2-19-122687/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-122687 1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 01. november 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-122687 Tsiviilasi OSAÜHING E I hagi K H KOÜ vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OSAÜHING E I (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja seaduslik esindaja: T L (isikukood xxxx, e-post: xxxx); Kostja: K H KOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja seaduslik esindaja: T L (isikukood xxxx, e-post: xxxx). Menetlustoiming Maksekäsu kiirmenetluses esitatud kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta maksekäsu kiirmenetluses 17.10.2019 esitatud kompromissleping hagimenetlusse. 2. Kinnitada OSAÜHING E I (hageja) ja K H KOÜ (kostja) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 2.1. Kostja tasub hagejale võlgnevuse summas 1217,69 eurot järgmiste osamaksete alusel: 20.11.2019 – 30% võlgnevusest 365,31 eurot ülekandega 20.12.2019 – 70 % võlgnevusest 852,38 eurot ülekandega 3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-122687 menetlus. 4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 5. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

2-19-122687 2 (3)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. OSAÜHING E I esitas 19.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult H K OÜ 1145,21 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi 10.09.2019 võlgnikule makseettepaneku. 17.10.2019 esitasid võlgniku esindaja T L ja avaldaja esindaja T L kahepoolselt allkirjastatud kokkuleppe võla tasumiseks. 18.10.2019 tegi kohus avaldajale järelpärimise, kuna kokkuleppes esitatud summa on makseettepanekus tehtust suurem. 19.10.2019 teavitas avaldaja esindaja kohut, et lisandunud on viivised ja menetluskulu ning seetõttu on summa suurem. Pooled palusid Pärnu Maakohtul kokkulepe kinnitada. Pärnu Maakohus asus seisukohale, et kokkuleppe näol ei ole tegemist maksegraafikuga TsMS § 489 lg 2¹ mõttes ning andis asja seoses kompromissilepingu esitamisega 23.10.2019 üle hagimenetluses jätkamiseks Tartu Maakohtule.

2. Tartu Maakohus kohustas hagejat 24.10.2019 esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 28.10.2019 Tartu Maakohule hagiavalduse, milles palub kohtul maksekäsu kiirmenetluses esitatud kokkulepe kinnitada.

3. Tartu Maakohus tegi 29.10.2019 määruse, millega edastas asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Asi on samal päeval jagatud menetlemiseks Harju Maakohtu kohtunik Viktor Brügel’ile.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

2-19-122687 3 (3)

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled ei ole määruse edasikaebeõigusest loobunud ega seda lühendada soovinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik