3-19-2001/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2001

Haldusasi

Aktsiaseltsi M.V.Wool taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta Aktsiaseltsi M.V.Wool esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Aktsiaseltsile M.V.WOOL (MVW) kuulub käitlemisettevõte AS M.V.Wool Harku

Kalatööstus (tunnusnumber 564; Harku tehas) ja käitlemisettevõte AS M.V.Wool (tunnus-

number 423; Vihterpalu tehas).

2. Euroopa Liidu toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu edastati 08.03.2019

Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) teadaanne viies erinevas riigis aset leidnud Listeria

monocytogenes’ega ehk listerioosibakteriga (Lm) seotud 15-st haiguspuhangu juhtumist.

Sekveneerimistulemused näitasid, et haiguspuhangu tekitajaks oli puhangutüvi ST1247.

3. Peale 08.03.2019 teadet on VTA teinud MVW-le mitmeid ettekirjutusi seoses Harku

tehasega, kus toodetud külmsuitsutatud ja soolatud kalatoodetest ning ka tehase tootmis-

keskkonnast on leitud Lm tüvega ST1247.

4. Euroopa Riikliku Referentlabori (EURL) poolt 10.07.2019 välja antud teate kohaselt näitas

sekveneerimistulemus, et VTA poolt 03.10.2018 Vihterpalu tehases toodetud kuumsuitsutatud

lõhefileest võetud proovidest leitud Lm tüvi on ST1247.

5. VTA võttis 09.10.2019 toidu- ja uhtmeproove Vihterpalu tehases ja seal valmistatud

toodetest. Vastavalt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTlab) 15.10.2019 katseprotokollile

nr TL1906102-BT leidus kuumsuitsutatud lõheribi (partii 1282, kõlblik kuni 19.10.2019) 1

osaproovis Lm. Vastavalt VTlab 15.10.2019 katseprotokollile nr TL1906103-BT leidus

uhtmeproovides (lõikelaud rookimisruumis ja suitsukala jahutusruumi trapp) samuti Lm.

3-19-2001

2(9)

6. VTA edastas 15.10.2019 MVW-le selgitusnõude seoses toodetes ja tootmiskeskkonnas

tuvastatud proovidega. MVW vastas 18.10.2019, selgitades muuhulgas, et kuumsuitsu lõheribi

valmistati lõhest, mida käideldi kuumtöötlemisele eelnevalt Harku tehases (fileeriti ja

külmutati) ning seejärel transporditi Vihterpalu tehasesse. VTA teavitas 22.10.2019 MVW-d

planeeritavast ettekirjutusest ja andis võimaluse selgituste ja vastuväidete esitamiseks. MVW

esitas 23.10.2019 omapoolse seisukoha.

7. VTA kohustas 23.10.2019 ettekirjutuse nr 10.1-1/29308 p-ga 1 MVW-d alates

24.10.2019: 1) teostama iga toote (külm ja kuumsuitsutatud lõhe/forell, soolatud ja suitsutatud

tooted ja kõik muud tooted, sh laos olevad tooted, mida koos pakendiga ei kuumtöödelda) partii

osas Lm tuvastamine (leidumine 25g-s, 5 osaproovis), enne kui toit on viidud selle tootnud

toidukäitleja vahetu kontrolli alt välja. Positiivse tulemuse korral ei ole lubatud partiid

ettevõttest välja saata. Eeltoodud meedet tuleb MVW-l rakendada kuni uute sekveneerimis-

tulemuste ametile saabumiseni, millest teavitatakse käitlejat koheselt; 2) edastama VTA-le iga

partii kohta tehtud kateseprotokolli tulemused koos täpsustava infoga (Excel tabelis).

1) VTA poolt 03.10.2018 Vihterpalu tehases valmistatud tootest võetud proovist tuvastati Lm

tüvi ST1247, mida seostatakse ka rahvusvahelise listerioosi puhanguga. VTA poolt 09.10.2019

Vihterpalu tehases võetud toidu- ja uhtmeproovides tuvastati Lm. MVW on 18.10.2019 ametile

kinnitanud, et ettevõtte kuumsuitsutamisprotsess toimib 65℃ juures 11 minutit. Sellist

töötlemisprotsessi kasutades ei tohiks Lm bakterit kuumsuitsutootes leiduda. Seega on

tõenäoline, et saastatud võivad olla ka külmsuitsutooted, soolatud tooted ning kõik muud

tooted, mis ei läbi kuumtöötlemist koos pakendiga.

2) MVW poolt VTA-le 11.10.2019 edastatud vastuskirjast nähtub, et 2018. a-l saabus tooraine

kuumsuitsutatud lõhefilee valmistamiseks Harku tehase poolt fileeritud kujul ning aastal 2019

saabub tooraine Vihterpalu tehasesse nii külmutatud kui ka jahutatud kujul, kalana või fileena.

Täiendavalt on ettevõte 18.10.2019 selgitanud, et Vihterpalu tehase ja Harku tehase vahel

liiguvad ka termokastid ja sinised plastkastid. Varasemalt on sekveneerimistulemuse põhjal

selgunud, et siniselt pestud plastkastilt Harku tehases tuvastatud Lm tüvi on ST1247. Seoses

siniste plastkastidega on MVW 23.10.2019 vastuskirjas täiendavalt selgitanud, et tüvi ST1247

on leitud Harku tehase plastkastilt, mis tootmisest väljas ei käi. Lisaks on MVW avaldanud

arvamust, et toiduohutuskriteeriumid on kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusega 2073/2005

ning selle kohaselt loetakse ohtlikuks kalatooted, milles Lm sisaldus on suurem kui 100 pmü1/g.

3) Vastavalt toiduseaduses (ToiduS) § 12 lg-le 1 peab turuleviidav toit olema ohutu inimese

tervisele ning vastama toiduseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele. Sama

sätestavad ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 178/2002 art 14 p-d 1 ja 2. Ohutuks ei

saa pidada toitu, mis on tervisele kahjulik ja/või inimtoiduks kõlbmatu. ToiduS § 22 lg 1

kohaselt vastutab käitleja käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on

kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi

käitleja vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu.

Määruse 2073/2005 I lisa 1. pt-s olevas tabelis, p-s 1.2 on käitleja poolt valmistatavate toodete

osas, milles võib paljuneda Lm, kehtestatud Lm esinemise jaoks kaks kriteeriumit. Tabeli

selgituse nr 5 kohaselt on esimese kriteeriumi kohaldamiseks sätestatud järgnev tingimus:

kriteeriumi kohaldatakse siis, kui valmistaja suudab pädevale asutusele piisavalt tõendada, et

toode ei ületa kõlblikkusaja jooksul 100 cfu/g piirmäära. Antud juhul ei ole MVW suutnud läbi

viia nõuetekohaseid kestvuskatseid / challenge teste, mis näitaksid, et Lm arvukus toodetes ei

1 pesa moodustav ühik (pmü), ingl.k colony forming unit (cfu)

3-19-2001

3(9)

ületa realiseerimisaja lõpus 100 cfu/g kohta, mistõttu ei ole vastuskirjas nimetatud väide

piirmära 100 cfu/g rakendamise kohta asjakohane.

4) Vastuskirjas juhtis käitleja tähelepanu, et samast partiist, samast kastist VTA ametniku

poolt võetud kontrollproov viidi Terviseameti (TeA) laboratooriumisse uurimiseks, mille

tulemus Lm-i ei leidnud. Käitleja väide ei lükka paraku ümber VTA kontrollproovi ja selle

analüüsi tulemusi. VTA proovid on võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 882/2004

art 11 lg 7 kohaselt, mis tagab proovide õigusliku ja analüütilise kehtivuse. Määruse 2073/2005

kohaselt Lm-i esinemine valmistoitudes on mitterahuldav, kui bakter on avastatud ükskõik

millises prooviühikus.

5) Lisaks on MVW selgitanud, et on valmis vabatahtlikult võtma meetmeid, et välistada isegi

teoreetiline oht inimeste tervisele või keskkonnale esitades meetmete kava, mis muuhulgas

sisaldas planeeritavaid tegevusi kuue punktiga, sh viitas käitleja, et planeerib lõpetada

kuumsuitsutatud lõhe ja forelli toodete tootmise Vihterpalu tehases alates 24.10.2019. Paraku

ei saa amet pidada MVW poolt kirjeldatud meetmeid piisavaks toiduohutuse tagamisel pelgalt

ühe tootegrupi (kuumsuitsu lõhe ja forell) tootmise lõpetamisega. Arvestades, et VTlab poolt

on kahel korral teostatud isolaadi sekveneerimisi, milles on jätkuvalt Harku tehases välja tulnud

Lm virulentne tüvi ST1247 (kahest erinevast kalaliigist) ning võttes arvesse, et 01.10.2019 leiti

järelevalve käigus uuesti Harku tehase valmistootest Lm ja 09.10.2019 leiti Vihterpalu tehasest

Lm, samuti arvesse võttes tooraine liikumist kahe käitlemiskoha vahel, kujutab MVW toodang

jätkuvat ohtu inimese elule ja tervisele.

6) Ettekirjutuse õiguslikud alused on korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, ToiduS § 47 lg 1,

§ 48 lg 3, määruse 882/2004 art 54 lg 1 ja lg 2 p h.

8. MVW esitas 25.10.2019 VTA-le vaide VTA 23.10.2019 ettekirjutuse kehtetuks tunnista-

miseks.

9. AS M.V.Wool esitas 25.10.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse (täiendatud 31.10.2019)

peatada esialgse õiguskaitse korras VTA 23.10.2019 ettekirjutuse p 1 kehtivus osas, milles see

kohustab MVW-d teostama teiste toodete (peale külm ja kuumsuitsutatud lõhe ja forelli) kõigis

partiides Lm tuvastamine (leidumine 25g-s, 5 osaproovis).

1) VTA teatas 22.10.2019 MVW-le, et kaalub toiduohutuse tagamiseks erimeetmena ToiduS

§ 48 lg 3 meetme kasutamist. VTA tugines seejuures asjaolule, et 2018. a oktoobris on taotleja

Vihterpalu tehases toodetud kuumsuitsu lõhefilees tuvastatud Lm tüve ST1247 esinemine ning

09.10.2019 Vihterpalu tehasest VTA võetud toidu- ja uhtmeproovis leidus Lm. Taotleja esitas

oma vastuväited erimeetme kohaldamisele ja selgitas, et tehasest võetud proovidest ei ole aasta

jooksul, st alates 2018. a oktoobrist tuvastatud tüve ST1247 esinemist. 2019. a oktoobris võetud

proovis esines Lm normi piires ehk lubatud määral. Seega puudub vajadus erimeetme

kohaldamiseks. Vaatamata sellele oli taotleja rahvatervise huvides valmis ennetavalt

rakendama vabatahtlikult alljärgnevaid meetmeid, et välistada isegi teoreetiline oht inimeste

tervisele või keskkonnale: (a) lõpetama kuumsuitsutatud lõhe ja forelli toodete tootmise

Vihterpalu tehases alates 24.10.2019; (b) tehases toimus ennetava meetmena suurpuhastus ja

desinfitseerimine 18.-20.10.2019; (c) ennetava meetmena oli suurpuhastusse lisatud efektiivne

desinfitseerimisaine: bensalkooniumkloriid, mis sisaldub keemilises aines P3-triquart (alates

18.10.2019 kasutatakse antud ainet iganädalaselt tehase desinfitseerimisel); (d) kõikide ladude

ja tootmisruumide lagede, seinte, põrandate, uste pesemine ja desinfitseerimine kasutades P3-

triquarti; (e) iga päeva lõpus teostatakse süvapesu (aurupesu suurpuhastuse käigus) ning päeva

kestel toimuvatel tootmispausidel kasutatakse tarvikute puhastamiseks desinfitseeriva

toimeainega lappe ning desinfitsaatoreid; (f) igapäevaselt toimub tarvikute, sh kääride, nugade,

3-19-2001

4(9)

metallkinnaste, teritajate jne steriliseerimine, mis toimub sterilisaatoris temperatuuril vähemalt

+83°C. VTA andis 23.10.2019 hilisõhtul vaidlustatud ettekirjutuse, mille MVW sai kätte

24.10.2019. MVW on esitanud VTA-le vaide, sest ettekirjutus on oluliste puudustega.

2) Puudub MVW poolne toiduohutuskriteeriumi rikkumine, mis võimaldaks erimeetme

kohaldamist. Määruse 882/2004 art 54 lg 2 p h alusel saab meedet kohaldada juhul, kui pädev

asutus (VTA) avastab nõuete rikkumise. Nõuded, mida rikutakse peavad tulenema toiduohutus-

kriteeriumidest. Toiduohutuskriteeriumid on kehtestatud määrusega 2073/2005. Nimetatud

määruse kohaselt loetakse ohtlikuks kalatooted, milles Lm sisaldus on säilivusajal suurem kui

100 pmü/g. VTA 23.10.2019 ettekirjutuses ei ole välja toodud, milles seisneb käitleja poolne

rikkumine ehk millisele toiduohutuskriteeriumile taotleja tooted ei vasta. Taotleja toodetest

võetud proovidest ei ole kunagi tuvastatud piirmäära ületavat Lm sisaldust. Kuivõrd määruse

2073/2005 lisas I sätestatud toiduohutusnõudeid on taotleja poolt järgitud, on toit ohutu.

Määruses nr 2073/2005 sätestatud toiduohutuskriteerium 100 pmü/g ei näe ette erandit, et tüvi

ST1247 oleks ohtlik ka juhul, kui Lm sisaldus jääb normi piiresse. Seega ei ole ToiduS § 12 lg

1 ega määruse nr 178/2002 art 14 lg 1 õiguslikuks aluseks, mis võimaldaks sellise meetme

kehtestamise. Antud meede toob taotlejale kaasa ka märkimisväärse rahalise kohustuse. Juhul

kui tekib kahtlus toiduohutuses, siis vastavalt seadusele saab ka VTA proove võtta ning alusetu

on selles olukorras jätta kõik kulud ettevõtja kanda. VTA arvates õigustab erimeetme

kohaldamist asjaolu, et taotleja ei ole suutnud läbi viia nõuetekohaseid kestvuskatseid /

challenge-teste. Tegemist on ebaõige seisukohaga, sest mitte ükski enesekontrolliplaani alusel

võetud proov ega ka VTA poolt võetud proov ei kinnita, et Lm arvukus taotleja toodetes ületaks

realiseerimisaja lõpus 100 pmü/g kohta.

3) VTA saadetud MVW enesekontrolliplaanist võetud proovide tulemused on eksitavad.

Need proovid võeti Harku tehasest, mitte Vihterpalu tehasest, ning toodangust, mis ei puutu

kokku Vihterpalu tehase toodanguga. Kõnealused katseproovid ei saa olla aluseks ettekirjutuse

tegemiseks Vihterpalu tehasele. Teiseks on oluline, et tegemist ei ole säilivuskatsetega, mille

kohaselt peab säilivusaja lõpus Lm olema tootes vähem kui 100 pmü/g. Tegemist on nn

challenge-katsetega, mille käigus tehakse katsetusi ja arendusi, et välja selgitada toodete

maksimaalsed ohupiirid, et siis riskihindamise analüüsimisel seada toodetele õiged säilivus-,

kasutamis- ja muud vajalikud tingimused. Samas lükkavad VTA saadetud proovide tulemused

ümber VTA etteheite, justkui ei oleks MVW teinud challenge-katseid.

4) Ebaõige on VTA järeldus, et üks ja sama toode võib olla samaaegselt nii ohutu kui ohtlik,

sõltuvalt, millisest partii osast just proov võetakse. Selline käsitlus ei põhine ühelgi õigusaktil

ega teaduslikul käsitlusel.

5) Ettekirjutus ei ole proportsionaalne, kuna alates 24.10.2019 on kuumsuitsutatud kala

töötlemine viidud Vihterpalust Harku tehasesse, millest teavitati ka VTA-d vastuses

ettekirjutuse kavandile. Kuivõrd kuumsuitsutatud lõhe ja forelli töötlemine ei toimu enam

samas tehases nn valge kala kuumsuitsutamisega ning kahe tehase vahel ei toimu enam tooraine

liikumine, ei saa valge kala enam ristsaastuda. Lisaks tuleb arvestad, et valgest kalast ei ole

Lm-i kordagi leitud.

6) VTA on võrreldes ettekirjutuse kavandiga oluliselt suurendanud erimeetme ulatust,

rikkudes sellega ärakuulamisõigust. Ettekirjutuse kavand käsitles üksnes külm ja kuum-

suitsutatud lõhe/forelli. Ettekirjutuses aga kohustati taotlejat teostama nn nulltolerantsi proove

iga toote osas. Ühegi prooviga ei ole tuvastatud teiste toodete (soolatud ja suitsutatud tooted ja

kõik muud tooted, sh laos olevad tooted, mida koos pakendiga ei kuumtöödelda) ohtlikkus. Kui

MVW-le oleks ettekirjutuse kavandit tutvustatud ja ärakuulamist võimaldatud, oleks selgitatud,

et nn valge kuumsuitsukala ei ole nakatunud ja meetmete rakendamine ei ole põhjendatud.

3-19-2001

5(9)

7) VTA ei ole kaalunud taotleja poolt pakutud meetmeid. Selliselt on rikutud VTA poolt

määruse 882/2004 art 54 lg 1, sest meetme rakendamiseks tuleb arvestada rikkumise laadi ja

käitleja varasemaid võimalikke õigusrikkumisi. VTA rakendatud meetmete kehtima

hakkamisel 25.10.2019 on ettevõtjale ebaproportsionaalselt kahjulikud tagajärjed, sest

meetmed viivad Vihterpalu tehase sulgemiseni. VTA poolt nõutavate proovide tegemine võtab

aega keskmiselt 5-7 päeva. Arvestades, et kuumsuitsutatud kalatoodete (nt hõbeheik, klaarsäga,

heeringafilee, meriahven, marliin) säilivustähtaeg on kuni 10 päeva, ei ole võimalik pärast VTA

poolt nõutavate katsete tegemist kuumsuitsutatud tooteid realiseerida, sest säilivustähtaeg on

sisuliselt läbi. Taotleja on valmistanud tonnides kuumsuitsutatud kalatooteid, need tuleks maha

kanda isegi juhul, kui neist võetud proovid on negatiivsed. Lisaks on taotleja varunud juba

kümneid tonne toorkala selleks, et täita kümnete tuhandete eurode eest sisse antud tellimusi.

See tähendab, et taotlejal tuleks hävitada valmistooted ja tooraine ning ta kaotaks võimaluse

täita tellijate ees võetud kohustusi, mis tähendab klientide kaotamist ja klientide kahjunõudeid.

8) Ekslik on VTA väide, mis puudutab kuumsuitsutatud kala säilivusaega. See ei ole 30 päeva,

vaid olenevalt toote pakendamisest 7 või 10 päeva. TeA labori proovitulemused kuumsuitsu-

tatud kala osas võivad aega võtta kuni 7 päeva. Seega ei ole MVW-l ettekirjutuses kehtestatud

nõude täitmisel enam võimalik kuumsuitsukala turustada ning see sisuliselt peatab MVW

tegevuse. Kuivõrd kuumsuitsutatud kala moodustab umbes 70% Vihterpalu tehase

kogutoodangust, on tegemist väga intensiivse piiranguga. VTA väide marineeritud purkide

neljakuulise tähtaja kohta ei ole asjakohane, kuivõrd see toode ei kuulu ettekirjutuse alla, kuna

toode pakendatakse temperatuuril üle 80⁰C. Samuti ei ole asjakohane viide tootele „Õlleamps“,

kuna sellist toodet ei ole MVW tehases kunagi toodetud.

9) Kui esialgset õiguskaitse ei kohaldata, siis näiteks 25.10.2019 ei tohi taotleja välja saata

2,3 tonni kalatooteid, mille ohutus on tagatud. Kuigi taotleja arvates on ka külm ja

kuumsuitsutatud lõhe/forelli osas ettekirjutus õigusvastane, on taotleja ennetava abinõuna selle

erimeetme rakendamist lõhe ja forelli osas nõus taluma kuni järgmise sekveneerimistulemuse

saabumiseni. Taotleja soovib esialgse õiguskaitsega saavutada tulemust, kus kohustus tuvastada

Lm leidumine (25g-s, 5 osaproovis) laieneb ainult külm ja kuumsuitsutatud lõhele/forellile.

10) Kui kohus näiteks poole aasta pärast kaebuse rahuldab, siis on tekkinud pöördumatu kahju,

mis seisneb mitte ainult selle aja jooksul hävitatud kalatoodetes ja tooraines ning tootmise

peatamisest tingitud äritegevuse osalises seiskumises, vaid ka pöördumatus mainekahjus ning

tarbija usalduse täielikus kaotuses. Vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Puudub ülekaalukas

avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Lm tüvi ST1247 on viimati

leitud kuumsuitsutatud lõhefilees üle aasta tagasi. Nagu külm- ja kuumsuitsutatud lõhe/forelli

puhul, ei ole ka teiste kalatoodete ohtlikkus tuvastatud. TeA andmetel on 2019. a-l olnud Eestis

17 listeeriasse haigestumise juhtu, kuid ükski neist ei ole seotud tüvega ST1247. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa kalatoodete turulepääsu, mille ohutust ei ole tagatud.

11) VTA esitas 31.10.2019 VTlab 29.10.2019 katseprotokolli, millega soovib tõendada, et

kuivõrd Harku tehases leiti peale suurpuhastust Lm bakterit, siis kindlasti esineb bakter ka

Vihterpalu tehases pärast seal läbiviidud puhastust. Selline järeldus on meelevaldne. Pigem

kinnitab VTA poolt esitatud katseprotokoll järjekordselt VTlab-i ebausaldusväärsust. Samal

ajal ja samas kohas võeti MVW Harku tehasest vastuproovid, mis saadeti TeA laborisse.

Ühestki pinnaproovist ei leitud Lm-i. Ainus proov, milles leiti Lm, võeti tehasesse saabunud

tooraineks olnud forelli pinnalt, mis asus kaubakastis. Seega näitab TeA labori katseprotokoll,

et tehases Lm-i ei esine. Olukorras, kus lõhet ega forelli enam tehases ei kuumtöödelda on

välistatud ka nn punase ja nn valge kala kokkupuude ning valge kala ristsaastumine.

3-19-2001

6(9)

10. Veterinaar- ja Toiduamet palub 29.10.2019 seisukohas (täiendatud 30.10.2019 ja

31.10.2019) jätta MVW esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

1) Olenemata esialgse õiguskaitse taotluse teistest väidetest esineb praegusel juhul ülekaalu-

kas avalik huvi - oluline oht rahvatervisele, mis kaalub üles igasuguse potentsiaalse majandus-

liku kahju, mis võib MVW-le tekkida. 2019. a oktoobris leiti Vihterpalu tehases nii tootest kui

ka tootmispindadelt võetud proovidest Lm. Varasemate, 2018. a-l võetud proovide

sekveneerimisel 2019. a juulis selgus, et Vihterpalu tehasest on leitud Lm tüve ST1247. Tüve

ST1247 kõrget virulentsust ja sellest tulenevalt MVW suhtes rangemate nõuete kohaldamist on

jaatanud ka TeA oma 13.09.2019 seisukohas. Tüve kõrge virulentsus tähendab, et tegemist ei

ole standardolukorraga, kus oleks võimalik lähtuda leebematest nõuetest, vaid toiduohutuse

tagamiseks peab VTA rakendama viivitamatult meetmeid, et vältida inimeste nakatumine.

Seega, kuigi veel ei ole selgeks tehtud, kas 2019. a oktoobris leitud Lm tüveks on ST1247, siis

arvestades järelevalve käigus kogutud teavet on põhjendatud alus arvata, et tegemist võib olla

ST1247 tüvega.

MVW viitab taotluses TeA vastuskirjale, millest nähtuvalt ei ole Eestis 2019. a-l ST1247

genotüübi poolt põhjustatud haigusjuhte tuvastatud. Antud asjaolu võib olla korrelatsioonis ka

VTA poolt 2019. a-l MVW suhtes läbi viidud kõrgendatud järelevalvega. Sellest ei ole aga

võimalik teha järeldust, et ST1247 ei oleks jätkuvalt äärmiselt virulentne Lm tüvi, mille

sattumist tarbijatele tuleb igal juhul vältida.

2) Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse

põhjendatusele. VTA.23.10.2019 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Ohutuks

ei saa pidada toitu, mis on tervisele kahjulik ja/või inimtoiduks kõlbmatu.

Ebaõige on MVW väide, et Lm esinemine tema kalatootes ei ole kinnitust leidnud, kuna samast

partiist võetud teine proov ei näita Lm leidumist. Arvestades, et bakterid ei jaotu toidus

ühtlaselt, on võimalik, et tootest võetud osades proovides ei nähtu, et tootes esineks Lm. See ei

anna aga alust väita, et tootes ei olegi Lm bakterit.

Teiseks, arvestades, et (i) ka varasemalt on Vihterpalu tehase toodangust leitud Lm tüvega

ST1247, (ii) Lm leiti MVW poolt kuumtöödeldud kalatoodetest, kus ei tohiks peale +65°C-ni

kuumutamist Lm bakterit üldse leiduda, (iii) Lm tuvastati lisaks kuumtöödeldud kalast leitule

ka uhtmeproovidest, st Vihterpalu tehase tootmiskeskkonnast ja (iv) Harku ja Vihterpalu

tehaste vahel toimub kaupade liikumine, siis esineb oluline oht, et bakter on ilmselt tootesse

sattunud ristsaastumise kaudu ning tootes tuvastatud Lm tüveks on samuti ST1247, mida on

varasemalt leitud Harku tehasest ja sealsest toodangust. Ühtlasi viidi septembrikuus Vihterpalu

tehases läbi kontroll, mille käigus tuvastati, et ei ole välistatud toodete ristsaastumine. Antud

probleemi on VTA 2019. a-l kolmes erinevas kontrollaktis välja toonud, mistõttu on tegemist

püsiva probleemiga Vihterpalu tehases. Seega on rahvatervise kaitseks vajadus rakendada

täiendavaid meetmeid ka Vihterpalu tehases.

Määruse 882/2004 art 54 lg 2 p h kohaselt võib VTA toidualaste nõuete rikkumise korral

rakendada mis tahes meedet, mida ta peab asjakohaseks. Määruse 178/2002 art 14 lg 8 kohaselt

toidu vastavus kõnealuse toidu suhtes kohaldatavatele erisätetele ei takista pädevatel asutustel

võtmast asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud toidu turuleviimisele või taotleda selle

turult kõrvaldamist, kui toidu ohutuses on selle vastavusest hoolimata põhjust kahelda.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh MVW toodetes tuvastatud äärmiselt ohtliku ja Euroopas

inimeste surmasid põhjustanud tüve esinemise, on VTA-l põhjendatud kahtlus, et Vihterpalu

tehases toodetud kalatooted on ohtlikud inimeste tervisele. Seega on 23.10.2019 ettekirjutus

õiguspärane ja VTA-l oli õigus kohaldada sobivat meedet, et tagada toiduohutus.

3-19-2001

7(9)

3) VTA ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust (HMS § 40 lg 3). VTA andis 15.10.2019 ja

22.10.2019 MVW-le võimaluse esitada selgitusi ja vastuväiteid. MVW 18.10.2019 ja

23.10.2019 selgitustest nähtus, et toodet töödeldi temperatuuril +65°C, kuid sellest hoolimata

leiti sellest hiljemalt Lm, mis peaks sellisel temperatuuril hävinema. Selline olukord annab

VTA-le aluse arvata, et kuumsuitsutatud tooted olid pigem saastunud pärast suitsutusprotsessi.

Ühtlasi on MVW oma vastustes kinnitanud, et Harku ja Vihterpalu tehaste vahel toimub

tooraine liikumine ja konkreetse toote tooraine pärineski Harku tehasest, kus analüüsitud

toodetest ja tootmispindadelt on varasemalt korduvalt tuvastatud ST1247 tüve esinemist.

Seetõttu on põhjendatud kohaldada kontrollikohustust lisaks külm- ja kuumsuitsutatud lõhe ja

forellile ka teistele toodetele, et vältida ristsaastumist. MVW ei ole selgitanud, kuidas oleks

teiste toodete osas talle ärakuulamise võimaluse andmine saanud mõjutada ettekirjutuse

tegemist. 23.10.2019 ettekirjutuse tegemise ajaks oli VTA-l piisavalt informatsiooni

ettekirjutuse tegemiseks ning ühtlasi pidi VTA tegutsema viivitamatult, et hoida ära oht

rahvatervisele, mistõttu puudus HMS § 40 lg-test 1 ja 2 tulenevalt VTA-l kohustus küsida

MVW-lt täiendavat arvamust.

4) VTA 23.10.2019 ettekirjutus on ajaliselt piiratud, mistõttu ei ole see MVW-le ülemäära

koormav. Ettekirjutuse p-s 1 märgitud meedet tuleb rakendada kuni uute sekveneerimis-

tulemuste ametile saabumiseni eelduslikult 45. nädalal (04.11.2019-10.11.2019). Sellest

tulenevalt ei saa väita, et 23.10.2019 ettekirjutus põhjustaks MVW-le pöördumatuid tagajärgi.

Samas võib see aga põhjustada pöördumatuid tagajärgi avalikkusele, kui MVW ei vii läbi

23.10.2019 ettekirjutuses ette nähtud proove ja laseb selle tõttu turule tooted, mis on ohtlikud

inimeste tervisele. Sellises olukorras ei kaalu MVW lühiajaline majanduslik kahju üles

rahvatervise kaitset.

5) Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kuigi

MVW taotleb esialgse õiguskaitse raames ettekirjutuse peatamist üksnes osaliselt (toodete osas,

mis ei ole külm- ja kuumsuitsutatud lõhe ja forell), siis vähemalt nende toodete osas lahendataks

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ära põhivaidlus. Kuigi vajadus vältida esialgse

õiguskaitse kohaldamisel põhivaidluse äraotsustamist ei ole absoluutne keeld, eeldab sellistel

juhtudel esialgse õiguskaitse kohaldamine, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on

ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita

avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Kumbki viidatud tingimus ei ole

käesoleval juhul täidetud.

6) Proovide tulemused saabuvad üldjuhul 4-6 tööpäevaga, samas toodetakse Vihterpalu

tehases ka tooteid, mille säilimisaeg on pikem kui 10 päeva (kuumsuitsukala – 30 päeva,

marineeritud purgid – 4 kuud, õlleamps – 90 päeva, preserv – 60 päeva, marineeritud duo – 30

päeva, heeringas marineeritud kastmes – 30 päeva, viilutatud siig – 21 päeva, soolakala – 30

päeva, külmsuitsu heeringas – rohkem kui 10 päeva). Osa kuumsuitsukaladest müüakse

poodides lahtiselt ja seetõttu ongi neil lühike säilimisaeg. Tooted, mis sõltuvalt

pakendamisviisist on vakumeeritud, on pikema kui 10-päevase säilimisajaga. Seega,

säilimisaeg sõltub pakendamisviisist ja säilimisajad on erinevad, mistõttu on ebaõige väita, et

proovide võtmise tõttu kogu tehase töö seiskuks ja tooteid ei oleks võimalik turustada.

7) Vahemikus 01.2019-03.2019 MVW tellimusel koostatud katseprotokollide tulemustest

nähtuvalt esines MVW toodetes Lm säilivusaja lõpul rohkem kui 100 pmü/g kohta, protokollist

nr 18-3129 nähtuvalt isegi kuni 8100 pmü/g kohta.

8) VTlab 11.10.2019 ja 14.10.2019 sekveneerimistulemuste protokollidest (esitatud ka

haldusasjas nr 3-19-1693) nähtub, et Harku tehasest ja toodangust tuvastatud positiivsete Lm

leidude tüveks on ST1247 ja seda ka 2019. a augustis võetud proovides. Kuivõrd kahe tehase

3-19-2001

8(9)

vahel toimub tooraine liikumine, siis esineb põhjendatud alus väita, et oktoobris Vihterpalu

tehase toodangust ja uhtmeproovidest leitud Lm tüveks võib samuti olla ST1247. VTlab

29.10.2019 katseprotokollis nr TL1906332-BT analüüsitud proovid võeti Harku tehasest

(seadmetelt ja toodetest) peale seda, kui seal toimus 17.-18.10.2019 nn „suurpuhastus“.

Protokollist nähtub, et nii seadmetelt kui ka soolalõhest (kõlblik kuni 18.11.2019) võetud

proovidest tuvastati peale suurpuhastust Lm. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et

Vihterpalu tehases viis käitleja 18.-20.10.2019 läbi analoogse suurpuhastuse, mis oli üks

käitleja poolt välja pakutud meetmetest. Nagu nähtub protokollist, ei taga käitleja poolt läbi

viidud suurpuhastus seda, et tehases ei oleks enam Lm-i.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

12. MVW taotleb esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg 2 alusel, mis sätestab, et esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse

taotlusest nähtuvalt esitas MVW 25.10.2019 vaide VTA 23.10.2019 ettekirjutusele. Seega on

käesoleva määruse tegemise ajal täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus esialgse õiguskaitse

taotluse esitamiseks kohtule.

13. VTA on esile toonud, et Vihterpalu tehases valmistatakse ka tooteid, mille säilimisaeg on

pikem kui 10 päeva, millest tulenevalt ei saa VTA 23.10.2019 ettekirjutuse toimet samastada

MVW tegevuse lõpetamisena/katkestamisena kuumsuitsutatud kalatoodete valdkonnas

(seonduvalt toodete säilivustähtajaga). Samas saab siiski möönda, et vähemalt teatud

tooteartiklite osas saab VTA ettekirjutusel olla selline mõju, kuivõrd proovitulemuste

saabumine on lähedane toote säilivusajale. Seega saab möönda MVW esialgse õiguskaitse

vajadust ning tuleb hinnata esialgse õiguskaitse taotluse sisulist põhjendatust.

14. Mittenõuetekohase toidu avastamise korral on VTA-l õigus ja kohustus kohaldada mis

tahes meetmeid, mis tagaksid, et turuleviidav toit on ohutu inimese tervisele ja vastab nõuetele

(KorS § 28 lg 1, ToiduS § 12 lg 1 ja § 48 lg 3, määruse 882/2004 art 54).

Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt on MVW ja VTA vahel erimeelsused esmajärjekorras

selles, kas MVW poolt turule viidav toit (kalatooted) on nõuetekohane. Sealhulgas on poolte

vahel erimeelsus küsimuses, kas määruse 2073/2005 regulatsioon, mille kohaselt võib Lm

kalatootes säilivusajal olla kuni 100 pmü/g, rakendub ka Lm tüvele ST1247 (või tuleb selle tüve

virulentsuse tõttu kohaldada rangemat standardit). Samuti on kohtule arusaadavalt poolte vahel

erimeelsus küsimuses, kas MVW on viinud läbi nõuetekohaseid kestvuskatsed (nn challenge

testid) määruse 2073/2005 tähenduses, mis näitaksid, et Lm arvukus toodetes ei ületa

realiseerimisaja lõpus 100 pmü/g kohta. Viidatud vaidlusküsimused on kohtule arusaadavalt nii

VTA 23.10.2019 ettekirjutusele esitatud vaide osaks kui MVW ja VTA vahel toimuva

haldusasja nr 3-19-1693 sisuks.

Esialgse õiguskaitse kiireloomulisust arvestades ei saa kohus kujundada käesolevas asjas

kindlat seisukohta viidatud vaidlusküsimustes. See eeldaks tõendite ja õigusnormide

süvenenumat analüüsi. Kohtu esmasel hinnangul ei saa pidada MVW 25.10.2019 vaide

eduväljavaateid küll kahtlusteta suureks, samas ei saa pidada vaiet ka ilmselt põhjendamatuks.

3-19-2001

9(9)

15. Eeltoodust tulenevalt taandub MVW esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine eelkõige

erinevate huvide kaalumisele.

Usutavaks saab pidada MVW seisukohta, et VTA 23.10.2019 ettekirjutuse p 1 täitmine (osas,

milles see kohustab MVW-d teostama ka teiste toodete, lisaks külm- ja kuumsuitsutatud lõhe

ja forelli, kõigis partiides Lm tuvastamine) võib tekitada MVW-le majanduslikku kahju. Seda

eelkõige juhul, kui lähtuda MVW viidatud eeldusest, et VTA poolt nõutavate proovide tegemise

aeg katab sisuliselt ära kuumsuitsutatud kalatoodete säilivustähtaja.

Samas esineb kohtu hinnangul piisavalt teavet ja tõendeid selle kohta, et MVW toodangust

varasemalt leitud Lm tüvi ST1247 on põhjustanud mitmes Euroopa riigis, sh Eestis tarbijatele

tervisekahjustusi ja ka surmasid. Põhjendatuks saab pidada VTA kahtlust, et kui varasemalt on

leitud MVW tehasest ja toodetest Lm tüve ST1247, siis saab pidada võimalikuks ja

tõenäoliseks, et ka 15.10.2019 katseprotokollidega MVW tegevuskohas ja toodetes tuvastatud

Lm puhul võib olla tegemist tüvega ST1247. Seejuures saab pidada põhjendatuks VTA

järeldust, et MVW tegevuse korraldus viitab erinevate toodete ja tegevuskohtade/tehaste

ristsaastumise võimalikkusele. Seega tähendaks VTA 23.10.2019 ettekirjutuse toime (osaline)

kõrvaldamine potentsiaalset riski inimeste tervisele.

Kaaludes MVW majanduslikke huve ja potentsiaalsete MVW kalatoodete tarbijate tervise

kaitse vajadust, kaalub viimane kohtu hinnangul MVW huvid üle. MVW majanduslik kahju on

seejuures hüvitatav. Kohtule ei nähtu ühtlasi, et VTA 23.10.2019 ettekirjutus mõjutaks oluliselt

MVW mainet, kuivõrd VTA (ja ka TeA) poolt MVW-ga seoses väljendatud hoiatused ja

kahtlused ei taandu kitsalt 23.10.2019 ettekirjutuse kehtivusele.

16. VTA 23.10.2019 ettekirjutuse p 1 (p 1.1) sõnastust aluseks võttes tuleb nõustuda VTA

hinnanguga, et ettekirjutuse p-s 1 märgitud meedet (teostada Lm tuvastamine iga toote partii

osas) tuleb rakendada kuni uute sekveneerimistulemuste ametile saabumiseni. See tähendab, et

sekveneerimistulemuste saabumisest alates vastav ettekirjutus MVW-d enam ei kohusta,

sõltumata tulemuse sisust. Kohtu hinnangul saab pidada usutavaks ja tõenäoliseks, et tulemused

saabuvad 45. nädalal, s.o lähinädala jooksul. Seega ei koorma VTA 23.10.2019 ettekirjutus

MVW-d ajalises mõttes ülemääraselt.

17. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus MVW esialgse õiguskaitse taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik