7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruaril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-1673 (10230101929) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Imbi Kangur Popova Kriminaalasi H.P süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Marina Kalistratova Süüdistatav

H.P eluvõi asukoht ja aadress: Xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus:

algharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta,

varem karistatud kriminaalkorras 7 korral, viimati 02.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja § 263 p 1,2

järgi vangistusega 4 kuud. Vabanes 08.02.2010 peale karistuse

kandmist Väärteomenetluse korras karistatud 10-l korral, põhiliselt KarS § 218 lg 1 ja Alkoholiseaduse alusel

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 08.02.2010.a. Kaitsja

Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada H.P KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks

2 karistuseks mõista H.P ´ile 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 08.02.2010.a.

Tõkendina kohaldada H.P suhtes vahistamine. Vahistada H.P kohtusaalis.

Välja mõista H.P ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5

lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „H.P, 1-10-1673 sundraha.“

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

H.P süüdistatakse selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime

pannud isik, viimased otsused olid 16.05.2009 ja 02.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 9 järgi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, 08.02.2010 kella 14.07 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses püüdis varastada 2 juustupakki „Zanetti Parmigiano Regiano” üldmaksumusega 208,40 krooni ning 3 kalakonserve „ Narva silmud“ üldmaksumusega 623,70 krooni, mille järel läbis kassa Rimi Eesti Food AS-le kuuluva kauba üldmaksumusega 832,10 krooni eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega H.P pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid.

H.P süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Rimi Eesti Food AS avaldus nr 1034, millest nähtub, et 08.02.2010 kella 14.07 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses H.P varastas kaupa summas 832.10 krooni eest / tl 4 /; Õigusrikkuja kinnipidamise akt, millest nähtub, et 08.02.2010 kella 14.07 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses

H.P varastas 2 juustupakki „Zanetti Parmigiano Regiano” üldmaksumusega

208,40 krooni ning 3 kalakonserve „ Narva silmud“ üldmaksumusega 623,70 krooni,

kokku 832.10 krooni. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata / tl 5 /; tunnistaja Anna T

3

ütlused, et 08.02.2010.a. viibides 08.02.2010.a. kaupluses Mustakivi Hyper Rimi aadressil

Tallinn, Mustakivi 13, oma töökohas valvekaamerate taga. Tema märkas kella 14.00 paiku meest juustuosakonnas, kes võttis mitu pakki juustu, seejärel mitu kapi kala ja pani selle korvi

kõik ja suundus lasteriiete osakonda, kus peitis kauba ära. Sel hetkel ilmus osakonda teine

mees, kes läks kauba juurde ja ladus selle seljakotti, sulges koti ja suundus kassade poole. Kassas maksis noormees limonaadi eest ja väljus saalist kassade taha. Pärast seda peeti noormees kinni turvamehe poolt ja juhatati turvaruumi läbivaatuseks. Läbivaatuse käigus leiti

noormehel seljakotist juust ja karbid kalaga kogusummas 832.10 krooni, mille eest oli maksmata. Kaup on rikkumata ja tagastati kauplusele. / tl 6-8 /; väljavõtted Karistusregistrist

ja väärteoasjade otsustest, millest nähtub, et H.P on varema karistatud

kriminaalkorras 7 korral ja väärteokorras 10 korral / tl 10-14 /; kahtlustatava ütlused, et tunnistab end süüdi ja 08.02.2010.a. kella 14.00 paiku läks Rimi Eesti Food AS kauplusesse,

mis asub aadressil Tallinn, Mustakivi tee 13, et osta limonaadi. Oli kaasas ka 25 krooni. Võttis limonaadi ja käis saalis ringi. Lasterõivaste osakonnas nägi riiulil kahte pakendit juustu

ja 3 karpi kalakonserve. Sel hetkel tekkis mõte need toiduained varastada. Vabanes 08.02.2010.a. ja tahtis süüa ja arvas, et saab osa neist toiduainetest maha müüa. Pani asjad seljakotti ja läks kassasse. Kassas maksis ainult limonaadi eest ja väljus kassaliini taha, kus oli

peetud kinni turvatöötaja poolt. Kõik toiduained tagastati kauplusele. Tegu kahetseb

puhtsüdamlikult. Vargusele tõukas teda see, et pole pärast vabanemist raha / tl 20-24 /; 02.02.2010 Harju Maakohtu otsus, millega H.P on süüdi mõistetud KarS § 199

lg.2 p.9; § 263 p.1, 2 järgi / tl 25 /; teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2009 H.P tulu oli 0 krooni / tl 30-32 /; 09.01.2009 Harju Maakohtu otsus, millega H.P on süüdi mõistetud KarS § 199 lg.2 p.5, 8, 9 järgi / tl 43-46 /; 13.03.2009 Harju Maakohtu otsus, millega H.P on süüdi mõistetud KarS § 199 lg.2 p.5, 9-§ 25 lg 2 järgi / tl 47-49 /; 16.05.2009 Harju Maakohtu otsus, millega H.P on süüdi mõistetud KarS § 199 lg.2 p.9- 25 lg 2 järgi / tl 50-52/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav H.P on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist

lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr

3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). H.P on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. H.P ´ile

karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust

mõjutada H.P edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et

H.P ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda

tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna H.P ei ole teinud eelnevatest

karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse

mõistmine on välistatud H.P suhtes ka põhjusel, kuna H.P ei oma sissetulekut ( t lk.30-32) ning lisaks kuuluvad H.P ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine H.P suhtes oleks

4 vastuolus kohtupraktikaga. Lisaks märgib kohus, et H.P ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna H.P on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast ultima ratio isoleerimise vältimiseks ning H.P suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks

läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma

eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks

kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole H.P suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav

eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest H.P

tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole

pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt

väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega

vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega

eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel

täitmisele pööramisel puudub H.P

suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et H.P karistus võiks olla

kergem kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi

katsestaadiumi. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud H.P tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab

isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. H.P pani kuriteo toime temale

väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole

tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et H.P suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse,

kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt

karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta

asjaolu, et H.P pani uue kuriteo toime samal kuupäeval kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel samal päeval uue kuriteo toimepanemine

kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav H.P on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Neil motiividel pole õigustatud ka H.P ootus, et uue kuriteo

toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik

kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. H.P ´ilt kuulub välja mõistmisele

sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni.

Arvestades H.P varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik