ja

müümise kogemus. Piisavaks kogemuseks loetakse, kui pakkuja on viimase 3 (kolme) aasta

jooksul täitnud vähemalt 5 (viis) lepingut, millest iga lepingu alusel on toodetud ja müüdud

vähemalt 1 (üks) päästesõiduk komplektse uusehitusena. /…/ Kogemuse tõendamiseks

esitatavast 5 (viiest) lepingust:

- vähemalt 1 (ühe) lepingu alusel peab päästesõiduk(eid) olema toodetud ja müüdud Soome,

Rootsi, Norra või Eestisse;

- vähemalt 1 (ühe) lepingu alusel peab olema toodetud ja müüdud päästeteenistuse

põhiauto(sid) või pumbaga varustatud paakauto(sid).

3-18-2408

3(15)

Kõik kogemuse tõendamiseks esitatavad lepingud peavad olema nõuetekohaselt täidetud.

Nõutavad dokumendid:

- Pakkuja esitab ülaltoodud nõudele vastavuse tõendamiseks HD Lisa 6 Vormi II kohase

nimekirja tingimustele vastavatest lepingutest;

- Pakkuja esitab HD Lisa 6 Vormil II toodud lepingute teiste poolte poolt väljastatud ning

allkirjastatud kinnitused/tõendid selle kohta, et leping täideti pakkuja poolt nõuetekohaselt.

Lepingu teine pool peab esitatavas kinnituses/tõendis mh kinnitama, et päästesõiduk(id)

tarniti tähtaegselt ning need vastasid tehniliselt kokku lepitud tingimustele. /…/“

2.3. Riigihange nr 161460 „Päästeteenistuse põhiautode ostmine ning garantiiaegsete hooldus-

ja remonttööde tellimine koos tööde teostamiseks vajalike varuosade ostmisega“. Hanke teade

avaldati 30.04.2015. Kvalifitseerimistingimustes nõuti tehnilise ja kutsealase pädevusena:

„Pakkujal peab olema varasem päästetöödel kasutatavate päästesõidukite tootmise ja

müümise kogemus. Piisavaks kogemuseks loetakse, kui pakkuja on viimase 3 (kolme) aasta

jooksul täitnud vähemalt 5 (viis) lepingut, millest iga lepingu alusel on toodetud ja müüdud

vähemalt 1 (üks) päästesõiduk komplektse uusehitusena. /…/ Kogemuse tõendamiseks

esitatavast 5 (viiest) lepingust:

- vähemalt 1 (ühe) lepingu alusel peab päästesõiduk(eid) olema toodetud ja müüdud

vähemalt 1 (ühte) järgnevatest riikidest: Soome, Rootsi, Norra või Eesti;

- vähemalt 1 (ühe) lepingu alusel peab olema toodetud ja müüdud päästeteenistuse

põhiauto(sid) või pumbaga varustatud paakauto(sid).

Kõik kogemuse tõendamiseks esitatavad lepingud peavad olema nõuetekohaselt täidetud.

Nõutavad dokumendid:

- Pakkuja esitab ülaltoodud nõudele vastavuse tõendamiseks HD Lisa 4 Vormi II kohase

nimekirja tingimustele vastavatest lepingutest;

- Pakkuja esitab HD Lisa 4 Vormil II märgitud lepingute teiste poolte poolt väljastatud

ning allkirjastatud kinnitused/tõendid selle kohta, et leping täideti pakkuja poolt

nõuetekohaselt. Lepingu teine pool peab kinnituses/tõendil mh kinnitama, et

päästesõiduk(id) tarniti tähtaegselt ning need vastasid tehniliselt kokku lepitud

tingimustele. /…/“

3. Rahandusministeerium auditeeris auditeeriva asutusena projekti tegevusi. Tulemused

vormistati 01.03.2018 auditiaruannetes nr CF-110/2017 ja nr CF-116/2017. Aruannetes leiti, et

toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas vastavuses kehtivate

õigusaktidega. Riigihangetes nr 162716 ja nr 163708 seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole

vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Riiki, kuhu sõidukid toodeti ja müüdi, ei saa

käsitleda tunnusena riigihangete seaduse (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioonis; RHS v.r)

§ 41 lg 1 p 2 mõistes. Hankija oleks saanud kehtestada nõuded sõidukitele selle kaudu, millistele

tunnustele need peavad vastama (nt millistele kliimatingimustele peavad tooted vastama või

millisesse kliimasse peavad tooted kasutamiseks sobima). Seega ei ole kvalifitseerimise

tingimus sellisel kujul kohane ja vajalik, kuna pakkuja võimet hankelepingut täita on võimalik

sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus

on liialt piirav, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping

sõlmitud parima pakkujaga. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

3-18-2408

4(15)

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 22 lg 11 p 6 järgi tuleb

vähendada hankelepingutele eraldatavat toetust 25%. Kuna riigihangetes tagati rahvusvaheline

konkurentsi tase, läbipaistvus ja võrdne kohtlemine ning muid rikkumisi ei tuvastatud, siis on

asjakohane kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra (määruse nr 143 § 22 lg 12). Riigihankes

nr 162716 on tuvastatud mitteabikõlblik kulu 124 128 eurot (hankelepingu maksumus

1 241 280 eurot), sh toetuse osa 105 508,80 eurot ja riiklik kaasfinantseering 18 619,20 eurot.

Riigihankes nr 163708 on tuvastatud mitteabikõlblik kulu 996 535,92 eurot (hankelepingu

maksumus 9 965 359,20 eurot), sh toetuse osa 847 055,53 eurot ja riiklik kaasfinantseering

149 480,39 eurot. Rakendusasutusel soovitati algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse

tagasinõudmise menetlus.

4. KIK otsustas 05.11.2018 otsusega nr 1-25/927 vähendada Päästeameti projektile

eraldatud Ühtekuuluvusfondi toetust 2 340 223,33 euro võtta ja riiklikku kaasfinantseeringut

412 980,59 euro võrra ning nõuda toetuse summas 2 753 203,92 eurot tagasi. Põhjendused:

4.1. Auditiaruannetes nr CF-110/2017 ja nr CF-116/2017 on tuvastatud riigihangetes nr 162716

ja nr 163708 toime pandud rikkumised ning sellest tulenevad mitteabikõlblikud kulud.

Rahandusministeerium on korduvalt kinnitanud tagasinõuete õigsust. Samuti on rikkumise

olemasolu ja tagasinõuete aluseks olevat riigihangete õiguse tõlgendust kinnitanud Euroopa

Komisjon. Otsus põhineb auditiaruannetes kasutatud riigihankeõiguse tõlgendustel ja neist

tehtud järeldustel. Auditiaruannete lõppjäreldustes on arvestatud toetuse saaja vastuväidetega

ja vähendatud tagasinõude määra.

4.2. Päästeamet viis projekti raames läbi ka riigihanke nr 161460, mille rikkumise alused ja

õiguslik kvalifikatsioon on analoogsed. Sarnaselt auditeeritud riigihangetele ei ole ka selles

riigihankes pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks seatavad samasisulised

piirangud asjakohased. Hankija oleks saanud kehtestada nõuded toodetud/toodetavatele

sõidukitele selle kaudu, millistele tunnustele need peavad vastama (nt millistele

kliimatingimustele tooted peavad vastama või millisesse kliimasse peavad tooted kasutamiseks

sobima), mitte kuhu riiki on pakkuja neid varasemalt tootnud ja müünud. Hankes seatud

kvalifitseerimise tingimus ei ole sellisel kujul kohane ja vajalik, kuna pakkuja võimet

hankelepingut täita on võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Esinevad

määruse nr 143 § 22 lg 11 p-s 6 toodud asjaolud, mille alusel hankelepingutele eraldatavat

toetust vähendatakse 25%. Kuna riigihankes tagati teatav konkurentsi tase, läbipaistvus ja

võrdne kohtlemine ning pole tuvastatud muid rikkumisi, siis on asjakohane kohaldada 10%

finantskorrektsiooni määra (määruse nr 143 § 22 lg 12). Mitteabikõlblik kulu on 1 632 540 eurot

(hankelepingu maksumus 16 325 400 eurot), sh toetuse osa 1 387 659 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 244 881 eurot.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.01.2019 määrusega asjas nr 3-18-2408 Päästeameti

28.12.2018 taotluse ja peatas esialgse õiguskaitse korras vastustaja 05.11.2018 otsuse täitmise.

6. KIK jättis 23.01.2019 vaideotsusega nr 1-16/38 Päästeameti 30.11.2018 vaide 05.11.2018

otsuse peale rahuldamata.

7. Päästeamet esitas 25.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 05.11.2018

otsuse ja 23.01.2019 vaideotsuse tühistamiseks.

8. Tallinna Halduskohus võttis 26.02.2019 määrusega asjas nr 3-18-2408 Päästeameti

kaebuse menetlusse.

9. Kohus luges 09.04.2019 määruses asjas kaebajaks Eesti Vabariigi, kaasas haldusorganina

menetlusse Rahandusministeeriumi, jättis rahuldamata vastustaja vastuväite kaebeõiguse

3-18-2408

5(15)

olemasolule ning jättis rahuldamata vastustaja taotlused Eesti Vabariigi kaasamiseks

menetlusse kolmanda isikuna ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaasamiseks menetlusse

haldusorganina.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebuse põhjendused:

10.1. Kaebaja ei ole talle ette heidetavaid rikkumisi toime pannud. RHS v.r § 41 lg 1 p-d 1 ja

2 annavad hankijale õiguse nõuda pakkujatelt teavet varasemalt teostatud hankija poolt

määratud tingimustele vastavate lepingute kohta. Hankija vajaduste ja neist johtuva hanke

eseme eesmärgi määratlemine on otstarbekuse küsimus, mis on hankija ainupädevuses. Kaebaja

on oma 08.01.2018 seisukohas põhjalikult ja usutavalt selgitanud, kuidas pakkuja tehnilise

võimekuse eelkontroll varasemate lepingute tingimuste kaudu on uusehitusest hanke eseme

puhul ainuke sobiv, asjakohane ja proportsionaalne viis veenduda selles, kas pakkuja ka

sisuliselt hankelepingu täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni omab (RHS v.r § 39 lg 1). Hangete

esemeks olnud päästesõidukite puhul ei ole tegemist tavapäraste jaetarbimises kasutatavate ning

seeriatootmises olevate sõidukitega, vaid eriotstarbeliste sõidukitega ehk „rätsepatööga“, mis

peavad olema toodetud kaebaja koostatud tehnilisele kirjeldusele vastavalt ning mille

tootmisele eelnevalt tuli teostada insener-tehnilised lahendused. Hankija pidi veenduma

pakkuja võimes toota nõuetekohaseid sõidukeid Eestiga sarnastesse kliimatingimustesse,

õigusruumi ja päästetöö taktikaga riikidesse ning vastava insener-tehnilise suutlikkuse

olemasolus. Kaebaja on oma 08.01.2018 seisukohas käsitlenud ilmastikutingimuste mõju

päästesõidukite ja teiste sõidukite käitamisele. Uusehitusest eseme puhul ei ole paremat ega

leebemat viisi veenduda selles, kas tulevikus toodetav ese reaalselt töötab tõrgeteta sellise

klimaatilise kõikumisega riikides, nagu seda on põhjamaised riigid Soome, Rootsi, Norra ja

Eesti. Kui hankija oleks küsinud näidist, olnuks tegemist ebaproportsionaalselt koormava

barjääriga hankes osalemisele ja konkurentsile ning tõenäoliselt ei oleks ühtki pakkumust

esitatud, sest keegi ei hakka niivõrd kalleid esemeid näidisena tootma. Pealegi puudub kaebajal

selliste mõõtmetega seade, mille abil saanuks testida näidise vastavust hankes kehtestatud

kliimatingimustele. Päästeautol on paagis ja torustikes vesi, mis külmub 0°C juures. Seepärast

on eriti oluline Eestis külmakindlust tagada ka -30°C juures, et vesi ei külmuks ja tulekahjusid

saaks kustutada ja inimesi päästa ka -30°C juures. Ühiskonnal on ootus, et kaebajal oleks

võimekus mistahes ilmastikuoludes reageerida keskkonnaohtudele ja hädaolukordadele. Kui

hiljem lepingu täitmise käigus peaks ilmnema, et uusehitisena tarnitud päästesõidukid (sisuliselt

kogu sõidukite park) ikkagi ei sobi Eesti kliimatingimustesse, võib hankijal olla võimalus

kasutada võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid, kuid see ei taga hangitud päästesõidukite

toimimist. Praktikas on Eesti külmades oludes sõidukite külmumise juhtumid korduvalt aset

leidnud, mille tagajärjel ei ole päästevõimekus olnud vajadustele ja nõuetele vastavalt tagatud

ning millel on kriitiline mõju avaliku teenuse tarbijatele. Ülekaalukas avalik huvi õigustab

kõrgendatud piirangute seadmist riigihankes (vt Euroopa Kohtu lahendid asjades nr C-513/99,

nr C-221/12, nr C-64/08, nr C-357/10-C-359/10). Etteheidetavad kvalifitseerimistingimused ei

piiranud hankes osaleda soovinud pakkujaid asukoha järgi. Kaebaja viis eelnevalt läbi turu-

uuringud päästesõidukite tootjate seas. Piisav konkurents oli tagatud. Kohtud on korduvalt

rõhutanud, et hankes ei pea kehtestama tingimusi selliselt, et iga pakkuja peaks saama osaleda,

vaid selliselt, et hankija vajadusi arvestades saavad hankemenetluses osaleda pakkujad, kes

tõestavad oma võimekust eelduslikult selliseid vajadusi ja hankelepingut nõuetekohaselt täita

(nt Tallinna Halduskohtu lahend asjas nr 3-16-1094).

10.2. Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Otsuses ei ole kaebaja vastuväiteid

käsitletud, vaid tuginetud Rahandusministeeriumi formaalsetele tähelepanekutele. Otsus

3-18-2408

6(15)

hõlmab 3 erinevat riigihanget, mille asjaolud on erinevad, kusjuures riigihanke nr 161460 osas

ei ole auditit enne vaidlusaluse otsuse tegemist läbi viidud. Vastustaja on jätnud hangete

erinevused välja selgitamata ja kaalumata. Samuti pole põhjendanud, miks ei olnud nendes

hangetes kõrgendatud nõudmiste kasutamine õigustatud.

10.3. Vastustaja ei ole põhjendanud finantskorrektsiooni määra 10% kohaldamist. Kaebajale

heidetakse ette teoreetilist konkurentsi piiramist, samas avaldatakse, et konkurents tagati.

Selline vastuolu välistab rikkumise olulisuse, mistõttu ei tohiks finantskorrektsiooni otsust teha

või ei tohiks selle määr ületada 5%. Euroopa Komisjon on otsuse nr 1912/2013 (C(2013)9527

lisa p-s 1.3 selgitanud, et kui eeskirjade eiramine on ainult formaalne ja sellega ei kaasne

tegelikku või potentsiaalset finantsmõju, siis korrektsiooni ei tehta. Vastustaja ei ole teostanud

kaalumist.

10.4. OÜ-ga CORNETTE-KG seotud väited tuleb jätta tähelepanuta, sest selliste väidetega ei

ole vaidlusaluseid otsuseid põhjendatud. Seejuures ei oleks OÜ CORNETTE-KG saanud olla

hankes pakkujaks. Ta tegeles teises majandusvaldkonnas ja tema käive oli liiga väike. Samuti

tuleb jätta tähelepanuta riigihanke nr 161460 osas tehtud audit, sest seda ei olnud

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal olemas. Konkreetse korrektsioonimäära kohaldamine

oli vastustaja otsustus. Rahandusministeerium sai vaid teha ettepaneku.

10.5. Kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1, STS2014_2020

§ 51 lg 1, määruse nr 25 § 5). STS2014_2020 ei sätesta, et valitsusasutus ei võiks olla toetuse

saaja. Määruses nr 25 on ainsate taotlejatena ja toetuse saajatena nimetatud Politsei- ja

Piirivalveametit ning Päästeametit. Seega laienevad neile taotleja ja toetuse saaja õigused, sh

kaebeõigus. Kohaldamisele ei kuulu Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 101. Vastustaja ei ole

valitsus- ega riigiasutus, vaid eraõiguslik juriidiline isik. Vastustaja ei vasta VVS §-s 43

sätestatud tunnustele. Vastustaja täidab avaliku halduse ülesandeid, kuid ei ole avaliku võimu

kandja. Struktuuritoetuste andmise ja kasutamisega seotud vaidluste lahendamise erikord on

sätestatud STS2014_2020 §-s 51. HKMS § 44 lg 4 annab avaliku võimu kandjale kaebeõiguse

teise avaliku võimu kandja vastu. Seega võib riik esitada kaebuse eraõigusliku juriidilise isiku

vastu, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-67-16 tunnustanud

ühe avaliku võimu kandja kaebeõigust teise avaliku võimu kandja vastu juhtudel, kui ühe

avaliku võimu kandja (kohaliku omavalitsuse üksus) õiguslik positsioon suhtes riigiga on

samasugune kui eraõiguslikul isikul. Ka struktuurivahendite puhul ei kohelda riigiasutusest

toetuse taotlejaid teisiti kui eraõiguslikke isikuid. STS2014_2020 § 2 p-de 8-9 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määruse nr 1303/20131 (määrus nr 1303/2013) art 2 p 10

järgi võivad toetuse saajaks olla riigiasutused. Halduskohtud on struktuuritoetustega seotud

vaidlusi lahendanud ka varasemalt, sh selliseid, kus kaebajaks on riik (kultuuriministri kaudu)

ja vastustajaks Ettevõtluse Arendamise SA (nt Tallinna Halduskohtu 21.02.2013 otsus asjas

nr 3-12-2349). Vaidlustatud otsusega riivatakse kaebaja omandiõigust. Kohtuotsus on

menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik.

11. KIK vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:

11.1. Päästeametil puudub kaebeõigus.

11.2. Määruse nr 1303/2013 art 126 lg 1 p-dest a ja f nähtuvalt esitab sertifitseerimisasutus

komisjonile maksetaotlusi, arvestades auditeeriva asutuse auditite tulemustega. Seega kui auditi

1 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus-

ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

3-18-2408

7(15)

lõpparuandes on otsustatud kulu abikõlbmatus ja soovitatud teha finantskorrektsioon, siis

sertifitseerimisasutus seda kulu enam abikõlblikuna komisjonile ei esita. Sisuliselt on auditi

lõpparuande näol tegemist eelhaldusaktiga, millega otsustatakse lõplikult asjaomase rikkumise

toimumine ja sellega seotud kulude abikõlbmatus. Kui rakendusüksus jätab finantskorrektsiooni

tegemata, siis sertifitseerimisasutus kulusid uuesti abikõlblikuks ei muuda. Praegusel juhul on

sertifitseerimisasutus lähtunud auditi lõpparuandest, mida toetavad nii korraldusasutus,

auditeeriv asutus kui ka Euroopa Komisjon. Vaidlusaluste otsuste tühistamisel jääks auditi

lõpparuannete järeldus, et kulud on abikõlbmatud, kehtima ja need kulud tuleks katta

riigisisestest vahenditest.

11.3. Vastustaja tegi vaidlusaluse otsuse struktuurivahendite administratsiooni ühe osana ja

lähtudes eelnimetatud asutuste välja töötatud õiguslikust hinnangust. Vastustaja ei lisanud

täiendavaid seisukohti, vaid kogu õiguslik hinnang vaidlusalustele hangetele sisaldub auditi

lõpparuandes. Kaebaja vastuväidetega on arvestatud auditi lõppjäreldustes. Struktuuritoetuste

süsteem on üles ehitatud selliselt, et kui riigihanke nõudeid on rikutud, siis on asjaomased kulud

mitteabikõlblikud ja toetus tuleb tagasi nõuda ning kaalutlusõigus on välistatud või piiratud.

11.4. Kolmandas hankes esinesid täpselt samad tingimused mis teises kahes hankes, seega on

ka lõppjäreldus selle hanke osas sama. Kaebaja ei ole välja toonud, mille poolest kolmas hange

erines.

11.5. Vaidlus finantskorrektsiooni määra üle on esemetu, sest igal juhul tuleb kogu

struktuurivahenditest abikõlbmatuks tunnistatud summa katta riigieelarvest. Lisaks on kaasatud

haldusorgan kooskõlastanud 10%-lise määra Euroopa Komisjoniga. Määra on kaalutud ja

põhjendatud, sest seda on vähendatud 25%-lt 10%-le.

12. Rahandusministeerium palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

12.1. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Haldusorganid ja avaliku võimu

kandjad saavad üksnes väga piiratud juhtudel omavahel kohtulikult vaielda. Haldusorganite

omavahelised vaidlused lahendatakse VVS §-s 101 sätestatud korras. STS2014_2020 § 51 ja

määruse nr 25 § 5 ei näe ette garanteeritud kohtulikku vaidlustamiskorda, vaid kohustusliku

kohtueelse vaidemenetluse. Korraldusasutuste ülesannete delegeerimine on olnud riiklik valik

lähtudes eelistuses anda eri valdkonna toetuste menetlemine asutustele, kellel on rohkem

valdkonna kompetentsi. Vastava võimekuse ja suutlikkuse olemasolul võiks korraldusasutus

kogu toetuste menetlemise protsessi ka ise läbi viia. Rakendusüksustele delegeeritud ülesanded

on sellised, mida muidu täidaks valitsusasutus. Rakendusüksuse ülesannete täitmise üle toimub

riiklik kontroll (nii korraldusasutus kui ka auditeeriv asutus). Kui rakendusüksuseks on

määratud riigi asutatud sihtasutus, siis täidab see riigi haldusülesannet, mis on temale

delegeeritud. Seega ei allu praegune vaidlus halduskohtu pädevusele, vaid tuleb lahendada

kohtuvälises korras. Euroopa Liidu ja liikmesriigi vahelisi vaidlusi lahendab Euroopa Kohus.

12.2. Eesti Vabariigil Päästeameti kaudu puudub kaebeõigus. Riik saab esitada kaebuse vaid

enesekorraldusõiguse kaitseks, omandiõiguse või muu õiguse kaitseks ning halduslepingust

tuleneva õiguse kaitseks. Praegusel juhul ei ole ükski neist eeldustest täidetud. Euroopa

Komisjonile saab taotluse esitada RTK, mitte vastustaja. Praeguse vaidluse tulemusel tehtav

kohtuotsus ei ole siduv RTK-le ega Euroopa Komisjonile ning rakendub riigieelarve seaduse

§ 54 lg 2. Sertifitseerimisasutus koostab iga rakenduskava ja fondi kohta raamatupidamise

aastaaruanded, kuhu kantakse mh aruandeaasta jooksul tühistatud ja tagasinõutud summad.

Mahaarvatud kulusid ei saa järgnevasse komisjonile tehtavasse maksetaotlusesse uuesti esitada.

Erandkorras, pärast kohtuotsuse tegemist finantskorrektsiooni otsuse kohta, võivad siseriiklikud

ametiasutused

otsustada

järgmisesse

maksetaotlusesse

tagasi

kanda

eelnevalt

finantskorrektsioonidena

maha

arvatud

kulud.

Vaatamata

sellele

on

tegemist

3-18-2408

8(15)

sertifitseerimisasutuse ja Euroopa Komisjoni diskretsiooniotsusega, kuna kohtuotsus ei ole

kummalegi siduv. Samuti arvestatakse sellise otsuse tegemisel auditeeriva asutuse arvamusega.

12.3. Vaidlusalustes hangetes seatud tingimused (riikide loetelu, kuhu peab olema sõidukeid

müüdud) pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks ei ole asjakohased. Hankija

oleks saanud kehtestada nõuded sõidukitele selle kaudu, millistele tunnustele need peavad

vastama, mitte kuhu riiki on pakkuja neid varem müünud ja tootnud. Ettevõtjatel peab olema

ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest. Hankijal on võimalik sätestada tingimus

samalaadsete lepingute täitmise kohta, kirjeldades nt milliste välistemperatuuride korral peab

olema tagatud sõidukite sihtotstarve ja töökindlus. Teatud riikidesse müügi fakt ei taga veel, et

nendes riikides seadmetega külmaprobleeme ei esinenud. Kindlustunde saamiseks pidanuks

kaebaja uurima kasutuskogemust või määratlema temperatuuritaluvuse muul moel. Pakkuja

võimet hankelepingut täita on võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.

Seejuures ei nõudnud kaebaja pakkujalt „rätsepatööna“ valmistatud sõidukite müümise ja

tootmise kogemuse tõendamist, vaid tavapäraste, jaetarbimises kasutatavate ja seeriatootmises

olevate päästesõidukite ja konteinervahetussüsteemiga veoautode müümise ja tootmise

kogemuse tõendamist. Seega ei saanud kaebaja veenduda, et pakkujad on võimelised tootma

nõuetekohaseid „rätsepatööna“ valmistatud sõidukeid Eestiga sarnastesse kliimatingimustesse.

Sarnased kliimatingimused ei ole ainult Eestis, Soomes, Rootsis või Norras. Riiki, kuhu

sõidukeid toodeti ja müüdi, ei saa käsitada tunnusena RHS v.r § 41 lg 1 p 2 mõistes. Nõutavateks

andmeteks saavad olla üksnes varasemalt täidetud lepingute nimekiri koos lepingute

maksumuste, sõlmimise kuupäevade ja infoga teise lepingupoole kohta. Kaebaja kohtles

pakkujaid ebavõrdselt (RHS v.r § 3 p 3), sest hankes ei saanud osaleda pakkujad, kes on müünud

nt Lätti, Leetu, Šveitsi või Alpide piirkonda. Heidutav mõju pakkujatele ja lepingu sõlmimine

pakkujaga, kes ei oleks pidanud võitma, näitab, et eeskirjade rikkumine on raskekujuline.

Pakkujate ebavõrdne kohtlemine ei olnud ainult teoreetiline. Näiteks riigihankes nr 161461

jättis OÜ CORNETTE-KG oma pakkumuse esitamata, kuna tema arvates ei vastanud

hanketingimused õigusnormidele, ja nõudis hanke tühistamist. OÜ CORNETTE-KG viitas

hankijale saadetud küsimuses, et sarnased kliimaolud ja kohati ka oluliselt karmimad on

Islandil, Kanadas, Venemaa põhja- ja polaaraladel ning Lätis, kuid hankija keeldus

referentsriike muutmast. Kaebaja läbiviidud turu-uuring ei olnud piisavalt põhjalik, kuna ei

sisaldanud tõenäoliselt kõiki sarnase kliimaga riike.

12.4. 10%-lise finantskorrektsiooni määraga nõustus ka Euroopa Komisjon. 5%-lise määra

rakendamine ei olnud põhjendatud, sest riigihankes nr 161460 jättis OÜ CORNETTE-KG oma

pakkumuse esitamata, mis on raskendavaks asjaoluks.

12.5. Auditeeriva asutuse koostatud auditi lõpparuanne ei ole (eel)haldusakt. Auditis välja

toodud tähelepanekud olid rakendusüksusele soovituslikud. Rakendusüksus pidi läbi viima

omapoolsed toimingud ja tegema finantskorrektsiooni otsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebeõigus ja halduskohtu pädevus

13. Kohus jääb 09.04.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et kaebajal on praeguses asjas

kaebeõigus ja vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja kaebeõigus tuleb

HKMS § 44 lg-st 4, mille järgi võib riik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma

õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Toetuse osalise

tagasimaksmise kohustus puudutab kaebaja omandiõigust – tema õigust struktuuritoetusele

ning tema kohustust leida toetuse tagasimaksmiseks võimalus muudest eelarvevahenditest,

3-18-2408

9(15)

mida muidu oleks kasutatud muude kohustuste täitmiseks. Toetuse tagasimaksmise korral oleks

riigieelarve maht väiksem, seega on mõju riigieelarve vahenditele olemas.

14. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegune vaidlus on tekkinud

avalik-õiguslikus suhtes, sest struktuuritoetuse normid on avalik-õiguslikud ja nende alusel

jagatakse toetusi avalikest vahenditest (Euroopa Liidu ja riigieelarve vahenditest). Seadus ei

näe struktuuritoetuste vaidlustes ette teistsugust menetluskorda. Tegemist on tavalise

haldusõigusliku vaidlusega, mida on lahendatud halduskohtumenetluses. Kuigi STS2014_2020

§ 51 reguleerib otsesõnu kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust, nähtub sellest siiski selgelt,

et pärast vaidemenetlust saab esitada kaebuse halduskohtule. Sama nähtub ka määruse nr 25

§-st 5.

15. Kuigi praeguses asjas oli toetuse saajaks riik (Päästeameti näol), ei erine tema positsioon

selles haldus- ega kohtumenetluses teistest struktuuritoetuse saajatest. Kaebajal olid toetuse

taotlemisel samasugused õigused ja kohustused. Ta allus samasugustele toetuse kasutamise ja

kontrollireeglitele. Kuna kaebaja on samasuguses olukorras, nagu on ka teised toetuse saajad,

kellelt toetust tagasi nõutakse, siis pole põhjust rakendada tema suhtes ka vaidlustamise osas

teisi reegleid. Seda enam, et STS2014_2020 ega määrus nr 25 ei näe selliseks juhtumiks ette

teistsugust vaidlustamise korda, vaid tuginevad struktuuritoetuste menetluses tavapärasele

vaidlustamise korrale.

16. Määrus nr 25, mille alusel antud toetust tagasi nõutakse, võimaldab selle konkreetse

eesmärgi (hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv – määruse nr 25 § 1 lg 1)

saavutamiseks toetust taotleda vaid Politsei- ja Piirivalveametil ning Päästeametil (määruse

nr 25 § 11 lg 1). Seega käib kogu määruse nr 25 regulatsioon nimetatud kahe riigiasutuse kohta,

sh vaide- ja kaebeõiguse regulatsioon. Kui lähtuda kaasatud haldusorgani seisukohast, et

kaebajal puudub praeguses vaidluses kaebeõigus ja halduskohtul pädevus, muutuks määruse

nr 25 § 5 sisutuks, sest sarnaselt kaebeõigusele puuduks kaebajal ka vaideõigus. Kui tegemist

oleks kahe riigiasutuse vahelise vaidlusega, mis tuleks lahendada teistsuguses korras, siis

puuduks alus kohaldada ka haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud vaidemenetluse

reegleid. Samuti oleks sisutu määruse nr 25 §-s 5 tehtud viide halduskohtule esitatavale

kaebusele. Normi ei tohi tõlgendada selliselt, et norm muutub sisutuks. Kui normi andja

eesmärk oli jätta Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet struktuuritoetuse vaidluses vaide-

ja kaebeõigusest ilma, ei oleks viidatud normi sellisel kujul kehtestatud. Viidatud norm näitab

vastupidi, et kaebeõigust ei välistata, sest tegemist on tavapärase struktuuritoetuse menetlusega,

kus kohaldatakse sarnaseid reegleid teistele struktuuritoetuste menetlustele.

17. Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani tuginemine VVS §-le 101 ebaõige. VVS § 101

lg 1 järgi lahendatakse valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud

vaidlused alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust

korda. Sama paragrahvi lg 2 järgi lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti

ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused minister. Sama paragrahvi lg 3 järgi

lahendavad erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused

asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus.

KIK ei ole valitsus- ega riigiasutus, samuti mitte ministeeriumi struktuuriüksus. Ta ei kuulu

ühegi riigivõimu struktuuri ega ühegi ministri valitsemisalasse ning tema puhul puudub riigi- ja

kohaliku omavalitsuse süsteemile omane alluvussuhe. Tegemist on iseseisva eraõigusliku

juriidilise isikuga. Seega ei saa VVS § 101 tema suhtes kohaldada. Sätte sõnastus ei võimalda

laiendada selle sätte kohaldamisala ka teistele isikutele, kes avaliku võimu antud ülesandeid

täidavad. Seda olenemata sellest, kes on selle juriidilise isiku asutanud või temas asutajaõigusi

teostavad. Kuna tegemist ei ole riigiorganiga, vaid iseseisva isikuga, kes riigi antud ülesandeid

3-18-2408

10(15)

täidab, siis ei teki olukorda, kus riik vaidleb iseendaga. Ka määruse nr 25 §-st 5 nähtuv

vaidealluvus (vaiet lahendab rakendusüksus ise) näitab, et vastustaja vastutab talle pandud

ülesannete täitmise õiguspärasuse eest ise ja riik ei sekku sellesse ka vaidemenetluse kaudu,

seega ei teki ka vaidemenetluses riigil vaidlust iseendaga. Samamoodi ei saa see tekkida

kohtumenetluses.

18. STS2014_2020 § 8 lg-test 3 ja 4 järeldub, et kui rakendusüksuse ülesanded antakse

halduslepingu alusel üle juriidilisele isikule, siis teostab rakendusasutus lepingu täitmise üle

haldusjärelevalvet. Määruse nr 25 § 4 lg 2 järgi on selles asjas rakendusasutuseks

Siseministeerium. Kohus leiab, et praegune vaidlus ei toimu haldusjärelevalve raames ja

tegemist ei ole haldusesisese suhtega. Riik ei vaidle KIK-iga kui järelevalve teostaja, vaid kui

toetuse saaja. Sellises olukorras on riik sarnasel positsioonil teiste toetuse taotlejatega.

Asjaoludest nähtuvalt ei ole riik selles asjas oma haldusjärelevalve pädevust teostanud ja selle

teostamine ei pruugi olla ka erapooletu, arvestades riigil esinevat huvide konflikti. Järelevalvet

peaks teostama Siseministeerium, kes viis Päästeameti eest vaidlusalused riigihanked läbi.

Samuti ei teosta KIK riigi üle haldusjärelevalvet, vaid kontrolli projekti täitmise üle (määruse

nr 25 § 31 lg 1 p 10). Seega ei saa seda vaidlust haldusjärelevalve raames lahendada ja vaidluse

lahendamine allub halduskohtu pädevusele.

19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 2 järgi on avaliku võimu kandjateks riik, kohaliku

omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik ja muu avalikke ülesandeid avalik-

õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostav isik. Kuna KIK ei ole riik (ega riigi- või

valitsusasutus), kohaliku omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid

eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab talle haldus- ja õigusaktidega pandud avalikke ülesandeid

(rahandusministri 10.09.2014 käskkiri nr 143 „Loa andmine rakendusasutuse ja rakendusüksuse

ülesannete täitmiseks“2 ja määrus nr 25), on tegemist avaliku võimu kandjaga RVastS § 2 lg 2

tähenduses (muu avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostav

isik), kes saab olla HKMS § 44 lg 4 järgi asjas vastustajaks ja kelle vastu riik saab esitada

halduskohtule kaebuse.

20. Eesti Vabariigi kaebust struktuuritoetuse asjas on halduskohtus ka varem lahendatud (nt

Tallinna Halduskohtu 21.02.2013 otsus asjas nr 3-12-2349 Eesti Vabariigi (kultuuriministri

kaudu) kaebuses Ettevõtluse Arendamise SA 16.07.2012 otsuse tühistamiseks). Kaebeõigus

olemasolu ja halduskohtu pädevust saab kaudselt välja lugeda ka Tallinna Ringkonnakohtu

30.09.2019 määrusest asjas nr 3-19-346. Nimetatud asjas on vaidluse alla Sotsiaalministeeriumi

kaebus SA Innove finantskorrektsiooni otsuse peale. Rahandusministeerium vaidles ka viidatud

asjas kaebeõigusele ja halduskohtu pädevusele vastu. Sellele vaatamata ei jätnud

ringkonnakohus kaebust läbi vaatamata, vaid otsustas pöörduda sisulistes küsimustes eelotsuse

taotlusega Euroopa Kohtu poole.

21. Põhjendamatu on kaasatud haldusorgani väide, et vaidlus allub Euroopa Kohtu pädevusele.

Vaatamata sellele, et toetust maksti suuremas osas Euroopa Liidu vahendite arvelt, reguleerivad

toetuse andmist ja kasutamist siseriiklikud normid, mille osas tekkinud vaidluste lahendamine

on siseriikliku kohtu pädevuses. Ka riigihankeõigust reguleerivad Euroopa Liidu direktiivid ei

ole otsekohaldatavad, vaid on siseriikliku seaduse kaudu siseriiklikku õigusesse üle võetud,

mistõttu tuleb ka sellised vaidlused lahendada siseriiklikus kohtus. See, et vastustaja ülesandeks

toetuse kasutamise kontrollimisel ja toetuste tagasinõudmisel on kaitsta mh Euroopa Liidu

finantshuve, ei muuda vaidlust Euroopa Kohtu pädevusele alluvaks.

Riigihangete tingimused

2 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/oigusaktid/loa_andmise_kaskkirjad_nr_143_ja_nr_154.pdf.

3-18-2408

11(15)

22. Asjaoludest nähtuvalt taotles Päästeamet määruse nr 25 alusel toetust päästevõimekuse

suurendamise eesmärgil. Toetuse vahenditest otsustati soetada uued päästesõidukid ja –

seadmed. Nende soetamiseks korraldati 3 riigihanget, mille viis läbi Siseministeerium

Päästeameti esitatud hanke tehniliste tingimuste alusel (määruse nr 25 § 26 lg 1).

Rahandusministeerium auditeeris riigihanget nr 162716 oma 01.03.2018 auditi lõpparuandes

nr CF-110/2017, riigihanget nr 163708 oma 01.03.2018 auditi lõpparuandes nr CF-116/2017 ja

riigihanget nr 161460 oma 27.12.2018 auditi lõpparuandes nr CF-151/2018 (kuigi auditi

lõpparuandest nimetatud hanke numbrit ega nime ei nähtu). Vastustaja tugines 05.11.2018

otsuses auditiaruannetes nr CF-110/2017 ja nr CF-116/2017 tuvastatud rikkumistele, samuti

aruannetes toodud riigihankeõiguse tõlgendustele, finantskorrektsiooni määra kaalutlustele ja

kaebaja seisukohtadele esitatud vastuväidetele. Vastustaja ei ole ise oma otsuses täiendavaid

põhjendusi ega kaalutlusi riigihangete nr 162716 ja nr 163708 osas esitanud, soovides lugeda

auditiaruannetes toodud põhjendusi oma otsuse põhjendusteks. Kuna riigihanget nr 161460

auditeeriti alles pärast vastustaja 05.11.2018 otsuse tegemist, siis tuli vastustajal selle hanke

õigusvastasust ise põhjendada. Vastustaja tugines täpselt samadele põhjendustele, millele

tugineti auditiaruannetes nr CF-110/2017 ja nr CF-116/2017, sest rikkumised olid analoogsed

teiste hangetega. Täiendavaid põhjendusi ega kaalutlusi ei ole esitatud. Samuti ei ole

täiendavaid põhjendusi ja kaalutlusi esitatud vaideotsuses. Seega sõltub vastustaja otsuste

õiguspärasus auditiaruannetes nr CF-110/2017 ja nr CF-116/2017 toodud seisukohtade

õiguspärasusest.

23. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et auditi lõpparuanne ei ole eelhaldusakt, sest

sellega ei ole õiguslikult siduvalt kindlaks tehtud asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat

asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse 07.08.2014 määruse nr 127 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine“ (määrus nr 127) § 11 lg 1 p-st 5

nähtuvalt saab auditi tegija auditi lõpparuandes teha finantskorrektsiooni ettepaneku. Määruse

nr 127 § 13 lg 3 järgi teeb projektiauditi lõpparuandes antud soovituste rakendamise kohta

otsuse rakendusüksus või rakendusasutus. Viidatud normidest järeldub, et auditi lõpparuandes

ei tehta siduvalt kindlaks toetuse kasutamise reeglite rikkumist ega kohustata

finantskorrektsiooni otsust ja seda kindlas määras tegema. Auditeeriv asutus saab teha vaid

finantskorrektsiooni ettepaneku. Soovituse rakendamise üle peab otsustama siiski

rakendusüksus või –asutus. STS2014_2020 § 8 lg 2 p-st 6, § 45 lg-st 4, § 47 lg-st 2 ja § 541

lg-st 1 nähtuvalt on finantskorrektsiooni otsuse tegemise õigus korraldusasutusel ja

rakendusüksusel, mitte auditeerival asutusel. Sama reegel kehtib ka praeguses asjas (vt määruse

nr 25 § 32 lg 1). Seega ei ole auditi lõpparuandel siduvat iseloomu. Finantskorrektsiooni otsuse

tegemise õigus ja kohustus on vastustajal rakendusüksusena. Seega oli vastustajal kohustus

tagada haldusakti õiguspärasus.

24. Vaidlus toimub selle üle, kas kvalifitseerimistingimus, mille järgi peab pakkuja olema

varem tootnud ja müünud päästesõidukeid Soome, Rootsi, Norrasse või Eestisse, on

riigihankeõigusega kooskõlas.

25. Kuna hanked viidi läbi 2015. a, tuleb nende õiguspärasust kontrollida RHS v.r alusel.

RHS v.r § 3 p 3 järgi on hankija riigihanke korraldamisel kohustatud kohtlema kõiki isikuid,

kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud.

3-18-2408

12(15)

RHS v.r § 39 lg 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või

taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse,

koguse ja otstarbega.

RHS v.r § 41 lg 1 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele

ja kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist: 2)

olulisemate, kuni viimase 3 aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele

vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu

korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise

kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta.

26. Kaebaja põhjendas Soome, Rootsi, Norrasse või Eestisse müügikogemuse nõuet sarnaste

kliimatingimustega. Kohus ei nõustu Rahandusministeeriumi seisukohaga, et RHS v.r § 41 lg 1

p-s 2 sätestatud hankija poolt määratletud tunnuseks ei võiks olla riik, kuhu pakkuja on varem

oma kaupu müünud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Päästeamet täidab avalikku ülesannet, mille

eesmärgiks on kaitsta inimeste elu, tervist ja vara ning looduskeskkonda. Avalikes huvides on

oluline, et Päästeamet reageeriks hädaolukordadele võimalikult kiiresti. Reageerimise kiirus

sõltub mh päästetehnika töökindlusest. Üldteadaolevalt esineb Eesti kliimas aeg-ajalt

talvekuudel väga külmi temperatuure, mis võivad mõjutada tehnika töövõimet. Kaebaja väitel

on praktikas korduvalt esinenud juhtumeid, kus päästetehnika tõrgub või keeldub külmematel

kraadidel töötamast. Seetõttu on avalikes huvides oluline, et Päästeameti soetatav päästetehnika

(seda enam, et kavas oli soetada väga suur hulk uut päästetehnikat) töötaks laitmatult ka

külmades ilmastikutingimustes. Päästeametil peab olema võimalus seda enne tehnika soetamist

usaldusväärselt kontrollida.

27. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et Päästeametil võib olla väga keeruline, kui mitte

võimatu kontrollida pakutava päästetehnika töökindlust külmades ilmastikuoludes juhul, kui

keelata tal seada pakkujatele riigipõhise kogemuse nõuet. Pelgalt pakkuja kinnitus, et tema

toode töötab ka külmades kliimatingimustes, ei taga, et päästetehnika ka tegelikult külmades

kliimatingimustes töötab. Rahandusministeeriumi viide külmhoone kasutamise võimalusele on

asjakohatu. Kohtule teadaolevalt ei ole Päästeametil külmhoonet, kus päästetehnikat katsetada.

Teiste ettevõtjate külmhooned on mõeldud kasutamiseks teisel eesmärgil ja nende kasutamine

päästetehnika katsetamiseks ei oleks tõenäoliselt kooskõlas ka neis ette nähtud

sanitaartingimustega. Hiljem, tõrgete ilmnemise korral, oleks Päästeametil küll võimalik esitada

lepingupartneri vastu tsiviilõiguslikud kaitsevahendid, kuid see ei taga päästetehnika

töökindlust. Eestiga sarnaste või külmemate kliimatingimustega riikide põhine kogemus koos

lepingupartneri kinnitusega päästetehnika töökindluse kohta oleks usaldusväärne tõend, millele

tuginedes pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida. Selline pakkujale seatud tingimus oleks

iseenesest riigihanke eesmärgi suhtes asjakohane, põhjendatud ja proportsionaalne.

28. Kohtu hinnangul on aga kvalifitseerimistingimuses välja toodud riikide loetelu

põhjendamatult kitsas. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et Päästeamet esitas koos 08.01.2018

seisukohaga Rahandusministeeriumile Weatherbase ilmastikustatistika portaali võrdlustabeli,

kus on omavahel võrreldud Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani keskmisi

temperatuure. Päästeameti 08.01.2018 seisukohas on täiendavalt käsitletud Läti keskmisi

temperatuure. Kohus nõustub sellega, et Rootsi ja Norra talvised keskmised temperatuurid on

sarnased Eesti omadega ja Soome temperatuurid tunduvalt külmemad, mistõttu oli riigihanke

3-18-2408

13(15)

eesmärki arvestades tegemist asjakohaste võrdlusriikidega. Islandil ja Taanis on märksa

soojemad talvised keskmised temperatuurid. Ka Läti talvised keskmised temperatuurid erinevad

Eesti omadest rohkem kui kraadi võrra. Teisi riike ei ole kaebaja Eestiga võrrelnud. Kaebaja

esitas alles 28.08.2019 kohtule Weatherbase andmetel põhineva võrdlustabeli, kus on

võrdlusriikidena välja toodud ka Läti, Leedu, Šveits, Austria, Sloveenia ja Saksamaa. Kuid ka

sellest tabelist ei nähtu kõiki riike või piirkondi, kus võivad Eestiga sarnased või külmemad

kliimaolud esineda (nt Kanada, Gröönimaa, Venemaa põhjaosa, Alaska). Kaebaja 28.08.2019

esitatud võrdlustabelist nähtub, et Saksamaa, Sloveenia ja Austria on tunduvalt soojemate

talviste keskmiste temperatuuridega. Šveitsi ja Leedu talvised keskmised temperatuurid

erinevad Eesti omadest vähem. Seega võinuks viimaste puhul olla asjakohaste võrdlusriikidega.

Weatherbase veebilehelt3 nähtub, et Eesti temperatuuridest märksa külmemad talvised

keskmised temperatuurid on Kanadas4, Gröönimaal5 ja Venemaal6. Neid riike ei ole kaebaja

Eestiga võrrelnud.

29. Kaebaja põhjendas referentsriikide valikut sarnaste päästetööde tehniliste ja taktikaliste

lahendustega. Samas ei osanud kaebaja kohtuistungil selgitada (vt 09.09.2019 kohtuistungi

salvestis kl 11:34:35-11:36:37), millised on need päästetööde tehnilised või taktikalised

lahendused, mis põhjendasid referentsriikide valikut. Kaebaja selgitusest järeldub, et pearõhk

oli külmakraadide võrdlusel. See aga ei põhjenda nende riikide väljajätmist referentsriikide

hulgast, kus on Eestist külmemad talvised temperatuurid. Iseenesest ei saa välistada, et nt

Gröönimaal ja Põhja-Venemaal, kus suurem osa aastast on külm, võivad päästetööd oma

iseloomult erineda ja sellest tulenevalt võib erineda ka päästetehnika. Kuid kaebaja ei ole

sellekohaseid põhjendusi esitanud. Järelikult ei ole kaebaja seda küsimust sisuliselt analüüsinud

ega kaalunud.

30. Samuti selgitas kaebaja, et vaadati vaid kaubandusliitu kuuluvaid riike (vt 09.09.2019

kohtuistungi salvestis kl 11:36:37-11:37:11). Kohtu hinnangul ei saa ka see põhjendus olla

asjakohane. Ei saa välistada, et Euroopa riigis asuv ettevõtja on müünud oma päästetehnikat ka

väljapoole Euroopa Liitu Eestiga sarnaste või külmemate kliimatingimustega riiki. Selline

leping saaks olla asjakohane tõend pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks.

31. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja kehtestatud põhjendamatult kitsas

referentsriikide loetelu kvalifitseerimistingimuses on õigusvastane, sest diskrimineerib teisi

potentsiaalseid pakkujaid, kelle kvalifikatsioon võinuks samuti olla riigihanke eesmärgile

vastav (RHS v.r § 3 p 3). Kaebaja pidanuks kehtestama laiema referentsriikide loetelu või

sõnastama kvalifitseerimistingimuse selliselt, mis võimaldanuks arvestada ka teiste põhjamaiste

riikide kogemusega. Kaebaja kehtestatud kvalifitseerimistingimus kahjustas konkurentsi (RHS

v.r § 3 p 4) ega taganud avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtte järgmist

(RHS v.r § 3 p 1). Seejuures ei tulnud vastustajal tuvastada, kas mõni konkreetne huvitatud isik

jättis oma pakkumuse õigusvastase kvalifitseerimistingimuse tõttu esitamata. Konkurentsi

kahjustamist saab tingimuse õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa välistada

vastupidist.

Päästeameti

tehtud

turu-uuringud

ei

välista,

et

õigusvastase

kvalifitseerimistingimuse tõttu võisid osad pakkujad jätta oma pakkumuse esitamata. Kaebaja

uuris vaid ettevõtjaid, kellel on Eestis olemas esindus. Seega jäid uurimata ettevõtjad, kellel

Eestis esindust ei ole, kuid kes võinuks selle hankelepingu täitmise eesmärgil luua (nt koostöös

mõne Eestis asuva ettevõtjaga). Kohus ei pea siinkohal vajalikuks käsitleda küsimust, kas OÜ

CORNETTE-KG võinuks olla vaidlusalustes hangetes tõsiseltvõetav pakkuja. Ka ilma teda

3 https://www.weatherbase.com/weather/countryall.php3.

4 https://www.weatherbase.com/weather/state.php3?c=CA&name=Canada.

5 https://www.weatherbase.com/weather/city.php3?c=GL&name=Greenland.

6 https://www.weatherbase.com/weather/city.php3?c=RU&name=Russia.

3-18-2408

14(15)

arvestamata ei saa välistada, et mõni väljaspool Eestit tegutsev ettevõtja jäi õigusvastase

kvalifitseerimistingimuse tõttu hankemenetlusest kõrvale.

32. Kohus nõustub vastustajaga, et referentsriikide nõue oli kõigis kolmes hankes sarnane ning

riigihanke esemetes ega tingimustes ei esinenud selliseid erinevusi, mis põhjendanuks selle

nõude osas erinevate hangete puhul erineva seisukoha võtmist või erinevate põhjenduste

esitamist. Ka kaebaja ise ei ole välja toonud erisusi, mis pidanuks vaidlusaluse kolme hanke

puhul tooma kaasa erinevad kaalutlused või järeldused. Seega ei ole vastustaja käitunud

õigusvastaselt, kui on ka riigihanke nr 161460 puhul lähtunud analoogia korras samadest

põhjendustest ja järeldustest nagu riigihangete nr 162716 ja nr 163708 puhul.

Finantskorrektsiooni määr

33. Päästeametil oli toetuse saajana STS2014_2020 § 26 lg 1 järgi kohustus järgida riigihangete

seadust. Kuigi riigihanked viis läbi Siseministeerium, vastutas hanke tehniliste tingimuste

kvaliteedi eest Päästeamet toetuse saajana (määruse nr 25 § 26 lg 1). Kuna kaebaja rikkus

õigusvastase kvalifitseerimistingimuse seadmisega RHS v.r §-st 3 tulenevaid põhimõtteid, siis

esineb STS2014_2020 § 45 lg 1 p-st 3 tulenev alus finantskorrektsiooni tegemiseks.

STS2014_2020 § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid finantskorrektsiooni tegemata jätmiseks ei

esinenud.

34. Praegusel juhul ei ole võimalik rikkumisega seotud rahalise mõju suurust hinnata.

Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse

õigusvastase kvalifitseerimistingimuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda

edukaks ja kas kaebajal tekkinuks soodsam võimalus päästetehnika soetamiseks. Soodsamatel

tingimustel sõlmitud hankeleping toonuks kaasa avalike vahendite otstarbekama ja säästlikuma

kasutamise.

Samas

ei

saa

seda

võimalust

ilmselgelt

välistada.

Seetõttu

tuleb

finantskorrektsiooni määr teha kindlaks määruse nr 143 alusel (STS2014_2020 § 46 lg 1).

Määruse nr 143 § 22 lg 11 p 6 järgi vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25%, kui

riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke

esemega. Sama paragrahvi lg 12 lubab nimetatud juhul sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada

5- või 10%-list finantskorrektsiooni määra. Nimetatud normid ei näe ette, et kaebajale praegusel

juhul etteheidetava rikkumise korral võiks jätta finantskorrektsiooni tegemata.

35. Määruse nr 143 § 22 lg-st 12 nähtuvalt on korrektsioonimäära vähendamine vastustaja

kaalutlusotsus, kel tuleb hinnata rikkumise raskust. Kohus ei saa vastustaja asemel ise kaalumist

teostada, ainult kontrollida kaalutlusreeglite järgimist ja ilmselgete vigade puudumist (HKMS

§ 158 lg 3). Auditi aruannetes ja vastustaja otsuses on põhjendatud 25%-lise korrektsioonimäära

vähendamist 10%-le sellega, et riigihangetes tagati teatav konkurentsi tase, võrdse kohtlemise

ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine ning muid rikkumisi ei esinenud. Põhjalikumad

põhjendused nähtuvad Rahandusministeeriumi 08.06.2018 kirjast Euroopa Komisjonile.

Viidatud kirjast nähtub, et sarnaste rikkumise korral on Euroopa Komisjoni audiitorid

kasutanud oma praktikas 10%-list korrektsioonimäära. Viidatud kirjale on vastustaja oma

23.01.2019 vaideotsuses viidatud. 10%-lise korrektsioonimäära kohaldamist sarnaste

rikkumiste korral on kinnitanud ka Euroopa Komisjon oma 11.09.2018 kirjas. Nimetatud kiri

on vastustaja 05.11.2018 otsusest nähtuvalt kaebajale edastatud. Kohtu hinnangul ei ole

korrektsioonimäära valikul tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Eelviidatud normidest nähtuvalt

puudus alus jätta finantskorrektsioon üldse tegemata. 25%-lise määra vähendamine 10% ei riku

kaebaja õigusi, sest tegemist on kaebaja jaoks soodsama määraga. 10%-lise määra asemel

5%-lise määra kohaldamata jätmist ei saa pidada ilmselgelt õigusvastaseks kaalutlusveaks,

arvestades, et kaebaja rikkumine ei olnud pelgalt formaalne ja selle mõju ei saanud olla

tähtsusetu. Hankelepingud sõlmiti väga suurtes summades (riigihankes nr 162716 summas

3-18-2408

15(15)

1 241 280 eurot, riigihankes nr 163708 summas 9 965 359,20 eurot ja riigihankes nr 161460

summas 16 325 400 eurot) ja hangete eesmärgiks oli soetada suurel hulgal uut päästetehnikat

(riigihankes nr 162716 sooviti soetada 8 konteinerautot, riigihankes nr 163708 sooviti soetada

26 paakautot ja 14 paakkonteinerit, riigihankes nr 161460 sooviti soetada 43 põhiautot), seega

ei saanud ka mõju konkurentsile ja avalikele vahenditele olla väike. Vaidlusalustes hangetes

mitmete pakkumuste esitamine ei muuda asjaolu, et õiguspäraste kvalifitseerimistingimuste

korral võinuks konkurents olla suurem (st pakkujaid rohkem). Seega on eelduslikult mõju

konkurentsile olemas.

Otsus ja menetluskulude jaotus

36. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused on lõppjärelduses

õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

37. Kuna vaidlustatud otsused jäävad muutmata, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida

küsimust, kas ja kuidas peaks RTK finantskorrektsiooni otsuse tühistamise korral

ümberarvestusi tegema.

38. Kaebaja taotles Rahandusministeeriumi 27.12.2018 auditi lõpparuande nr CF-151/2018 kui

asjakohatu tõendi tagastamist, sest see on koostatud pärast vastustaja 05.11.2018 otsuse

tegemist ega saanud seega olla otsuse tegemisel aluseks. Kohus jätab kaebaja taotluse

rahuldamata. Kuigi nimetatud aruanne on koostatud pärast vastustaja 05.11.2018 otsuse

tegemist, on see tehtud enne vastustaja 23.01.2019 vaideotsuse tegemist ja vastustaja on sellega

vaideotsuse tegemisel arvestanud. Kuna kaebaja on ka vaideotsuse vaidlustanud, siis on olulised

ka vaideotsuses olevad põhjendused ja selle tegemisel arvesse võetud asjaolud. Järelikult on

tegemist asjakohase tõendiga.

39. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb halduskohtu 03.01.2019 määrusega kohaldatud

esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3).

40. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud nende menetluskulude

väljamõistmist ega esitanud kohtule nende menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu

jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/