2-17-16866/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16866

Tsiviilasi Osaühing DataRing hagi Eesti Energia Aktsiaselts ja Enefit Green AS (Enefit

Taastuvenergia

Osaühing

õigusjärglane)

vastu

kahjuhüvitise ja viivise tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

2 444 630,12 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing DataRing (registrikood 10328167), esindajad

lepingulised esindajad vandeadvokaat P B ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri

Kostja I: Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood

10421629)

Kostja II: Enefit Green AS (registrikood 11184032)

Kostjate volitatud esindajad L P ja S R

Asja läbivaatamine

03.10.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbivaatamata hageja põhinõudes 92 690 euro ulatuses ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes 14 287,47 euro ulatuses.

2. Jätta ülejäänud hageja nõudes (hüvitis väljaostuõiguse väärtuse vähenemise eest

summas 1 758 223 eurot ja hüvitis saamata jäänud hoonestustasu eest summas 222

610 eurot ning viivisenõue) hagi rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

3.2.

Jätta kostja I menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata kostjal I nende

puudumise tõttu.

3.3.

Rahuldada

osaliselt

kostja II

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

2-17-16866

2 (19)

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja II menetluskuludena kindlaks 1753,33

eurot.

3.4.

Mõista Osaühingult DataRing (registrikood 10328167) Enefit Green AS-i

(registrikood 11184032) kasuks välja menetluskulu summas 1753,33 eurot.

3.5.

Kohustada Osaühingut DataRing (registrikood 10328167) tasuma kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3.4. väljamõistetud menetluskuludelt Enefit Green AS-i

(registrikood 11184032) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja seisukohad

1. OÜ Dataring (hageja) esitas 10.11.2017 hagi Eesti Energia Aktsiaseltsi (kostja I) ja Enefit

Taastuvenergia Osaühingu (õigusjärglane Enefit Green AS, edaspidi ka kostja II) vastu. 2.

Hageja esitas hagiavalduses kostjate vastu nõude mõista kostjatelt hageja kasuks välja 2 073

523 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 319 617,95 eurot ja

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

3. 16.04.2018 ja 23.09.2019 täpsustas hageja oma põhinõuet. Hageja palub kostjatelt välja

mõista hüvitis väljaostuõiguse väärtuse vähenemise eest summas 1 758 223 eurot ja saamata

jäänud hoonestustasu (tuuliku nr 7 puhul 77 418 eurot, tuuliku nr 11 puhul 73 917 eurot ja

tuuliku nr 14 puhul 71 275 eurot) kokku 222 610 eurot. Kokku moodustab hageja põhinõue

1 980 833 eurot.

4. 03.10.2019 kohtuistungil täpsustas hageja ka sissenõutavaks muutunud viivise nõuet, mille

kohaselt palub hageja mõista kostjatelt välja perioodil 09.12.2015 kuni 10.11.2017

sissenõutavaks muutunud viivise summas 305 330,48 eurot.

5. 03.10.2019 kohtuistungil teatas hageja, et võtab hagi põhinõudes 92 690 euro ulatuses ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 14 287,47 euro ulatuses tagasi.

6. L Ki, Osaühingu Dataring ja Eesti Energia Aktsiaseltsi vahel sõlmiti 27.07.2007

hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja ostueesõiguse seadmise leping, hoonestusõiguse

võlaõiguslik müügileping, kinnistamisavaldus eelmärke kinnistamiseks, eelkokkulepe

kinnistu jagamiseks ja hoonestusõiguse võõrandamiseks ning asjaõigusleping (edaspidi

27.07.2007 leping).

7. 27.07.2007 lepingu eesmärgiks oli L. Ki tuulepargi maakasutusõiguste seadmine,

tasukokkuleppe sätestamine ja L. Ki kasuks tuulegeneraatori(te) väljaostuõiguse seadmine.

L. Ki tuulepargi maakasutusõiguste seadmiseks koormati 27.07.2007 lepingu alusel

2-17-16866

3 (19)

hoonestusõigusega L. Kile kuuluv X-X kinnistu (registriosa nr x). Hoonestusõigus on

kantud kinnistusraamatu registriosasse nr x.

8. Hoonestusõigus võõrandati 07.11.2007 kostjale I, millega läksid kostjale I üle kõik

27.07.2007 lepingust tulenevad hoonestaja õigused ja kohustused. Kostja I on

hoonestusõiguse 31.03.2008 edasi võõrandanud enda tütarettevõttele Enefit Taastuvenergia

Osaühing (kehtetu ärinimi Aulepa Tuulepargid Osaühing), mille õigusjärglaseks sai kostja

II. 9. L. Kile ette nähtud tasu tuulepargi arendamise ja X-X kinnistu kasutamise eest jagunes

kolmeks: lepingu p 12 alusel oli L. Kil õigus välja osta kuni pooled hoonestusõigusele

püstitatud tuulikud; lepingu p 7 lepiti kokku iga-aastaselt tasutavas hoonestusõiguse tasus,

milleks oli esimese kaheteistkümne aasta jooksul üks protsent toodetud elektrienergia tulust,

misjärel tõusis tasu kahe protsendini. Arvutusest nähtuvalt pidi ühe tuuliku lubatud

tootmismaht aastas olema 8,15 GWh.

10. Kostja I tasus hagejale hoonestusõiguse eest 5 850 000 krooni (388 326,06 eurot).

11. Nõuetekohaselt töötava vähemalt keskmise kvaliteediga tuuliku väärtus on oluliselt kõrgem

selle soetusmaksumusest, mistõttu sisaldus põhiline osa L.Kile makstavast tasust kokku

lepitud väljaostuõiguses.

12. 29.10.2007 sõlmis kostja I Soome tuulikutootjaga X OY ja selle tütarettevõttega X Eesti OÜ

lepingu Engineering, Procurement and Construction Agreement 512 (müügileping I) 13

tuulegeneraatori tootmiseks ja paigaldamiseks Aulepa tuuleparkidesse, maksumusega

kokku 53 595 000 eurot. Koos müügilepinguga I sõlmiti ka WinCare leping paigaldatud

tuulikute hooldamiseks ja remondiks (hooldusleping I).

13. Müügilepingu I ja hoolduslepingu I alusel garanteerisid X OY ja X Eesti OÜ paigaldatavate

elektrituulikute tootmismahtusid ja ekspluatatsioonivalmidust. Muuhulgas lubasid X OY ja

X Eesti OÜ, et tuulegeneraatorid on töövalmis 97% ajast ja toodavad energiat vähemalt 95%

ulatuses

lubatud

mahust.

Nii

tootmismahtude

kui

ekspluatatsioonivalmiduse

mittevastavusel müügilepingu I tingimustele kohustusid X OY ja X Eesti OÜ tasuma

leppetrahvi kuni 10% müügihinnast, s.o. kuni 5 359 500 eurot mõlema rikkumise eest.

14. Aulepa tuuleparkide I etapi raames paigaldati X-X kinnistule 2 elektrituulikut (tuulikud nr

7 ja 11) koguvõimsusega 6 MW.

15. 14.05.2009 jõudsid lõpule kinnistule rajatud tuulikute nr 7 ja nr 11 ehitustööd ja neile

väljastati kasutusluba 30.09.2009.

16. 28.04.2010 sõlmis kostja I X OY-ga ja X Eesti OÜ-ga lepingu Engineering, Procurement

and Construction Agreement 730 (müügileping II) kolme täiendava tuulegeneraatori

paigaldamiseks Aulepa tuuleparkidesse, maksumusega kokku 10 980 000 eurot. Koos

müügilepinguga II sõlmiti ka WinCare leping paigaldatud tuulikute hooldamiseks ja

remondiks (hooldusleping II).

17. Müügilepingu II ja hoolduslepingu II alusel garanteerisid X OY ja X Eesti OÜ

paigaldatavate elektrituulikute tootmismahtusid ja ekspluatatsioonivalmidust. Muuhulgas

lubasid X OY ja X Eesti OÜ, et tuulegeneraatorid on töövalmis 97% ajast ja toodavad

energiat

vähemalt

95%

ulatuses

lubatud

mahust.

Nii

tootmismahtude

kui

ekspluatatsioonivalmiduse mittevastavusel müügilepingu II tingimustele kohustusid X OY

ja X Eesti OÜ tasuma leppetrahvi kuni 10% müügihinnast, s.o. kuni 1 098 000 eurot mõlema

rikkumise eest.

2-17-16866

4 (19)

18. Aulepa tuuleparkide II etapi raames paigaldati hoonestusõigusele üks elektrituulik

võimsusega 3 MW. 10.11.2011 valmis kinnistul kolmas tuulegeneraator (tuulik nr 14),

millele väljastati kasutusluba 11.11.2011.

19. Aulepa tuuleparkide tegelik elektritootmine on jäänud kõigil aastatel oluliselt madalamaks

lubatud tootmismahust. Selle põhjuseks on tuulikute lubatust madalam efektiivsus ja

tuulikute pidevad tehnilised probleemid, mis on kaasa toonud pikaajalised seisakud

tootmises. 20092014 on tegelik tootmine jäänud madalamaks lubatud tootmismahust

keskmiselt 39,2%. 20092018 on tegelik tootmine jäänud madalamaks lubatud

tootmismahust keskmiselt 40,8%.

20. Madalate tootmismahtude põhjuseks on asjaolu, et X tuulikud osutusid erakordselt

ebakvaliteetseks. Ehkki müügilepingute I ja II alusel garanteeritud töövalmidus

(availability) pidi olema 97%, on Aulepa tuuleparkide töövalmidus olnud faktiliselt 2011.

aastal 92%, 2012. aastal 88,79% ja 2013. aastal 85,14%.

21. Kostjad teadsid juba 2011. aastal, et tuuleparkide tegelik tootmismaht jääb püsivalt lubatud

tootmismahust madalamaks.

22. 2014. aasta majandusaasta aruandes hindas kostja II Aulepa tuuleparkide planeeritud

tootmismahu veelgi madalamaks. Iga tuuliku reaalne aastane tootmismaht oli kostja II

hinnangul 5,5 GWh, s.o. 32,5% madalam kui lubatud tootmismaht.

23. Kostja II 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt on Aulepa tuuleparkide tuulikud

tootnud aastas kokku elektrienergiat vaid 65 GWh, millest järeldub, et ühe X tuuliku tegelik

elektrienergia tootmismaht aastas on 4,1 GWh, s.o. 49,7% madalam Lubatud

tootmismahust.

24. 2013. aastal viis kostja I läbi Aulepa Tuuleelektrijaama õiglase väärtuse analüüsi, mille

tulemusel hinnati Aulepa tuuleparkide väärtus 8,2 miljoni euro võrra alla. Kostja I on

kinnitanud, et varade väärtuse olulise allahindamise vajaduse tingis tuulikute ootuspärasest

madalam töökindlus. 2019. a on lisaks varad alla hinnatud 6 miljoni euro ulatuses.

25. 04.03.2015 tunnistas Elering AS Aulepa II etapi tuulikud võrgueeskirjas toodud nõuetele

vastavaks ning väljastas kostjale II taastuvenergia toetuse sertifikaadi. Aulepa II etapi

tuulikute võrgueeskirja nõuetele vastavaks tunnistamine viibis seega enam kui kolm aastat.

Tavapäraselt võtab Elering AS nõuetele vastavakstunnistamine pool aastat kuni aasta.

Seetõttu sai L. K perioodil 2011 – 2015 tuuliku nr 14 arvelt taastuvenergia toetuse võrra

madalamat hoonestustasu.

26. Poolte vahel sõlmitud 27.07.2007 lepingu alusel kohustusid kostjad paigaldama

hoonestusõigusele kuni neli elektrituulikut, mis vastaksid kostjate poolt antud lubatud

tootmismahule ja vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kostjad on tunnistanud, et kasutasid

lubatud tootmismahu tabeleid 27.07.2007 lepingu läbirääkimisel arvututuste alusena.

Seeläbi on lubatud tootmismaht saanud 27.07.2007 lepingu osaks. Kostjad olid 27.07.2007

lepingu sõlmimisel teadlikud, et sellisel määral toodangut ei hakka Xi tuulikud andma.

27. Kinnistule rajatud tuulikute tootlus jääb ka keskmisele tootlusele oluliselt alla, olles

keskmisest 8,56 GWh suurusest aastatoodangust 42,3% madalam. Seejuures ei saa võrdluse

alusena võtta teist Xi tuulikuid kasutavat tuuleparki, kuivõrd Xi tuulikud on tervikuna

ebakvaliteetsed.

28. Samuti olid kostjad 27.07.2007 lepingu p 4.1 alusel kohustatud hoidma hoonestusõigusele

paigaldatud ehitisi alaliselt heas seisukorras. Kinnistule paigaldatud X tuulikud on olnud

2-17-16866

5 (19)

pidevalt rikkelised, kusjuures kostjad ei ole suutnud tagada nende hooldust ja remonti

mõistliku aja jooksul.

29. Paigaldatud elektrituulikute kvaliteediga seotud riisikot kannavad just kostjad. Kuna hageja

ei saanud valida Aulepa tuulepargi tuulikuid, ei pea ta ka kandma halva tuulikuvaliku

tulemusel realiseerunud riski.

30. L. Ki kahju seisneb väljaostuõiguse väärtuse vähenemises ning iga-aastaselt saamata jäänud

hoonestusõiguse tasus. L. K on sõlminud hagejaga lepingu, millega L. K on andnud hagejale

üle kõik enda 27.07.2007 lepingust tulenevad ja muud Aulepa tuuleparkidega seonduvad

nõuded kostjate vastu.

31. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju väljaostuõiguse väärtuse, s.o. 1 758 223 euro

ulatuses. Tuuliku nr 14 väljaostuõigus oleks olnud 11.11.2014 seisuga lubatud

tootmismahuga tuulikute paigaldamise korral väärt 1 758 223 eurot enam kui

väljaostuõiguse

teostamisel

tasutav

ostuhind.

Tegelikult

paigaldasid

kostjad

hoonestusõigusele 27.07.2007 lepingule mittevastavad, ebakvaliteetsed tuulikud, mille

toodang on oluliselt madalam nii lubatud tootmismahust kui ka keskmise kvaliteediga

tuuliku tootmismahust. Hoonestusõigusele paigaldatud tuulegeneraatorid on seetõttu väärt

oluliselt vähem nende soetusmaksumusest, tekitades ostjale kahju. Eeltoodud põhjustel oli

hageja sunnitud 11.11.2014 möödunud väljaostuperioodi lõpuks jätma väärtusetuks

muutunud väljaostuõiguse kasutamata.

32. Kostjad kohustusid paigaldama hoonestusõigusele tuulegeneraatorid, mis toodaksid elektrit

vähemalt 8 146 MWh aastas ja igal juhul vähemalt keskmise kvaliteediga tuulikule vastavas

määras. Tuuliku nr 7 puhul on kvaliteetse tuuliku toodangu ja tegeliku toodangu vahe

tänases väärtuses 77 418 eurot, tuuliku nr 11 puhul on kvaliteetse tuuliku toodangu ja

tegeliku toodangu vahe tänases väärtuses 73 917 eurot ning tuuliku nr 14 puhul on

kvaliteetse tuuliku toodangu ja tegeliku toodangu vahe tänases väärtuses 71 275 eurot.

33. 09.12.2015 esitas hageja kostjale I kahjuhüvitisnõude.

34. Hageja ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Ühelt poolt on

kostjad väitnud, et hageja nõuded hakkasid aeguma 2009. aastal, teisalt kinnitavad kostjad

aga et 2010. aastal ei olnud nad ka ise teadlikud X tuulikute probleemidest. Kostjad said

Aulepa II etapi kasutusload novembris 2011, mistõttu võib selle ajani arvata, et eeldati

tuulikutelt vähemalt keskmist kvaliteeti.

35. Pooled on hiljemalt alates 4. juunist 2013 kuni 30. oktoobrini 2017 pidanud pidevalt

läbirääkimisi väljaostuõiguse teostamise, selle tingimuste, selle kostjatele võõrandamise ja

selle hüvitamise üle.

36. Rahaline nõue kostjate vastu sai tekkida siis, kui väljaostuõiguse teostamine muutus

kostjatest tulenevatel asjaoludel võimatuks. Hageja nõue, mis tuleneb väljaostuõiguse

väärtusetuks muutumise kohta, sai hakata aeguma kõige varem 11. novembril 2014, mil

möödus väljaostuõiguse teostamise tähtaeg. Kui ka asuda seisukohale, et hageja nõue tekkis

varem, sai hageja enda nõudest mõistlikult teada alles väljaostuõiguse tähtaja möödumisel.

Kostjate vastuväited hagile

37. Kostjad leiavad, et kostja I suhtes tuleb hagi jätta läbivaatamata kuna 28.03.2008 sõlmitud

lepingu kohaselt võttis kostja II üle kõik kostja I 27.07.2007 lepingust tulenevad

hoonestusõigust puudutavad võlaõiguslikud kokkulepped. Muus osas paluvad kostjad jätta

hagi rahuldamata.

2-17-16866

6 (19)

38. Väide, et 27.07.2007 lepingu p-ist 12 tulenev L. Ki õigus välja osta kuni pooled

hoonestusõigusele püstitatud tuulikud oli L.Kile makstava tasu osaks, ei ole kuidagi

põhjendatud.

39. Lepingud X OY-ga ja X Eesti OÜ-ga sõlmis kostja II mitte kostja I.

40. Kostjad ei ole kunagi andnud hageja hoonestusõigusele paigaldatavate elektrituulikute

tootmismahtude osas mingeid lubadusi. 27.07.2007 lepingus ei ole sätestatud millistele

nõuetele vastava tuulepargi peab hoonestaja kinnistule ehitama.

41. 27.07.2007 lepingu puhul on tegemist on läbirääkimiste tulemusena võrdsete

lepingupartnerite vahel sõlmitud lepinguga. L.Ki puhul ei olnud tegemist lihtsalt

maaomanikuga, vaid isikuga, kes on kursis tuuleparkide rajamise asjaoludega ja pidi ka aru

saama, et tuulepargi lõplik toodang sõltub paljudest erinevatest asjaoludest ja seega pidi aru

saama, et ükski mõistlik ettevõtja ei saa anda garantiisid tuulepargi toodangu koguste osas,

seda eriti tuulepargi arenduse alguses.

42. Leppides kokku hoonestusõiguse tasus, mis on sõltuvuses tuulikute toodangust võttis hageja

riski, et tasu muutub sõltuvalt tuulikute tegelikust toodangust, mis sõltub muuhulgas ka

tuulikute töökindlusest ja tegelikest tuuleoludest.

43. Kostjad ei nõustu hageja poolt esile toodud tuulikute keskmise tootlusega. Hageja ei ole

põhjendanud, miks on võrdlusesse valitud just need 5 tuuleparki. Võrdlustabelis kasutatud

Tamba-Mäli tuulepark ja Salme II tuulepark on valminud aastal 2014. Ilmselgelt ei olnud

sellist tehnoloogiat aastal 2007 ja sellepärast ei ole need võrreldavad aastal 2007 ja 2010

tellitud tuulikute ja nende näitajatega. Lisaks on erinevates asukohtades asuvate

tuuleparkide tuuleolud (mis sõltuvad lisaks ka pinnase karedusest ja tuulikute vahelisest

kaugusest) väga erinevad ja toodang sõltub suuresti tuuleoludest.

44. Kostja II leiab, et ta ei ole 27.07.2007 lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

45. 27.07.2007 lepingu punkti 4.1 kohaselt on hoonestaja kohustatud hoidma ehitisi alaliselt

heas seisukorras, st ei viidata spetsiifiliselt tuulegeneraatorile, vaid ehitisele kui sellisele,

kusjuures lepingus kasutatakse mõlemat väljendit. Selline punkt on hoonestusõiguse

lepingutes väga tavapärane ja mõeldud tagama seda, et ehitis ei muutuks kellelegi ohtlikuks

ja oleks järgitud heakorra eeskirju. Täiesti meelevaldne on kostjate väide, et 27.07.2007

lepingu punktist 4.1 tuleneb, et tuulikute töökindlus peab olema 100 %. 27.07.2007 lepingu

punkti 4.1 tuleb lugeda koosmõjus lepingu punktiga 3.4. Ainukesed nõuded

hoonestusõiguse alusel püstitatavatele ehitistele on toodud lepingu punktides 3.3 ja 3.4,

nende nõuete rikkumist kostjate poolt hageja ei väida.

46. Kostja II lõpetas X OY-ga sõlmitud hoolduslepingud 23.10.2013 kirjaga. Sellele eelnevatel

ja järgnevatel aastatel on kostja II teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tagada Aulepa

tuulepargi tuulikute hooldus ja remont omades selleks lepingud pädevate hooldustöid ja

avariitöid tegevate ettevõtjatega ja kontakte vajalike varuosade tarnijatega.

47. Tuulikute halb kvaliteet oli äririski realiseerumine, mis on mõlema poole kanda.

48. Kostjate tahtlik rikkumine on välistatud. 2007 ja 2010 aastal ei olnud teada mingeid

asjaolusid, mis oleks viidanud X OY peatsele pankrotile või nende tuulikutega seotud

tehnilistele probleemidele.

49. Optsiooni kasutamata jätmine ei toonud L.Kile kaasa mingit kahju. Ostuoptsioon on õigus

ja mitte kohustus. Optsioon tähendaski seda, et L.Kil oli võimalik vaadata ja hinnata,

milliseks kujuneb tuulikute tegelik ehitusmaksumus, millised tuuleparkide ehitamisel

2-17-16866

7 (19)

tavapärased riskid realiseeruvad ja selle pinnalt otsustada, kas ta soovib optsiooni kasutada

või mitte. Optsiooniga ei antud hagejale garantiid, et kokkulepitud kuupäeval on alusvara

niivõrd suure väärtusega, et hageja soovib seda kindlasti omandada. 27.07.2007 lepingust

ei nähtu, et hageja oleks optsiooni eest tasu maksnud, aga isegi kui oleks, siis olenemata

sellest, kas optsiooni kasutatakse või ei, optsiooni ostja selle eest makstud raha tagasi ei ole

õigustatud nõudma.

50. Hoonestusõiguse lepingu järgi sõltub hoonestusõiguse tasu tegelikust turuhinnast ja

tegelikult makstavast taastuvenergia toetusest. Hageja esitatud tuleviku rahavoogude

arvutus, kus kasutatakse prognoositavat elektrienergia hinda tulevikus ning eeldatakse, et

taastuvenergia toetust saab maksimaalses ulatuses kuni 12-aastase tähtaja lõpuni, paneb

hageja jaoks lukku elektrihinna ja taastuvenergia tasu muutumise riski ja muudab kostjad

vastutavaks tulevase elektrihinna ning taastuvenergia tasu eest. Selliselt ei ole riskide

jagunemine hoonestusõiguse lepingus kokku lepitud. Kui kohus peaks leidma, et kostjad on

hagejale lubanud mingit tuulepargi minimaalset tootlust (mida kostjad ei mööna) või et

hoonestusõiguse tasude arvutamisel tuleks lähtuda keskmise kvaliteediga tuulikust (mida

kostjad samuti ei mööna), siis saab kostjaid kohustada maksma iga-aastaselt vastavaid

summasid lähtudes tegelikust elektrihinnast ja tegelikult saadavast taastuvenergia toetusest.

51. Mingil

juhul ei ole põhjendatud enne

hindamishetke tekkivate rahavoogude

kapitaliseerimine 9% , sest hageja on samal ajal nõudnud nimetatud perioodi eest viivist.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks saadud raha suutnud reinvesteerida 9%-iga.

52. Vastavalt 27.07.2007 lepingu punktile 7.5 on hoonestajal kohustus maksta hoonestusõiguse

tasu ühe maksena iga kalendriaasta eest sellele kalendriaastale järgneva aasta 1.märtsiks.

2009 -2012 aastate hoonestusõiguse tasu nõuded on seega aegunud.

53. Hageja poolt viidatud läbirääkimised hoonestusõiguse tasu osas ei ole kestnud alates 2015

kuni hagiavalduse esitamiseni.

54. Hageja pidi väidetavast kahju tekkimisest st asjaolust, et tuulikute tootlikkus on väiksem kui

ta eeldas, teada saama hiljemalt novembris 2012, kui kostjad informeerisid L.Ki, et tuulikute

töökindlus on olnud 81 %. Ka 2012 ja 2013 kostja II poolt L.Kile esitatud hoonestusõiguse

tasude arvutused näitavad tuulikute väiksemat tootlikkust. Seega oli L.K hiljemalt

01.03.2013 teadlik, et tuulikute tootlikkus on madalam kui eeldatud ja sellisel juhul aegus

vastav hüvitisnõue 01.03.2016.

55. X OY pankrot kuulutati välja 3.oktoobril 2013, isegi kui alles sellest kuupäevast hakata

aegumist arvutama, siis aegus vastav nõue 03.10.2016.

56. Väljaostuõiguse teostamise lõpptähtajal ei ole antud juhul tähtsust, sest see ei näita, millal

hageja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

57. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus läbi vaatamata

hagi juhul kui hageja on hagi tagasi võtnud. Hageja avaldas, et võttis hagi tagasi põhinõudes

92 690 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 14 287,47 euro ulatuses.

Seoses sellega jätab kohus nimetatud ulatuses hagi läbivaatamata. Kohus selgitab , et hagi

läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2-17-16866

8 (19)

58. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata kostja I suhtes kuna hagi on esitatud ebaõigesti

kostja I vastu põhjusel, et 28.03.2008 sõlmitud lepingu kohaselt võttis kostja II üle kõik

kostja I 27.07.2007 lepingust tulenevad hoonestusõigust puudutavad võlaõiguslikud

kokkulepped. Kohus jättis kostjate taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks

19.07.2018 määrusega rahuldamata. Samas ei võta see kohtult võimalust omal algatusel

täiendavalt hinnata, kas esinevad hagi läbivaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et 28.03.2008 lepingu puhul võib olla tegemist ettevõtte

üleminekuga. Tegemist ei ole stabiilselt ja terviklikult organiseeritud majandusüksuse (inimeste

ja vara kogumi) üleminekuga (Euroopa Kohtu 06.03.2014 otsus asjas C-458/12, Lorenzo

Amatori jt vs Telecom Italia Sp ja Telecom Italia Information Technology Srl), vaid konkreetselt

piiritletud asjaõiguse ja võlaõiguslike kokkulepete üleminekuga.

28.03.2008 lepingu p 2.6 puhul on kohtu hinnangul tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 179

sätestatud lepingu ülevõtmisega. Nimetatud lepingu punktis 2.6 on märgitud, et ostja (kelleks

on kostja II) võtab müüjalt (kelleks on kostja I) üle kõik 27.07.2007 lepingust tulenevad

hoonestusõigust puudutavad võlaõiguslikud kokkulepped (II kd tl 89-92). Seega läksid antud

lepingu puhul kostjale II üle kõik 27.07.2007 lepingust tulenevad konkreetselt hoonestusõigust

puudutavad õigused ja kohustused.

VÕS § 179 lg 1 järgi võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust

tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ei nähtu poolte seisukohtadest, et L.K või hageja

oleksid mitte nõustunud lepingu ülevõtmisega. Vastupidiselt sellele on 27.07.2007 lepingu

punktis 13.11. pooled kokku leppinud, et ostjal (so kostjal I) on õigus võõrandada omandatav

hoonestusõigus edasi Aulepa Tuulepargid Osaühingule tingimusel, et Aulepa Tuulepargid

Osaühing võtab üle kõik käesolevas lepingus sätestatud kinnistu omaniku ja hoonestaja vahel

sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped (I kd tl 11-20). Hoonestusõigus võõrandati 07.11.2007

kostjale I, millega läksid kostjale I üle kõik 27.07.2007 lepingust tulenevad hoonestaja õigused

ja kohustused. Kostja I on hoonestusõiguse 28.03.2008 edasi võõrandanud enda tütarettevõttele

Enefit Taastuvenergia Osaühing (kehtetu ärinimi Aulepa Tuulepargid Osaühing), mille

õigusjärglaseks sai kostja II.

VÕS § 179 lg 2 järgi loetakse lepingu ülevõtmisega, et kõik lepingust tulenevad õigused ja

kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Sisuliselt on seega lepingu ülevõtmise tagajärjeks

ühe lepingu pole asendumine teisega. Samas ei ole 28.03.2018 lepinguga reguleeritud, et ostja

võtab üle ka kõik enne 28.03.2018 sissenõutavaks muutunud kohustused. Riigikohus on

märkinud, et üldjuhul ei lähe üle need lepingust tulenevad nõuded ja kohustused, mis olid juba

enne lepingu üleminekut muutunud sissenõutavaks, st mille täitmist võis teine pool juba nõuda

(vt Riigikohtu 17. jaanuari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-04, p 16). Seega vastutab

müüja, so kostja I endiselt kuni 28.03.2008 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja I vastutada kahju eest, mis tekkis pärast 28.03.2008

kuupäeva, välja arvatud juhul kui selle kahju põhjustas kostja I käitumine enne 28.03.2008

kuupäeva. Seetõttu ei ole käesolevas asjas täielikult välistatud kostja I vastutus lepingu

rikkumise eest ka pärast 28.03.2008 ilmnenud kahju osas.

59. Hageja on oma nõude esitamisel tuginenud sellele, et kostjad on oma lepingulisi kohustusi

rikkunud ja ei ole taganud hagejale kokkulepitud hoonestusõiguse tasu ning on oma

tegevusega muutnud hageja poolse tuulikute väljaostuõiguse väärtusetuks. Hageja tugineb

2-17-16866

9 (19)

kostjate poolse rikkumise puhul põhiliselt sellele, et kostjad on paigaldanud ebakvaliteetsed

tuulikud ning ei ole taganud nende korrasolekut, mis põhjustas lubatud tootmismahust

väiksema tootluse ja tuulikute väljaostuväärtuse vähenemise nullini. VÕS § 115 lg 1

kohaselt juhul kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

60. Vaidlus puudub selles, et - L Ki, hageja ja kostja I vahel sõlmiti 27. juulil 2007

hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja ostueesõiguse seadmise leping, hoonestusõiguse

võlaõiguslik müügileping, kinnistamisavaldus eelmärke kinnistamiseks, eelkokkulepe

kinnistu jagamiseks ja hoonestusõiguse võõrandamiseks ning asjaõigusleping;

-

28.03.2008 võõrandas kostja I hoonestusõiguse kostjale II ning sõlmitud

hoonestusõiguse müügilepingu kohaselt võttis kostja II üle kõik kostja I 27.07.2007

lepingust tulenevad hoonestusõigust puudutavad võlaõiguslikud kokkulepped;

-

Seonduvalt hoonestusõigusega paigaldati Aulepa tuuleparki 27.07.2007 lepingu raames

kokku 3 tuulikut võimsusega 3MW, kokku 9 MW;

-

Aulepa ühe tuuliku keskmine tootmismaht oli 2009. a 2,9 GWh, 2010. a 5,4 GWh,

2011. a 5,3 GWh, 2012. a 4,6 GWh, 2013. a 4,8 GWh, 2014. a 4,4 GWh, 2015. a 5 GWh,

2016. a 3,5 GWh, 2017. a 5,5 GWh ja 2018. a 4,4 GWh;

-

Kostja II lõpetas X OY-ga sõlmitud hoolduslepingud 23.10.2013.

61. Vaidlus on järgmistes põhilistes asjaoludes:

-

kas ühe tuulegeneraatori tootmismaht aastas 8,15 GWh on saanud lepingu osaks või

mitte;

-

kas kostjatel on lepinguline kohustus tagada antud tootmismaht või vähemalt keskmine

tootmismaht,

-

mida saab pidada keskmiseks tootmismahuks;

-

kas kostjatel oli kohustus paigaldada kindlatele kvaliteedinõuetele vastavad töökorras

tuulegeneraatorid, mille töökindlus pidi olema 100 %;

-

kas kostjatel oli kohustus hoida paigaldatud tuulegeneraatoreid alaliselt heas seisukorras,

mis tagaksid tootluse vähemalt keskmisele tootmismahule;

-

kas kostjad on rikkunud oma lepingulisi kohustusi;

-

kes kannab tuulikute ebakvaliteetsuse osas riski;

-

kui suures ulatuses on tuulikute väljaostuväärtus vähenenud ja kas hagejale on tekkinud

tuulikute väljaostuõiguse väärtuse vähenemise tõttu kahju;

-

kas hageja nõue on osaliselt aegunud.

I

Tootmismaht

62. Kohus hindab kõigepealt kas see, et ühe tuulegeneraatori tootmismaht pidi aastas olema

8,15 GWh on saanud lepingu osaks või mitte ning kas kostjatel (kostjal I kuni 28.03.2018 ja

kostjal II alates 28.03.2018) on lepinguline kohustus tagada antud tootmismaht või vähemalt

keskmine tootmismaht.

63. Vastavalt 27.07.2007 lepingu punktile 7.1. maksab hoonestaja kinnistu igakordsele

omanikule alates kinnistule püstitatud tuulikute käikuandmisest iga-aastast hoonestusõiguse

2-17-16866

10 (19)

tasu vastavalt koormatavale kinnistule hoonestusõiguse alusel püstitatud ning töötavate ja

hoonestaja omandis olevate tuulikute iga-aastasele elektrienergia müügitulule (käive) punktides

7.3 ja 7.4 toodud määras. Antud lepingu p 7.3 kohaselt algab tasu maksmise kohustus

hoonestusõiguse alusel kinnistule püstitavate hoonestaja omandis olevate tuulikute

käikuandmisest (tuulikute põhielektrivõrku lülitamise päevast). Alates hoonestusõiguse alusel

püstitavate

tuulikute

käikuandmisest

kuni

käikuandmise

kalendriaastale

järgnenud

kaheteistkümne kalendriaasta lõpuni kohustub hoonestaja maksma kinnistu igakordsele

omanikule aastatasu, mille suurus on vastaval aastal koormataval kinnistul paiknevate ning

hoonestusõiguse alusel hoonestaja omandis olevate tuulikute abil toodetud elektrienergia tulust

üks protsent. Antud lepingu p 7.4 kohaselt kohustub hoonestaja alates hoonestusõiguse alusel

kinnistule püstitavate tuulikute käikuandmise kalendriaastale järgnenud kolmeteistkümnendast

kalendriaastast kuni hoonestusõiguse lõppemiseni maksma kinnistu igakordsele omanikule

aastatasu, mille suurus on vastaval aastal koormataval kinnistul paiknevate ning

hoonestusõiguse alusel hoonestaja omandis olevate tuulikute abil toodetud elektrienergia tulust

kaks protsent (I kd tl 11-20). Hageja leiab, et L.Kile kostja I poolt 06.07.2007 ja 05.11.2007

saadetud arvutused sisaldavad kostja I lubadust tootmismahu osas ja need on saanud 27.07.2007

lepingu osaks. Kohus nõustub kostjatega, et L.Kile saadetud tabelites ei ole märgitud, et seal

toodud tootlust garanteeritakse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja I oleks

garanteerinud L.Kile tabelis märgitud tootlust 8,15 GWh (=3 MW x 24 tundi x 365 päeva x

31% kasutustegur) (I kd tl 24-26). Tegemist on läbirääkimistel kasutatud dokumendiga, mis ei

ole 27.07.2007 lepinguga siduvaks saanud. 27.07.2007 lepingu puhul on tegemist läbirääkimiste

tulemusena võrdsete lepingupartnerite vahel sõlmitud lepinguga. Hageja ei ole vastuväiteid

esitanud kostjate seisukohale, et L.Ki puhul ei olnud tegemist lihtsalt maaomanikuga, vaid

isikuga, kes on kursis tuuleparkide rajamise asjaoludega ja pidi ka aru saama, et tuulepargi

lõplik toodang sõltub paljudest erinevatest asjaoludest ja seega pidi aru saama, et ükski mõistlik

ettevõtja ei saa anda garantiisid tuulepargi toodangu suuruse osas, seda eriti tuulepargi arenduse

alguses. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled on sõnaselgelt 27.07.2007 lepingu

punktides 7.3 ja 7.4 kokku leppinud, et hoonestusõiguse tasu sõltub tuulikute iga-aastasest

elektrienergia müügitulust. Antud punktides ega üheski teisest lepingu punktist ei nähtu

kokkulepet selle kohta, et kostja I garanteeriks L.Kile mingi kindla tootluse. Leppides kokku

hoonestusõiguse tasus, mis on sõltuvuses tuulikute toodangust võttis hageja riski, et tasu muutub

sõltuvalt tuulikute tegelikust toodangust, mis sõltub muuhulgas ka tuulikute töökindlusest ja

tegelikest tuuleoludest.

64. Kohtu eeltoodud järeldusi ei muuda ka hageja poolt kohtule esitatud kostja I poolt hageja

lepingulisele esindajale saadetud kiri, milles kostja I märgib, et tabeli puhul on tegemist tootja

andmete alusel ja selle aja parima teadmise pinnal tehtud tabeliga, mida ka Eesti Energia ise

kasutas maaomanikule makstava tasu suuruse kokku leppimiseks. Antud kirjas on lisaks

eeltoodule veel märgitud, et tabel ei kajasta L Kile lubatud tootmismahte ja Eesti Energia ei ole

seda infot kunagi esitanud kui garanteeritud tootmismahtu (I kd tl 181-183). Asjaolu, et mingit

laadi andmeid on kasutatud lepingueelsetel läbirääkimistel ei tähenda, et nendes oleks tingimata

ka hilisemalt kokku lepitud.

65. Hageja väitel kinnitab asjaolu, et pooled on 27.07.2007 lepingu sõlmimisel lähtunud

lubatud tootmismahust ka see, et lepingu p-s 7.9 on pooled avaldanud hoonestusõiguse eest

makstava tasu aastaväärtuseks 229 000 krooni ehk 14 635,77 eurot. Hageja väitel paigaldati

lepingu alusel kaks tuulikut koguvõimsusega 6 MW. Seega arvestasid pooled hageja väitel

lepingu sõlmimisel hoonestusõiguse aastatasuks 14 635,77 eurot / 6 MW = 2 439,3 eurot/MW

2-17-16866

11 (19)

paigaldatava tootmisvõimsuse kohta. Lepingu punkti 7.3 kohaselt on hoonestustasu 1%

tuulikute iga-aastasest netokäibest. Seega pidi hageja väitel lepingu p-st 7.9 nähtuvalt olema

tuulikute käive 243 930 eurot/MW kohta aastas ehk 731 790 eurot iga paigaldatud 3 MW tuuliku

kohta. Arvestades elektrienergia keskmise müügihinnaga 91,3 eurot/MWh4, lähtusid seega

hageja väitel pooled hoonestustasu kokkuleppimisel eeldusest, et iga 3 MW tuulik toodab aastas

731 790 eurot / 91,3 eurot/MWh = 8 015,22 MWh elektrienergiat. Hageja leiab, et see

toodangumaht erineb hagis esile toodud lubatud tootmismahust vaid 1,6% võrra. Hageja

hinnangul puudub mistahes põhjus, miks pooled pidanuks hoonestusõiguse tasu aastaväärtuse

deklareerima ebamõistlikult suurena ja tasuma selle pealt üleliigses ulatuses riigilõivu ja

notaritasu. Kohtu hinnangul eksib hageja 27.07.2007 lepingu alusel püstitavate tuuliku arvu

osas. Vastavalt 27.07.2007 lepingu punktile 3.1. seatakse hoonestusõigus Aulepa tuulepargi

koosseisus kuni nelja rootortuulegeneraatori rajamiseks (I kd tl 11-20). Seega tuleb lepingu

punktis 7.9 kokkulepitud hoonestusõiguse tasu aastaväärtuse osas lähtuda mitte kahest nagu

leiab hageja, vaid neljast tuulikust. Nelja tuuliku puhul muutub hageja arvutuskäigu kohaselt

ühe 3 MW tuuliku aastane toodangumaht väiksemaks hageja poolt märgitust ja tegemist oleks

4 007,6 MWh elektrienergiaga. Seega ei ole tegemist ebamõistlikult suure aastaväärtuse

kokkuleppimisega, millest võiks omakorda järeldada lubatud tootmismahu kokkulepet. Teisalt

ei saaks hoonestusõiguse aastaväärtusest üheselt järeldada seda, et lepingu osaks oleks saanud

ka lepingueelsetel läbirääkimistel kostja I poolt saadetud arvutused. Kui pooled oleksid

soovinud kokku leppida kostja I kohustuses tagada kindel tootlus, oleksid pooled selles ka

sõnaselgelt kokku leppinud.

66. Kohtu hinnangul ei oleks ka eluliselt usutav järeldus selle kohta, et kostja I oleks

27.07.2007 lepingu sõlminud sidudes ennast kindla tootlusega. Tegemist oleks äärmiselt

ebamõistliku ja kostjale I ilmselgelt kahjuliku kohustusega. Kohtu hinnangul puudub vaidlus

selles, et tuulikute puhul sõltub elektrienergia tootmine eelkõige tuuleoludest. Lisaks sõltub

kohtu hinnangul tuulikute puhul elektrienergia tootmine ka tuulikute töökindlusest. Ükski

mõistlikult tegutsev tuulikute abil elektrienergia tootmisega tegelev ettevõtja ei seo ennast 30

aastaks kindla lubatud tootlusega, olukorras, kus tegelikkuses tuuleolud pidevalt muutuvad ning

tuulikute kasutusiga ja kvaliteet ajas väheneb. Arvestades L.Ki teadmisi tuuleparkide rajamise

asjaoludest, ei ole kohtu hinnangul veenev, et L.Ki ei saanud aru, et kostja I sellist riski endale

lepinguga ei võta ja võtta ei saagi.

67. Hageja leiab, et alternatiivselt oleksid kostjad pidanud tagama hagejale tootluse vastavalt

keskmisele tootlusele. Ka sellekohast kokkulepet poolte vahel sõlmitud 27.07.2007 lepingust ei

järeldu. Kohtu hinnangul puuduvad poolte vahel mistahes kokkulepped tootmismahu osas.

Antud asjaolu ei saa järeldada ka 27.07.2007 lepingu punktist 7.9. Vaidlust ei ole selles, et

Aulepa ühe tuuliku keskmine tootmismaht oli 2009. a 2,9 GWh, 2010. a 5,4 GWh, 2011. a 5,3

GWh, 2012. a 4,6 GWh, 2013. a 4,8 GWh, 2014. a 4,4 GWh, 2015. a 5 GWh, 2016. a 3,5 GWh,

2017. a 5,5 GWh ja 2018. a 4,4 GWh. Lähtudes eelpooltoodud arvutuskäigust oleks

hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtusest tulenevalt ühe tuuliku aastane

toodangumaht 4 007,6 MWh elektrienergiat, mis on seega ligilähedane tegelikule

tootmismahule.

68. Aulepa tuulepargi rajamisel läbiviidud finantsanalüüsi kohaselt oli eeldatav tuulepargi

tootlikkus 36,6% (III kd tl 37-38). Eesti Energia nõukogu otsuse seletuskirja kohaselt oli

planeeritav X tuulikute kasutegur 31% (III kd tl 94) ning Eesti Energia juhatuse otsuse aluseks

olev esitlus sisaldab kinnitust, et tuulepargi prognoositav kasutegur on 32% (III kd tl 36). Samas

ei tähenda selliste kasutegurite esile toomine seda, et need oleksid saanud

27.07.2007 lepingu osaks. Samuti ei kinnita need asjaolu, et L.Kile kostja I poolt

2-17-16866

12 (19)

06.07.2007 ja 05.11.2007 saadetud arvutused oleksid saanud 27.07.2007 lepingu osaks.

27.07.2007 lepingu p 16.1 kohaselt väljendab lepingosapoolte täielikku kokkulepet

nendevahelise tehingu kohta ning lõpetab kõik eelnevad kirjalikud ja suulised poolte kavatsused

ja lepped lepingu objekti osas (I kd tl 11-20). Lisaks eelpooltoodule kinnitab ka see lepingu

punkt kohtu hinnangul asjaolu, et varasemad poolte lepingueelsed arutelud ja avaldused lepingu

osaks ei saanud. Tegemist on välistava tingimusega, mis piiritleb poolte kokkuleppe üksnes

lepingu tekstis märgituga.

69. Kohtule esitatud 09.07.2007 hageja ja kostja I vahel toimunud nõupidamise kokkuvõtte

kohaselt on pooled jõudnud omavahel kokkuleppele selles, et hoonestaja maksab kinnistu

igakordsele omanikule alates kinnistule püstitatud tuulikute käikuandmisest iga-aastast

hoonestusõiguse tasu vastavalt koormatavale kinnistule hoonestusõiguse alusel püstitatud ning

töötavate ja hoonestaja omandis olevate tuulikute iga-aastasele elektrienergia müügitulule

(käive) lähtudes protokolli punktides 4.3 ja 4.4 toodud määras. Protokolli p 4.2. kohaselt

mõistavad hoonestusõiguse lepingu pooled elektrienergia tulu all tulu, mida hoonestaja saab

müües elektrienergiat Eesti Energiale või muule kolmandale isikule, arvestades sealhulgas

bilansienergia ostudega ja müükidega, vastavalt hoonestaja poolt kinnistul püstitatud

tuulegeneraatorite kohta elektrienergia ostjale esitatud arvetele. Protokolli p 4.3. kohaselt

kohustub hoonestaja alates hoonestusõiguse alusel püstitatava tuulegeneraatori käikuandmisest

maksma kinnistu igakordsele omanikule esimesel 12. hoonestusõiguse aastal, koormataval

kinnistul paiknevate tuulegeneraatorite abil toodetud elektrienergia tulust üks protsent. Antud

protokolli p 4.4 kohaselt kohustub hoonestaja alates tuulegeneraatori käikuandmise 13. aastast

kuni hoonestusõiguse lõppemiseni maksma kinnistu igakordsele omanikule koormataval

kinnistul paiknevate tuulegeneraatorite abil toodetud elektrienergia tulust kaks protsenti (III kd

tl 45). Seega ei nähtu ka 27.07.2007 lepingu sõlmimisele eelnenud kohtumise protokollist, et

kostja I oleks hagejale või L.Kile andnud lubadusi mingi konkreetse tootmismahu osas.

70. Lisaks märgib kohus, et ka L.Ki ja hageja edasine käitumine ei anna alust järelduseks,

et pooled oleksid mingis kindlas tootluses kokku leppinud. Kostja I ja hageja esindajate

08.08.2012 koosoleku protokolli kohaselt tutvustati hageja esindajatele Aulepa tuulikute

tootlust. Hageja esindajatel oli etteheiteid kostjale I üksnes aastatasu suuruse osas, mis ei vasta

tegelikule toodangule. Hageja soovis muuta tingimusi selliselt, et hagejal oleks õigus saada

1,8% elektritoodangust. Ühtegi etteheidet selle kohta, et tuulikute toodang ei vasta vähemalt

keskmisele toodangule või et hagejale pole tagatud lubatud toodangumahtu, ei ole hageja

esindajad antud koosolekul esile toonud (II kd tl 7-9 ja II kd tl 13-16). Samuti on kostja I ja

hageja esindajate 24.08.2012 koosoleku protokolli kohaselt toimunud poolte vahel arutelu

hoonestusõiguse aastatasu suuruse osas, kuid mitte selles osas, et toodang ei vastaks lubatule

tootmismahule (II kd tl 10-12 ja II kd tl 17-20). Alles 04.06.2013 kohtumisel kostja I

esindajatega on hageja asunud väitma, et hageja on lähtunud eeldusest, et tuulik pidi tootma 8

GWh elektrienergiat. Kuid endiselt nõudis hageja antud koosolekul aastatasu suurendamist,

mitte talle tulu saamise tagamist vastavalt 8 GWh-le (II kd tl 130-134). Seega on hageja asunud

alles aastaid hiljem väitma, et tegelikult oli kokkulepe olemas ka lubatud tootmismahu osas,

mis omakorda viitab sellele, et 27.07.2007 lepingu sõlmimisel sellist kokkulepet tegelikult ei

olnud.

71. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik rahuldada hageja nõuet hoonestusõiguse

tasu eest hüvitise saamiseks, mistõttu kohus ei hinda kummalt kostjalt oleks hagejal üldse õigus

hüvitist nõuda ja millises ulatuses nõuda (vt ka eeltoodud p 58). Samuti ei hinda kohus seetõttu

kostjate väiteid hoonestusõiguse tasu aegumise kohta. II

2-17-16866

13 (19)

Väljaostuväärtuse hüvitamise nõue 72. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet tuulikute

väljaostuväärtuse vähenemise osas.

Kõigepealt tuleb anda hinnang sellele, kas tuulikute väljaostuõiguse väärtuse vähenemise tõttu

saab hagejale üldse kahju tekkida.

73. Hageja väitel on nõuetekohaselt töötava vähemalt keskmise kvaliteediga tuuliku väärtus

oluliselt kõrgem selle soetusmaksumusest, mistõttu sisaldus põhiline osa L.Kile makstavast

tasust kokkulepitud väljaostuõiguses. Kostjad selle väitega ei nõustu.

Kohus nõustub kostjate seisukohaga. 29.10.2007 oli sõlmitud müügileping I kokku 13

tuulegeneraatori tootmiseks ja paigaldamiseks Aulepa tuuleparkidesse, maksumusega kokku 53

595 000 eurot (I kd tl 27-41, tõlge II kd tl 170-181). 28.04.2010 oli sõlmitud müügileping II

kolme täiendava tuulegeneraatori paigaldamiseks Aulepa tuuleparkidesse, maksumusega kokku

10 980 000 eurot (I kd tl 53-66). Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et

keskmise kvaliteediga tuuliku väärtus pidi olema kõrgem kui X OY-le tuulikute soetamishetkel

tasutud maksumus. Lisaks on kohtu hinnangul meelevaldne väita, et 27.07.2007 lepingu

sõlmimisel pidanuks kostja I arvesse võtma hiljem, so 29.10.2007 ja

28.04.2010 tootjatele tasutud tuulikute maksumust. 27.07.2007 lepingus ühtegi viidet edasiselt

tuulikute väärtuse arvesse võtmiseks väljaostuõiguse väärtuse osas ei nähtu. Lisaks ei nähtu

sellist asjaolu ka üheski teises kohtule esitatud tõendis.

74. Kostjate väitel on ostuoptsioon õigus ja mitte kohustus ning optsioon tähendaski seda,

et L.Kil oli võimalik vaadata ja hinnata, milliseks kujuneb tuulikute tegelik ehitusmaksumus,

millised tuuleparkide ehitamisel tavapärased riskid realiseeruvad ja selle pinnalt otsustada, kas

ta soovib optsiooni kasutada või mitte. Optsiooniga ei antud kostjate väitel hagejale garantiid,

et kokkulepitud kuupäeval on alusvara niivõrd suure väärtusega, et hageja soovib seda kindlasti

omandada.

Riiklikult tunnustatud eksperdi finantsekspertiisi valdkonnas U V arvamuse „Väljaostuõiguse

väärtuse ning saamata jäänud hoonestustasu väärtuse kohta.“ kohaselt on vaadeldav

väljaostuõigus varaline õigus, mis oma sisult sarnaneb Ameerika tüüpi ostuoptsioonile (IV kd

tl 54-58). Kohus nõustub asjatundja järeldusega, et tegemist on varalise õigusega. Asjaolu, et

L.Kil oli võimalik optsiooni täitmishetkel otsustada, kas optsiooni kasutada või mitte, ei muuda

antud õigust varatuks õiguseks. Ka kostjad ise on möönnud, et tegemist on varalise õigusega

kuna 31.05.2012 e-kirjas on kostja I avaldanud huvi väljaostuõigus L.Kilt omandada (II kd tl

164).

75. Samas saab hagejale kostjate tegevuse tõttu kahju tekkida optsiooni täitmishetkel kohtu

hinnangul üksnes siis, kui kostjad pidid hagejale tagama optsiooni täitmishetkel selle mingi

kindla väärtusega. Hageja väitel olid kostjad kohustatud tagama kindla kvaliteediga tuulikud ja

hoidma neid pidevalt töökorras. Riiklikult tunnustatud eksperdi finantsekspertiisi valdkonnas U

V arvamuses on lisaks märgitud, et „Täitmishetkel omab optsioon väärtust, kui optsiooni

alusvara väärtus (antud juhul tuuliku õiglane väärtus) ületab optsiooni täitmishinda (ehk hinda,

mida väljaostuõigust omav isik peab maksma tuuliku omandamiseks vastavalt sõlmitud

lepingule), vastasel juhul on väljaostuõiguse väärtus null.“ (IV kd tl 5458). Kostjate poolt

osundatud Majandusleksikonis (Tallinn, 2003, autor Uno Mereste) lk 47 on defineeritud

„optsiooni väärtus“ järgmiselt – „vara tegelik hind täitmispäeval miinus sama vara

lepingujärgne täitmishind. Ostja jaoks on optsiooni väärtus alati kas null või nullist suurem

(positiivne), müüja ehk optsiooni väljaandja jaoks null või nullist väiksem (negatiivne).“ Lisaks

on Majandusleksikoni lk 46 defineeritud „optsiooni omaväärtus“ - optsiooni majanduslik

väärtus, optsioonieseme päevaväärtuse ja selle teostamishinna vaheline erinevus, millest selgub,

2-17-16866

14 (19)

kui palju optsiooniostja saab kasu, kui ta optsiooni antud hetkel kasutab. Kohus nõustub

kostjatega, et antud juhul on tegemist ostuoptsiooniga, mis andis hagejale õiguse hinnata

optsiooni alusvara (tuulikud) väärtust kokkulepitud kuupäeval, et hageja saaks otsustada, kas ta

soovib lepingus nimetatud optsiooni kasutada ja tuulikuid omandada või mitte. Seega iseenesest

ostuoptsioon mingit õigust optsiooni väärtuse osas selle õiguse omajale ei loo. Kohus ei nõustu

kostjatega selles, et ostuoptsioonist tulenevalt ei ole võimalik anda garantiid, et kokkulepitud

kuupäeval on alusvara mingi kindla väärtusega. Täitmishetkel omab optsioon väärtust sõltuvalt

alusvara väärtusest. Alusvara väärtuse osas on võimalik kokku leppida, et see on mingi kindla

väärtusega ja selles osas on võimalik anda garantiid. Optsioon annab õiguse tehingu

sooritamiseks, kuid see ei muuda olematuks kokkuleppeid alusvara väärtuse osas.

76. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal I oli L.Ki ees kohustus paigaldada kindlatele

kvaliteedinõuetele vastavad töökorras tuulegeneraatorid, mille töökindlus pidi olema 100 %

ning kas kostjal I oli kohustus hoida paigaldatud tuulegeneraatoreid alaliselt heas seisukorras,

mis tagaksid tootluse vähemalt keskmisele tootmismahule. Ehk et vajalik on tuvastada, kas

kostja I pidi 27.07.2007 lepingu kohaselt tagama mingi kindla optsiooni alusvara väärtuse

optsiooni täitmise päevaks.

77. Hageja on viidanud tuulikute keskmise kvaliteedi osas VÕS §-ile 77. VÕS § 77 lg 1

kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui

lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 kohaselt

juhul kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad

on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga.

Nimetatud sätted näevad eeldusena ette vajadust tuvastada, milles seisnes võlgniku kohustus ja

alles seejärel on võimalik asuda hindama, millise kvaliteediga see kohustus tuli täita.

78. Kohus leiab, et 27.07.2007 lepingust kostja I kohustust paigaldada tuulikud, mis oleksid

100% töökorras ja tagaksid vähemalt keskmise tootluse, ei nähtu. Nimetatud lepingu punktis

4.1. on sätestatud, et hoonestaja on kohustatud kinnistul hoidma ehitisi ja kogu kinnistut alaliselt

heas seisukorras ning tagama olemasolevate ja säilitatavate tehnosüsteemide säilimise. Lisaks

sätestab antud lepingu p 3.4., et ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava

ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese

elule, tervisele või varale või keskkonnale (I kd tl 11-20). Lepingutingimust tuleb VÕS § 29 lg-

te 6 ja 7 järgi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb

lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist, ning kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb

sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga (vt

Riigikohtu 13. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 12). Ka nimetatud lepingu

punktide sisust nende koosmõjus ei nähtu kostja I kohustust garanteerida 100%-ilise

töökindlusega ja vähemalt keskmise tootlusega tuulikute paigaldamine. Lepingu punkti 3.4.

puhul on hoonestaja kohustuseks hoida juba paigaldatud ehitised, sealhulgas kohtu hinnangul

ka tuulikud heas seisukorras. Antud lepingu punkt ei käsitle eraldi võttes ega teiste viidatud

punktidega koosmõjus tuulikute tehnilisi nõudeid.

79. Kostja I huvi oli paigaldada tuulepark suurusega 38 MW, mille aastane toodang oleks

113 GWh, investeeringu kogumaksumusega 882 miljonit krooni ja omakapitali tootlusega

13,9% (III kd tl 94). Seega oli kostja I jaoks tegemist eelduslikult olulise kasumliku projektiga.

L.Ki huvi oli saada võimalikku suurt hoonestustasu (vastavalt lepingu punktile 7), millest on

mõistlikult võttes järeldatav ka L.Ki ja käesoleval hetkel hageja huvi, et hoonestusõigusel

asuksid võimalikult hea kvaliteediga tuulikud. Küll aga ei saa 27.07.2007 lepingust ega üksnes

L.Ki ja hageja huvist lähtuvalt järeldada, et kostja I oleks võtnud endale L.Ki ees kohustuse

paigaldada mingi kindla kvaliteediga, sealhulgas keskmise kvaliteediga tuulikud. Pooled on

2-17-16866

15 (19)

lepingus üksikajalikult oma õigused ja kohustused kokku leppinud. Mingit kokkulepet selle

kohta, et kostja I peaks endast tegema kõik võimaliku, et tagada L.Kile võimalikult suur

hoonestusõiguse tasu, lepingust ei nähtu. Eelpool leidis kohus, et kokkulepet selle kohta, et

kostja I peab tagama L.Kile mingi kindla tootluse, lepingus ei olnud.

80. Vaidlust ei ole selles, et L.Ki ei saanud valida hoonestusõigusele paigaldatavaid

tuulikuid, vaid see oli kostja I ainuisikuline otsus. Seega on põhjendatud hageja järeldus, et L.Ki

kanda ei saa jätta tuulikute valikust tulenevat riski. L.Ki ei saanud kuidagi mõjutada kostja I

poolt tehtavat tuulikute valikut. Sellist õigust ei olnud L.Kile 27.07.2007 lepingus ette nähtud.

Lisaks ei olnud L.Ki ja kostja I vahel mingit muus kokkulepet, millest tulenevalt võis L.Ki

sekkuda tuulikute valikusse. Kostjate väide, et L.Kile pidi lepingu sõlmimisel teada olema

asjaolu, et kostja I plaanib paigaldada X tuulikud, ei ole kohtu hinnangul õige. Kostjad viitavad

seejuures 27.07.2007 lepingu punktile 2.3, milles on märgitud, et kostja I tegeleb võimsamate

tuulikute rajamiseks vajalike ehituslubade hankimisega. Kohtu hinnangul ei saa antud lepingu

punktist teha järeldust nagu oleks L.Kile olnud teada asjaolu, et kostja I plaanib paigaldada just

X tuulikud.

Mida on silmas peetud võimsamate tuulikute all, ei ole lepingus täpsustatud. Samuti ei ole

L.Kile teistest tõenditest nähtuvalt edastatud enne lepingu sõlmimist informatsiooni selle kohta,

milliseid konkreetseid tuulikuid paigaldatakse. Üheski lepingueelsetel läbirääkimistel kasutatud

dokumentidest (I kd tl 23-26) sellist asjaolu ei nähtu. Seega on põhjendamatu kostjate väide, et

L.Ki ei esitanud vastuväiteid tuulikute valiku osas. Kuid ka üksnes riskide jaotumisest ei saa

kohus teha järeldust, et kostja I oleks olnud hageja ees kohustatud paigaldama mingi kindla

kvaliteediga tuulikud.

81.

27.07.2007 lepingu puhul on tegemist hoonestusõiguse seadmise lepinguga. AÕS § 241

lg 1 kohaselt on isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, võõrandatav ja pärandatav

tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. AÕS § 254 lg 1 kohaselt

maksab hoonestaja kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud

teisiti. Seega hõlmab hoonestusõiguse seadmise leping hoonestaja õigust omada teisele isikule

kuuluval kinnisasjal ehitist ja kohustust maksta kinnisasja omanikule selle eest kokkulepitud

tasu. Oma olemuselt ei hõlma hoonestusõiguse seadmise leping õigusi ja kohustusi, mis on

seotud sellega, millise kvaliteediga ehitisi hoonestaja hoonestusõiguse alusel püstitab ja kuidas

hoonestaja püstitatud ehitisi kasutab. Ainsad seadusest tulenevad nõuded on, et hoonestaja ei

või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi (AÕS § 247 lg 1),

hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud

teisiti (AÕS § 247 lg 2) ja hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus

olevate tingimustega (AÕS § 248 lg 1). 27.07.2007 lepingu punktis 4.1. on sätestatud, et

hoonestaja on kohustatud kinnistul hoidma ehitisi ja kogu kinnistut alaliselt heas seisukorras

ning tagama olemasolevate ja säilitatavate tehnosüsteemide säilimise, mis vastab AÕS § 247

lg-st 2 tulenevale nõudele. Lisaks sätestab antud lepingu p 3.4., et ehitised peavad olema

projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide

kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, mis on kohtu

hinnangul tuulikute püstitamist hõlmavate hoonestusõiguse lepingute puhul oluline ja vajalik

punkt. Viidatud lepingu punkt 4.1. ega asjaõigusseaduse asjakohased sätted ei anna alust

järelduseks, et ka antud juhul, so 27.07.2007 lepingus oleksid pooled kokku leppinud mingites

täiendavates tingimustes, millele peavad püstitatavad ehitised vastama.

82. Lisaks märgib kohus, et eluliselt ei ole usutav, et kostja I oleks leppinud L.Kiga kokku

selles, et paigaldada tuleb mingi kindla tootlusega ja kindla kvaliteediga tuulikud. Tegemist

oleks kostja I jaoks ilmselgelt kahjuliku kokkuleppega ja liigselt suure riskiga.

2-17-16866

16 (19)

83. Samuti leiab kohus, et kostja I ei võtnud endale L.Ki ees 27.07.2007 lepinguga kohustust

hoida hoonestusõigusel paiknevad tuulikud pidevalt töökorras. Antud lepingu alapunkt 4

sätestab hoonestaja kohustuse korrashoiuks, täpsemalt punkti 4.1. kohaselt ehitiste ja kogu

kinnisasja heas seisukorras hoidmiseks. Nimetatust ei saa teha järeldust nagu kostja I oleks

võtnud endale L.Ki ees kohustuse hoida tuulikuid töökorras, sealhulgas pidevalt töökorras.

Antud juhul on asjakohane 27.07.2007 lepingu p 8.1, mille kohaselt juhul kui hoonestusõiguse

oluliseks osaks olev ehitis hävib tervikuna või osaliselt, selliselt, et nende töö jätkamine ei ole

võimalik, ei ole hoonestajal kohustust ehitist uuesti üles ehitama või taastama (I kd tl 11-20).

Kohtu hinnangul järeldub nimetatud lepingu punktidest, et hoonestusõigusel paiknevate

tuulikute pidevalt töökorras hoidmise kohustust kostjal I ei olnud. Isegi juhul kui tuulik oleks

osaliselt muutunud kasutuskõlbmatuks, ei kaasneks kostjale I kohustust lepingu p 8.1. kohaselt

seda taastada ja uuesti töökorda seada. Antud lepinguline kohustus vastab seaduses toodud

hoonestusõiguse lepingu määratlusele - hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole

kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti (AÕS § 247 lg 2). Antud juhul oli kokku lepitud

teisiti.

84. Seega ei ole eeltoodust tulenevalt kostja I endale 27.07.2007 lepinguga L.Ki

väljaostuõiguse alusvara väärtuse osas L.Ki ees mingeid kohustusi võtnud.

85. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et olukorras, kus kostjal I ei oleks olnud kohustust

paigutada kinnisasjale vähemalt keskmise tootlusega ja 100% töökorras olevad tuulikud, võiks

kostja sinna panna ükskõik kui halvad tuulikud. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et

kostja I puhul on tegemist ettevõtjaga, kelle üks põhilistest eesmärkidest on kasumi saamine.

Milline mõte oleks antud olukorras tahtlikult paigaldada mittetöötav tuulik jääb kohtule

arusaamatuks.

86. Kostjate väitel selgus alles hiljem, et tegemist on ebakvaliteetsete tuulikutega. Kohus

nõustub kostjatega, et 2007 ja 2010 aastal ei olnud teada mingeid asjaolusid, mis oleks viidanud

X OY tuulikutega seotud tehnilistele probleemidele ega liigselt madalale tootlikkusele.

Vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Arvestades kostja I ärilisi eesmärke on ka usutav,

et olukorras, kus kostja I oleks teadnud tuulikute ebakvaliteetsusest, poleks kostja I X OY-ga

tarnelepinguid sõlminud. Ühegi mõistlikult tegutseva ettevõtja eesmärgiks ei ole endale kahju

tekitamine.

87.

27.07.2007 lepingu punktis 12.1 on sätestatud, et omanikul on punktis 12 sätestatud

tingimustel õigus omandada vastava hoonestusõiguse omandamise teel mitte rohkem kui pooled

ning igal juhul mitte rohkem kui kaks kinnistule hoonestusõiguse alusel püstitatud tuulikut.

Lepingu p 12.2.2 kohaselt on omanikul õigus määratleda need tuulikud, mida ta soovib

hoonestusõiguse omandamise teel omandada ning lepingu p 12.4 kohaselt võrdub

hoonestusõiguse ostuhind väljaostetavate tuulikute soetusmaksumusega, millele lisandub 5%

soetusmaksumusest (I kd tl 11-20). Seega sai L.K ning hiljem hageja määratleda, millise

tuulikutest ta soovib hoonestusõiguse omandamise teel omandada lepingu punktis 12.4

määratletud hinnaga, lähtudes seejuures ostuoptsiooni olemusest – kas alusvara väärtus on tema

jaoks null või sellest kõrgem. Eeltoodud tingimused olid toodud ka 09.07.2007 hageja ja kostja

I vahel toimunud nõupidamise kokkuvõttes (III kd tl 45). Seega ei saa ka lepingueelsetest

läbirääkimistest järeldada, et kostja I oleks olnud nõus võtma L.Ki ees kohustust paigaldada

mingitele konkreetsetele tingimustele vastavad tuulikud.

88. Kohtu hinnangul on tegemist poolte vahel võrdsetel alustel sõlmitud lepinguga. Kostja

I ei ole 27.07.2007 lepingus kokkulepitud tingimusi L.Kile ega hagejale peale sundinud.

Hagejal oli võimalus kaaluda lepinguga kaasnevaid riske ja sellest tulenevalt otsustada, kas

leping sõlmida või mitte.

2-17-16866

17 (19)

89. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus tõendeid selle kohta, milline oleks keskmise tuuliku

tootlus pidanud olema ja milline oleks olnud tuulikute väljaostuväärtus nende väljaostuõiguse

tekkimise hetkel ning kas hageja nõue väljaostuõiguse väärtuse hüvitamiseks on aegunud või

mitte.

90. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka sissenõutavaks muutunud

viivise ja edasiulatuva viivise nõue.

91. Kohus määrab tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas 2 444 630,12 eurot (põhinõue 1 980

833 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 305 330,48 eurot ja edasiulatuva viivise nõue

ühe aasta ulatuses 158 466,64 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

92. Kuna kohus jättis hagi osaliselt läbivaatamata ja ülejäänud osas jättis kohus hagi

rahuldamata jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

93. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab

menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja I menetluskuludest

94. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindasid menetluses kostjat I tema töötajad, seega ei

ole kostjal I menetluskulusid tekkinud, mistõttu tuleb kostja I menetluskulud jätta rahaliselt

kindlaksmääramata kostjal I nende puudumise tõttu.

Kostja II menetluskuludest

95. Kostja II selgitab, et kuna kostja I juristid on esindanud nii kostjat I kui ka kostjat II, siis

taotleb kostja II kostjale II menetluskulude väljamõistmist ½ ulatuses kogukuludest. Kostja II

menetluskulu on esindajakulu 2451,66 eurot (4903,33/2).

96. Et kostjal II olid menetluses esindajad, peab hageja hüvitama kostjale II tekkinud

esindajate kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi

tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Kostjale II on osutatud õigusabi kokku 51 tundi ja 34 minutit tunnihinnaga 100 eurot

käibemaksuta summas 2451,66 eurot (4903,33/2) järgnevalt: 1) 10.11.2017 hagiavaldusega

tutvumine 3 tundi; 2) 20.02.2018 vastuse koostamine hagiavaldusele 6 tundi; 3) 16.04.2018

hageja seisukohaga tutvumine 2 tundi; 4) 16.08.2018 vastus kohtule kompromissi osas 1 tund;

5) 07.09.2018 vastus kohtule tõendite osas 1 tund; 6) 15.11.2018 vastus kohtule tõendite

kogumise täiendava taotluse osas 3 tundi; 7) 01.02.2019 seisukoht hageja täpsustatud tõendite

kogumise taotluse osas 1 tund; 8) 28.02.2019 dokumentide esitamine 1 tund; 9) 24.04.2019

seisukoht täiendavate tõendite osas 1 tund; 10) 28.05.2019 menetluse kinniseks kuulutamise

taotlus 30 minutit; 11) 29.05.2019 tutvumine hageja seisukohaga 3 tundi; 12) 29.05.2019 vastus

hagile (kostjate täiendavad seisukohad) 3 tundi; 13) 04.06.2019 kostjate täiendavad vastuväited

4 tundi; 14) 06.06.2019 istungiks ettevalmistamine 2 x 4 tundi; 15) 26.05.2019 seisukoht

ärisaladuse osas 1 tund; 16) 25.09.2019 vastuväide hageja 30.08.2019 seisukohale 1 tund; 17)

2-17-16866

18 (19)

30.09.2019 vastuväide hageja 23.09.2019 seisukohale 3 tundi; 18) 03.10.2019 istungiks

ettevalmistamine 2 x 3 tundi; 19) 03.10.2019 istung 2 x 2 tundi ja 2 minutit (IV kd, lk 77-80).

Hageja esitas kostja II menetluskuludele vastuväite. Hageja selgitab, et kostja I ja kostja II vahel

on sõlmitud käsundusleping õigusteenuse osutamiseks alates 04.01.2018 (lepingu p 5.1).

Selles pole kokku lepitud minevikus teenuse osutamist või sellise teenuse kulude hüvitamist.

Seetõttu ei saa kostja II nõuda menetluskulude hüvitamist perioodi 10.11.2017 kuni 03.01.2018

eest kokku 11 tunni ehk 1100 euro eest. Ülejäänud osas osutasid kostja I juristid menetluskulude

nimekirjas kirjeldatud teenuseid enda tööülesannete täitmise raames kostjale I nagunii. Seetõttu

jääb arusaamatuks, mida täiendavat on kostja I juristid teinud ehk milles seisneb kostjale II

osutatud teenus. Kostjate väidetavat ärisaladust puudutav taotlus oli läbivalt põhjendamatu ja

jäi rahuldamata. Sellega seotud kulud palub hageja jätta igal juhul kostjate kanda.

Kostja II selgitab, et kostja I ja kostja II vahel on sõlmitud käsundusleping õigusteenuse

osutamiseks alates 04.01.2018, kuid enne seda osutati teenust suulise kokkuleppe alusel. Kostja

I juristidel on tööleping kostjaga I ja kostjal II on kostjaga I õigusabi osutamise kokkulepe.

Kohtule on 28.12.2017 esitatud 28.12.2017 allkirjastatud volikiri, milles kostja II volitab end

esindama L P. Samuti on kohtule 04.06.2019 esitatud 04.06.2019 allkirjastatud volikiri, milles

kostja II volitab end täiendavalt esindama ka S R . Kohus leiab, et esitatud volikirja alusel oli

L Pl esindusõigus kostja II osas, seega puudub kohtul alus kahelda, et enne käsunduslepingu

sõlmimist osutati teenust suulise kokkuleppe alusel. Ka kohtumaterjalidest nähtub, et L P ja S

R on esindanud mõlemat kostjat, sh sisuliselt ka kostjat II. Seega on asjakohatud hageja

vastuväited, mis puudutavad asjaolu, et käsunduslepingus pole kokku lepitud minevikus teenuse

osutamist või sellise teenuse kulude hüvitamist.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et kostja II menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased.

Kohus leiab, et kostja II menetluskulude nimekirja punktides 10, 11 ja 14 välja toodud menetluse

kinniseks kuulutamise taotlusega seotud kulusid ei ole põhjendatud jätta hageja kanda taotluse

rahuldamata jätmise tõttu. Kohus vähendab antud ajakulu 10 tunni ja 30 minuti võrra.

Seejuures ei ole põhjendatud 26.05.2019 seisukoht ärisaladuse osas, kuivõrd sellist seisukohta

pole esitatud. Kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni võrra.

Kohus leiab, et kostja II menetluskulude nimekirja punktis 17 välja toodud vastuväitele hageja

23.09.2019 seisukohale ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 2 tundi. Kohus

vähendab antud ajakulu 1 tunni võrra.

Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega

03.10.2019 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 2 x 3 tundi ei ole põhjendatud. Kohus

vähendab antud ajakulu 4 tunni võrra.

Kuna kohus vähendas kostja II esindajate ajakulu kokku 16 tunni ja 30 minuti võrra, on kostja

II menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 35 tunni ja 4

minuti ulatuses.

97. Esindajate

tunnitasu

eurot

käibemaksuta

vastab

kostja

II

esindajate

kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.

Kokku on kostja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 1753,33 eurot

(3506,66/2), mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista.

98. Kostja II on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

2-17-16866

19 (19)

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

99. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik