3-19-1886/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1886 Määruse kuupäev ja koht 1. november 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. K kaebus Viru Vangla käskkirja 6-3/515-1 tühistamiseks Resolutsioon

Lõpetada haldusasja nr 3-19-1886 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht

1. M. K esitas 9.10.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla käskkirja 6-3/515-1 tühistamiseks.

2. Tartu Halduskohus edastas 17.10.2019 Viru Vanglale päringu käskkirja 6-3/515-1 vaidlustamise osas.

3. Viru Vangla vastas kohtunõudele 28.10.2019. Vastuses teatas vangla, et kaebaja sai vaideotsuse nr 6-12/308-2 kätte 19.09.2019 ja vabanes vanglast 11.10.2019 elektroonilise järelevalve alla.

4. Kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud.

5. See tähendab, et Viru Vangla käskkiri nr 6-3/515-1 ei avalda talle enam mõju. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri täielikult ammendunud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Teisisõnu on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi tuleb sellisel juhul lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“

2

HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

6. Halduskohus ei pea aga võimalikuks praeguse asja menetluse jätkamist, st tuvastamiskaebusele üleminemist, sest tuvastamiskaebus ei oleks ühelgi juhul lubatav. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa tal olla ka Viru Vangla haldusakti õiguspärasuse hindamiseks preventiivset huvi. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohus märgib, et kui kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud, on tal võimalus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue ning pärast vanglalt otsuse saamist kaebus halduskohtule.

Kohus selgitab veelkord, et kaebaja vanglast vabanemise tõttu kaotas täielikult kehtivuse tema poolt vaidlustatud Viru Vangla käskkiri nr 6-3/515-1, mistõttu muutus kohtule esitatud tühistamisnõue lubamatuks, mis tulenevalt kohtupraktikast on võrdväärne HKMS 152 lg 1 p-s 4 kirjeldatud olukorraga. Kohus ei näe hetkel ka põhjust lubada kaebajal üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Tulenevalt kohtupraktikast, kui kaebaja ei viibi enam vanglas puudub tal põhjendatud huvi nõuda vangla käskkirja nr 6-3/515-1 õigusvastasuse tuvastamist. Samuti ei ole tuvastamisnõudele üleminek enam vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks tulevikus.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg-st 3, lõpetab kohus haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Viru Vangla käskkirja nr 6-3/515-1 tühistamise nõuet.

8. Kohus selgitab, et seoses menetluse lõpetamisega käesolevas haldusasjas jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)