1-18-7632/56 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-18-7632 Määruse kuupäev

1. novemb 2019 er Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi G.W Tölbi süüdist § uses KarS 199 2 plg de 4, 7, 8; 274 2 p 3 121 § lg ; § lg 2 p 3 215 2 p 1 ja 263 1 ; § lg § lg p-de 1 tluses. Tsiviilhagi lahendamine ja 2 järgi lühimene Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019.

a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.W Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

2. oktoober 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. T ada Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. ühist a määrus ja saata G.W Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali aprilli 2019. a otsuse peale apellatsioon Pärnu Maakohtu 16. uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. M

ääruskaebus rahuldada.

3. Kaitsja tao

tlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus

1. P aprilli 2019. a otsusega tunnistati G.W ulgas ärnu Maakohtu 16. süüdi muu h karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p-de 7, 8 ja

KarS 199 lg 2 p-de 4, 7, rgi §

9 järgi ja R. P. §

8 jä selles, et nad tungisid 26. juulil 2017 Pärnu linnas asuvasse garaaži ja avatud hoone varjualusesse, kust võtsid ebaseaduslik tamise eesmärgil OÜ u omas -le X kuuluvaid esemeid koguväärtusega

13 098 eurot.

2. Maakohus rahuldas kannatanu OÜ X tsiviilhagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel, mõistes K. Tölb

ilt ja R. P-lt solidaarselt välja 12 362 eurot. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud kõigi süüdistuses nimetatud OÜ- X kuuluvate asjade vargus. le

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotles maakohtu otsuse tühista ja palus jätt mist osas, millega rahuldati OÜ X tsiviilhagi, a tsiviilhagi rahuldamata. is loetletud esemed varastas Apellandi hinnangul ei ole tõendatud, et kõik tsiviilhag G.W . Arusaamatud on esemete kogused ja hinnad. On selgusetu, kas loetletud esemed olid arvel osaühingu varana. Ringkonnakohtu määrus

4. Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019.

kaitsja apellatsioon a määrusega jäeti K. Tölbi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 326 lg 3 alusel § kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukohad on järgmised.

1-18-7632

2(3)

5. G.W ja tema kaitsja viibis maakohtus kriminaalasja arutamise juures tagati

id . Süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme.

6. Maakohtu istungil vaidles G.W X tsiviilhagi suurusele vastu OÜ . Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et OÜ tõendatud ja Tölbilt ja R. X tsiviilhagi on tekitatud kahju tuleb K. P-lt solidaarselt välja mõista.

7. R. P. ei vaielnud OÜ X hagi suurusele vastu. Tegemist on hagi õigeksvõtuga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS 440 lg 1 peab kohus sellisel juhul hagi § 440 tähenduses ja § järgi rahuldama. Nii maakohus ka tegi. TsMS 440 lg-s 4 § sätestatud hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Pealegi võib kohus hagi õigeksvõtu korral jätta otsusest välja nii kirjeld 440 lg ava kui ka põhjendava osa (TsMS § 4), mistõttu ei ole kohus eksinud isegi siis, kui tsiviilhagi rahuldamist ei põhjenda . Seega on OÜ aduslik ja põhjendatud ning ta X hagi se kaitsja argumend

id maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. R . ingkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja palub saata apellatsiooni ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja hinnangul ei ole X OÜ tsiviilhagi rahuldamine täies ulatuses põhjendatud. gi õigeks võtnud, ei puuduta Ringkonnakohtu viidatud asjaolu, et R. on tsiviilha P. G.W .

9. Vastuses määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Prokurör märgib, et kuigi on küsitav, kas ühe süüdistatava hagi õigeksvõtt on laiendatav ka teisele süüdistatavale, on kannatanu hagi põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Vaidlustatud määrusega jättis ringkonnakohus apellatsiooni alusetult läbi vaatamata.

11. K apellatsioon, mille ohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ilmselt põhjendamatu rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik vaid enamasti juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-85-13, p 7; 14. novembri 2011. asjas nr 3-1-1-86- , p-d 7 8 a määrus 11

– ).

12. Kolleegiumi hinnangul ei saa

K. Tölbi kaitsja apellatsioonis esitatud väiteid pidada õiguslikult asjakohatuks. Samuti ei ole ringkonnakohtu määruses viidatud kohtupraktikas üheselt kujunenud seisukohtadele, mis annavad aluse

järelduseks, et apellatsioon on ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohtu väide, et R.

P. ei ole maakohtus tsiviilhagi vaidlustanud ja on selle õigeks võtnud, ei võimalda Tölbi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata jätmist järgmistel põhjustel. K.

13. Kui kahjustatud isikule tekitatud sama kahju mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS §

137). Sel juhul võib kahjustatud isik nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § . Kuna kannatanu nõudis kahju hüvitamist mõlemalt süüdistatavalt, mõistiski

65 lg 1) maakohus

bilt ja R. P- 362 eurot.

K. Töl lt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt 12

14. Tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust § (KrMS 381 6). Ekslik on lg

1-18-7632

3(3) ringkonnakohtu seisukoht, et kuna R.

440 lg- 1

P. võttis hagi õigeks, pidi maakohus TsMS § st tulenevalt rahuldama hagi .

mõlema süüdistatava vastu Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. aprilli 2018. a otsus nr 2-16-7541/70, p 13). lgnikud Solidaarvõ osalevad kaaskostjatena menetluses iseseisvalt (TsMS 207 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi §

8. aprilli 2019. a otsus nr 2-14-51896/235, p 15; 1. novembri 2017. a otsus nr 2-13-23176/103, p 14). TsMS 207 lg §

2 kohaselt ei tulene hageja või kostja toimingust kaashagejale või kostjale õiguslikke - tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et kohus saab õigeksvõtul põhineva otsuse teha ainult sellise kostja suhtes, kes nõuet kohtule tehtud avaldusega tunnistab. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt Tölbi kaitsja selgitanud, et tsiviilhagis esitatud nõue on

K.

ei ole tõendatud. maakohtus hagi õigeks võtnud, ei Apellatsioonikohtu osutatu, justkui oleks

R. P. saanud kaasa tuua tsiviilhagi rahuldamist TsMS 440 lg 1 alusel K. . § Tölbi vastu

15. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus apellatsiooni KrMS 326 lg §

3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS 390 lg- 1 § st , § ja § , tühistab kriminaalkolleegium Tallin 361 lg 1 p- 6 st 362 p- 2 st na Ringkonnakohtu

16. mai 2019. iseks samas a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutam kohtukoosseisus. K.

Tölbi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

16. K. tsja esitas 2. oktoobril 2019 taot

Tölbi kai luse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulutatud aja, s.o kolme pooltunni eest. Taotlus on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 13.43. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on nõupidamistuppa sii 352 lg 2 p kirjalike rdumise ajaga võrdsustatav KrMS §

2 alusel kindlaks määratud tähtaeg seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2019. a otsus nr 1-16-6137/262, p 22; 18. juuni 2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). KrMS 390 lg- 1 tulenevalt tuleb neid § st seisukohti järgida ka määruskaebemenetluses. Kuna praeguses asjas määrati määruskaebemenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtajaks 2. oktoober 2019 kell 9.00, ei ole kaitsja taotlus

riigi õigusabi tasu kindlaksmäärami tähtaegne jätta läbi vaatamata. seks ja see tuleb

(allkirjastatud digitaalselt)