2-18-19018/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-19018

Tsiviilasi

V. V. hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu

kostja

kohustamiseks

hageja

õiguste

rikkumise

lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

8 500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: V. V. (isikukood xxx)

esindajad

Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood

xxx), lepingulised esindajad L. U. ja D. M.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.10.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. V. hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu kostja kohustamiseks hageja

õiguste rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

2-18-19018

2 (8)

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Hageja nõuded ja seisukohad

1. V. V. (hageja) esitas 17.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Rahvusringhäälingu

(kostja) vastu.

2. Menetluses on hageja järgmised nõuded: - kohustada kostjat lõpetama hageja õiguste

rikkumine, tehes 24. novembri 2018 eetrisse lastud saate „Ongi koik“ avalikkusele

mittekättesaadavaks ERRi veebiväljaannetes ja ka arhiivis;

- välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot või

kohtu äranägemisel muu summa.

3. 24. novembril 2018 lasi kostja oma telekanalis ETV2 eetrisse saate „Ongi Koik“,

tiražeerides saadet ka ERR-i portaali vahendusel.

4. Selles saates väitis saatejuht M. K. kindlas kõneviisis, et hageja olevat „heteromees, kes

mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal“. Tegemist on konkreetse

faktiväitega – hagejat väidetakse tegevat midagi.

5. Selline väide on otseselt vale, kuna hageja ei ole mitte kunagi „geiseksile“ mõelnud,

rääkimata sellest, et teeks seda tihemini kui „tavalised homoseksuaalid“.

6. Väära faktiväite esitamine on õigusvastane sõltumata sellest, millise žanri raames väide on

esitatud. Ehkki saade võis olla huumori- ja satiirisaade, ei ole antud tsitaat käsitletav

huumori ega satiirina.

7. Tulenevalt sellest, et antud saade avaldati rahvusringhäälingu kaudu, oleks selle keskmine

vaataja pidanud seal avaldatut võtma mitte satiirina, vaid hageja suhtes esitatava

faktiväitena.

8. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks mõelnud geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline

homoseksuaal. Hageja puudub igasugune põhjus geiseksile mõtlemiseks. Seega tuleneb

ainsa järeldusena antud tsitaadist, et hagejat käsitletakse homoseksuaalina. Sellisena saab

sellest tsitaadist aru keskmine televaataja.

9. Alusetu kujutamine latentse homoseksuaalina diskrediteerib tõsiselt hageja ühiskondlikku

tegevust pereväärtuste kaitsel, mis on mitte ainult juba aastaid hageja missioon, vaid ühtlasi

ka hageja ja tema perekonna peamine elatise allikas.

10. Antud juhtum ei ole esimene kord, mil ERR vihjab oma kanalites avaldatud saadetes sellele,

nagu oleks hageja homoseksuaal. Hageja on juhtinud kostja tähelepanu saates „Ärapanija“

avaldatud lõigu osas, kus hagejat kujutati homoseksuaalina.

11. Hageja nõustub kostja käsitlusega, et hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega.

12. Hageja ei nõustu, et tema varasemad väljaütlemised annaksid aluse tavaliselt suuremaks

talumiskohustuseks ja selleks, et hageja aadressil võib kõiksugusel viisil väljenduda. Hageja

märgib, et tema varasemad väljaütlemised on paljuski olnud suunatud M.K. aadressil, kes

on hageja suhtes Youtube´is kasutanud solvavaid väljendeid.

Kostja vastuväited

2-18-19018

3 (8)

13. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

14. Kostja edastas 24.11.2018 ERR-i televisiooniprogrammi ETV2 osana autorisaadet „Ongi

Koik“ ja tegi ning teeb jätkuvalt saadet üldsusele kättesaadavaks ERR-i järelevaatamise

keskkonnas

(https://etv2.err.ee/891072/ongi-koik-3-8)

ja

arhiivis

(https://arhiiv.err.ee/seeria/ongi-koik/meelelahutus/31.

15. Saates esitati lause: "Üks inimene, kes on rohkem mures Eesti elu kõlbelise olukorra pärast,

on heteromees, kes mõtleb gayseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal".

16. Kostja on nii oma kodulehel kui ka televisiooniprogrammis antud saate tutvustuse juures

viidanud, et tegemist on huumorisaatega, mis ei pretendeeri faktide põhisele

uudisajakirjandusele. Tavalisele televaatajale ei saa jääda muljet, et tegemist on faktidele

tugineva uudisajakirjandusega. Satiiri žanris ei esitata faktiväiteid.

17. Kostja hinnangul ei ole vaidlusalust tsitaati õige käsitleda ka väärtushinnanguna, kuna see

oleks vastuolus satiirisaate formaadist tulenevate taotluslike liialdustega ja provokatiivselt

esitatud väljendustega. Kui kohus peaks tsitaati siiski käsitlema väärtushinnanguna, siis

leiab kostja, et saates kõlanud lause ei olnud inimväärikust alandav. 18. Hageja võttis

sotsiaalmeedias sõna presidendi riietusstiili kohta, mida hindas sobimatuks. Saates kajastati

seda hageja sõnavõttu satiiris kasutatava liialduse abil ning lõigu sissejuhatavas osas lisati

hageja tutvustamisel satiirilises võtmes vaidlusalune lause, mis samuti satiirilise liialduse

abil viitas hageja avalikkusele teada olevale vastasseisule homoseksuaalsuse ja erinevast

soost isikute partnerluse seadustamisel.

19. Väär on hageja väide nagu järelduks lausest, et hageja on latentne homoseksuaal. Vastupidi,

see käsitleb hagejat kui heteroseksuaalset meest. Ammugi ei nähtu lausest, et hageja oleks

silmakirjateener või silmakirjalik pervert. Sellised meelevaldsed võrdlused (nt

homoseksuaalsete inimeste ja pervertide vahel) on hageja ise hagiavalduses toonud.

20. Saates ei esitata väidet nagu oleks hageja ise homoseksuaalne, vaid esitatakse satiirilises

võtmes arvamus, et oma tegevusest SAPTK juhatuse liikmena ning uudiste- ning

arvamusportaali Objektiiv pidajana tulenevalt mõtleb hageja kaasaegsete kooselu- ja

peremudelite peale rohkem kui keskmine inimene.

21. Mõistlikule televaatajale ei saanud vaidlusaluse lause tulemusel tekkida arusaama, nagu

oleks hageja ise homoseksuaalne. Tegemist satiirile omase liialdamisega ja humoristliku

absurdiga, millest televaataja ei saa aru, et see, millest räägitakse oleks päriselt olemas.

22. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju tema au ja väärikuse riivamisega. ERR-i autorisaade

„Ongi Koik“ on satiirisaade.

23. Hageja on avaliku elu tegelasena end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla.

24. Hageja suurem talumiskohustus tema aadressil tehtava kriitika või satiiri osas tuleneb ka

sellest, et hageja enda ja tema toimetatavas portaalis "Objektiiv" avaldatud artiklites ja

seisukohtades kasutab hageja oma vaadete eest seismisel sageli üsna jõulist vastandumist

tema ja tema mõttekaaslaste seisukohti mitte jagavate isikute suhtes. Muu hulgas toob

hageja sageli avalikkusele välja ja rõhutab põhjendamatult erinevate avaliku elu tegelaste

eraelulisi detaile, mistõttu on selline väljenduslaad tinginud ka satiirikute tähelepanu hageja

avalikule tegevusele.

25. Vaidlusaluse lause eesmärk saates ei olnud rünnata hagejat isiklikult ega riivata tema au või

eraelu. Samasooliste suhted ning partnerlus on osaks avalikust diskussioonist ning hageja

2-18-19018

4 (8)

SAPTK asutaja ja juhatuse liikmena on sellest diskussioonist vabatahtlikult ning väga

aktiivselt osa võtnud.

26. Satiiri definitsiooni kohaselt on satiir pilge isiku nõrkuste üle. Hageja on ise avalikkuses

avaldanud äärmuslikku pahameelt kaasaegsete peremudelite ja nende legaliseerimise üle,

mistõttu on ka tema talumiskohustus sel suunal tehtud kriitika osas suurem ning pilge samal

teemal ei ole hageja õigusi ülemäära kahjustav.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

28. Hageja nõuab kostjalt saate avalikkusele mittekättesaadavaks tegemist ja mittevaralise

kahju hüvitamist tulenevalt sellest, et hageja suhtes on avaldatud ebaõige faktiväide.

29. Vaidlust ei ole järgnevates põhilistes asjaoludes:

-

kostja edastas 24.11.2018 ERR-i televisiooniprogrammi ETV2 osana autorisaadet

„Ongi Koik“ (edaspidi Saade);

-

kostja tegi ning teeb jätkuvalt Saadet üldsusele kättesaadavaks ERR-i järelevaatamise

keskkonnas ja arhiivis;

-

Saates esitati lause "üks inimene, kes on rohkem mures Eesti elu kõlbelise olukorra

pärast, on heteromees, kes mõtleb gayseksile kolm korda rohkem kui tavaline

homoseksuaal";

-

tegemist on huumori- ja satiirisaatega;

-

hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega.

30. Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle:

-

kas tegemist on satiiri žanris esitatud lausega või selle žanri välise ja faktiväitena

käsitletava väitega;

-

kas hagejal on talumiskohustus juhul kui on tegemist faktiväitena käsitletava väitega;

-

juhul kui hageja isiklikke õigusi on rikutud, siis kas see tingib mittevaralise kahju

hüvitamise kohustuse kostja poolt.

31. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel võib põhimõtteliselt nõuda ka saate

eemaldamist avalikkusele kättesadaavast internetikeskkonnast. Selle eelduseks peab olema

tuvastatud, et konkreetses saates on hageja õigusi rikutud ja õiguste rikkumine on kestev.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt võib nõuda isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju

hüvitamist. Õiguste rikkumine võib seisneda ka ebakohase väärtushinnangu avaldamises

VÕS § 1046 järgi, kuid hageja sellele hagiavalduses tuginenud ei ole. Seega on mõlema

nõude puhul käesolevas asjas vajalik tuvastada, kas hageja suhtes on Saates, vaidlusaluses

lauses avaldatud ebaõige faktiväide ning kui siis kas see kahjustab hageja õigusi ja kas

hagejal on kohustus seda taluda või mitte.

32. Hageja peab Saates avaldatud faktiväiteks seda, et „hageja mõtleb geiseksile kolm korda

rohkem kui tavaline heteroseksuaal“. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on

faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

2-18-19018

5 (8)

tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud

väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.

mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047

lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st

faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult

võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17).

33. Kohus märgib, et asjaolu, et tegemist on satiiri- ja huumorisaatega, ei saa olemuslikult

välistada selles saates avaldatu õiguspärasuse kontrollimist. Kohtu hinnangul saab ka

sellises saates esitada faktiväiteid, kuid üksnes siis kui tegemist ei ole keskmisele

mõistlikule vaatajale arusaadava satiiri või huumoriga.

34. Kohus peab seega hindama asja lahendades kõigepealt seda, kas tegemist on satiiri žanris

esitatud lausega. Juhul kui ei ole, siis saab kohus hinnata, kas tegemist on faktiväitega VÕS

§ 1047 mõttes.

35. Meediaspetsialist ja lektor J. P. eksperthinnangu kohaselt saab satiirisarja žanri tunnuslike

elementidena esile tuua teiste hulgas järgmist: (a) keskne saatejuht – koomik, kes esitab

saate avateksti ja vahetekstid, (b) teravas võtmes kirjutatud avamonoloog, mis käsitleb

ühiskondlikke ja päevakajalisi teemasid satiiri- ja huumorivõtmes, (c) päevakajaliste ning

uudisteemade esitamine läbi iroonia-, sarkasmi-, satiiri- ja huumoriprisma ning erinevates

vormides: „otsekui (humoorikate) uudistena”, lavastatud stseenidena, monoloogidena vms,

(d) avaliku elu tegelaste karikeerimine ja parodeerimine (tl 66-70). Seega saab kohtu

hinnangul satiiri konkreetsete tunnuste abil piiritleda muust väljaütlemisest.

36. Kohtu hinnangul võib ka avaliku elu tegelaste karikeerimine ja nende aadressil

ironiseerimine olla üheks satiirisaate oluliseks tunnuseks. Käesolevas asjas vaidluse all

olevas saates on kohtu hinnangul hageja tegevusi soovitud ironiseerida ja sarkastiliselt

käsitleda tulenevalt hageja avalikust tegevusest võitluses traditsiooniliste pereväärtuste

kaitsel. Kas selline iroonia ja sarkasm on õigustatud või mitte, ei ole kohtu hinnangul

vaidluse lahendamisel oluline juhul kui tegemist on satiiriga.

37. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on satiir isiku v. ühiskonna pahede ja puuduste

tauniv v. paljastav väljanaermine; terav pilge. Samuti naeruvääristava ning teravalt pilkava

sisuga

kirjandusteos

(luuletus,

näidend,

jutustus

vm.).

(vt

http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=satiir). J. P. eksperthinnangu kohaselt on satiiri

peamised tööriistad liialdus e. hüperbool, pilkamine, iroonia, naeruvääristamine ja

karikatuur. Eksperthinnangus on märgitud: „Hea nali on heasoovlik ja mitte pahatahtlik.

Juhul, kui irooniaga minnakse liiale, tajub kuulaja seda pahatahtlikuna ning sellisel juhul

ei ole nali naljakas. Kolmas äärmiselt oluline komponent on hea nalja tegemisel

liialdused.“ (tl 66-70). Seega saab satiirina käsitleda ka avaliku elu tegelase aadressil tehtud

pilkavat, ironiseerivat ja sarkastilist väljaütlemist, mille eesmärk seejuures ei ole

pahatahtlik. Seega isegi juhul kui tegemist on konkreetse avaliku elu tegelase osas satiiri

tegemisega, tuleb ka seejuures jälgida, et see ei oleks pahatahtlik. Naljaga ega satiiriga ei

tohi minna liiale, vastasel juhul ei ole tegemist mitte nalja ega satiiriga, vaid inimese

solvamisega, mis allub tavapärastele isikuõiguste kaitse reeglitele.

38. Kohtu hinnangul ei ole Saates avaldatud lauses: „hageja mõtleb geiseksile kolm korda

rohkem kui tavaline heteroseksuaal“, satiiri olemuslikke tunnusjooni ületatud ja tegemist

on satiiriga. Riigikohus on leidnud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need

2-18-19018

6 (8)

on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p

21). Kohtu hinnangul kohaldub Riigikohtu seisukoht ka käesoleval juhul, olukorras, kus on

vajalik tuvastada, kas tegemist on satiirižanri kuuluva lausega või mitte. Kohus peab

lähtuma satiiri tunnuste hindamisel seega sellest, kuidas saab avaldatust aru keskmine

mõistlik televaataja.

Kuidas tundis ennast hageja antud lause puhul ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust.

Keskmiseks mõistlikuks vaatajaks tuleb kohtu hinnangul lugeda inimese seksuaalse määratluse

suhtes neutraalset ja eelarvamuste vaba inimest.

39. Vaidlusalune lause ei ole kohtu hinnangul sellise keskmise mõistliku vaataja arusaamise

järgi hageja suhtes pahatahtlik. Viidatud neutraalsele keskmisele vaatajale ei oma olulist

tähtsust, kas hageja mõtleb geiseksile või mitte ja kui tihti ning seda isegi lähtudes sellest,

et üldteada olevalt on hageja ennast presenteerinud kui veendunud heteroseksuaali. Isegi

kui lähtuda sellest, et keskmiseks vaatajaks tuleb lugeda heteroseksuaalset inimest, ei saa

kohtu hinnangul ka selline vaataja järeldada, et hageja suhtles oleks käitutud pahatahtlikult.

40. Samuti ei ole antud lausest üheselt järeldatav, mida on silmas peetud sellega, et hageja

mõtleb geiseksile. Kohus ei nõustu hagejaga, et antud lause osast – „hageja mõtleb

geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline heteroseksuaal“ on võimalik ainult ühtemoodi

aru saada – et hageja on homoseksuaalsete kalduvustega. Mingile asjale võib mõelda

mitmel viisil ja eesmärgil. Kohtu hinnangul ei saa Saates avaldatust järeldada üksnes seda,

et hageja mõtleks geiseksile eesmärgiga seda harrastada.

41. Kohus ei saa Saatest järeldada, et hageja suhtes on vaidlusalune lause avaldatud pahatahtliku

eesmärgiga, seega eesmärgiga hagejat solvata, tema au teotada või tema isiklikke õigusi muul

viisil kahjustada. Kohus ei saa antud juhul arvesse võtta seda, milline on olnud enne Saate

eetrisse minekut hageja ja saatejuhi omavaheline suhtlus, kuna keskmine mõistlik vaataja ei tee

antud juhul oma järeldusi mitte selle suhtluse pinnalt (mis ei ole avalik), vaid Saates esitatu

pinnalt, ilma igasuguse eelneva informatsioonita ja eelarvamusteta. Seega ka juhul kui

saatejuhil olid ja on hageja suhtes mingid pahatahtlikud kavatsused, tuleb ikkagi lähtuda sellest,

mis Saates avaldati ja kuidas see kõik keskmisele mõistlikule vaatajale tundub. 42. Kohtu

hinnangul ei ole Saates esitatud lausest tervikuna - „üks inimene, kes on rohkem mures Eesti

elu kõlbelise olukorra pärast, on heteromees, kes mõtleb gayseksile kolm korda rohkem kui

tavaline homoseksuaal" võimalik keskmisel mõistlikul vaatajal järeldada, et hagejat peetakse

väljendatud lausega homoseksuaaliks. Lauses on väljendatud, et hageja on heteroseksuaal, kes

on mures Eesti elu kõlbelise olukorra pärast. Selle järgnev - hageja mõtleb geiseksile, on

sisuliselt eelnevaga kokkusobimatu. Seejuures ei lükka antud lauses järgnevalt toodu - hageja

mõtleb geiseksile rohkem kui tavaline homoseksuaal, ümber lause esimeses osas esitatut.

Hagejat ei ole sellega kujutatud latentse homoseksuaalina, vaid lauses jääb prevaleerima lause

esimene osa – hageja on heteromees. Kui hagejat oleks soovitud kujutada homoseksuaalina,

poleks lauset selliselt üles ehitatud.

43. Asjaolu, et tegemist ei ole hageja isiklike õiguste kahjustamise sooviga, kinnitab kohtu

hinnangul ka see, et tegemist on nn humoristliku absurdi võtmes esitatud lausega. J. P.

eksperthinnangu kohaselt selleks, et esitatut tajutaks satiirina peab kogu situatsioon olema

nii palju üle vindi keeratud, et see näib ebareaalne. Eksperthinnangu kohaselt: „See

võimaldab kuulajal normide rikkumisest kõrvale vaadata, sest see "ei ole ju päriselt". Kui

situatsioon on liiga realistlik, tekib kuulajas pigem hukkamõistev hoiak ning humorist

muutub kuulaja jaoks lihtsalt kõlvatuks taktitundetuks inimeseks./…/Kui kokkusobimatus on

liiga ühele või teisele poole kaldu, ei tajuta seda naljakana.“ (tl 66-70). Antud juhul ongi

Saates esitatud vaidlusalune lause kohtu hinnangul keskmisele mõistlikule vaatajale

2-18-19018

7 (8)

ebarealistlikuna tunduv. Kohtu hinnangul omab seejuures olulist tähtsust asjaolu, et

üldteadaolevalt on hageja puhul tegemist veendunud heteroseksuaaliga. Ka J. P. on leidnud

oma arvamuses, et „Kui vaadelda sarisaates „Ongi Koik” 24. novembril 2018.a.

esmaesitatud, V. V.u puudutavat teksti, siis on stsenarist ning esitaja kasutanud nimetatud

numbri loomisel just nimelt inkongruentsi- ehk kokkusobimatus- ehk vasturääkivus- ehk

bisotsiatiivseid teooriad, mis on zhanrile tüüpiline ja laialdaselt analoogilistes sarisaadetes

kasutatud võte. Esitaja kutsub V.u „heteroseksuaalseks meheks”, mis peaks tolle avalikku

kuvandit teadvalt olema üldtuntud ning tõene väide ja lisab sellele üllatusliku, esmapilgul

kokkusobimatu väite: „kes mõtleb geiseksile kolm korda rohkem, kui tavaline

homoseksuaal”, mis mingil juhul ei ole fakt, sest fakt on tegelikult toimunud sündmus või

tegu, aga kellegi mõtted pole seda mitte, ning selle läbi sünnibki koomiline, üllatav efekt,

mis vallandab oma teravmeelsuses ning absurdsuses naeru.“ (tl 66-70). Kohus nõustub

asjatundja järeldusega, et hageja suhtes, kes on üldtuntult heteroseksuaal, sellise väite

esitamine nagu mõtlemine geiseksile rohkem kui tavaline homoseksuaal, on kokkusobimatu

ja absurdne. Asjatundja hinnangul peab kokkusobimatus olema ühekorraga lihtsalt

mõistetav ning tavatu (tl 66-70). Antud juhul on kokkusobimatus lihtsalt mõistetav kuna

üldteadaolevalt on hageja heteroseksuaal. Sellises ilmses absurdsuses ja tavatuses ongi

kohtu hinnangul antud lause käsitletav satiirina, mitte teadliku ja tahtliku faktiväite

esitamisena.

44. J. P. eksperthinnangu kohaselt on kõik satiirisarja elemendid saatesarja „Ongi Koik” puhul

läbivalt kasutusel ning sellisena esindab ta tüüpiliselt satiiri- ning huumorisaate žanri. J. P.

hinnangul vastab televisiooni sarisaade „Ongi Koik” läbivalt telekanali ETV2 avalikustatud

žanrimääratlustele „satiirisari”. (tl 66-70). Kohus nõustub asjatundja sellekohase

järeldusega ja leiab, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et tegemist on satiirižanri

kuuluva lausega, mitte faktiväitega VÕS § 1047 mõttes.

45. Iga satiirižanris esitatu puhul ei saa alati tegemist olla hea satiiriga (mis on paljuski ka

maitseküsimus), kuid seejuures ei saa pelgalt asjaolust, et tegemist on halva satiiriga

järeldada, et satiiri adressaadi isiklikke õigusi oleks rikutud. Väited ja hinnangud, mis on

esitatud lubatud satiiri žanris (olenemata sellest, kas satiir on hea või või mitte), ei saa

kellegi isiklikke õigusi rikkuda. Antud juhul on tegemist lubatud satiiriga, millest ei tulene

hageja õiguste rikkumist.

46. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et Saade ja selles

esitatud vaidlusalune lause esitati riiklikus rahvusringhäälingu saates. Kohus ei leia, et

rahvusringhäälingu puhul kehtiksid mingid kõrgendatud satiiri saate normid. Ehkki

küsimusi võib tekitada mõne saate sobivus rahvusringhäälingu programmi, ei ole kohtu

hinnangul programmiedastajate puhul eristatud, millistele tunnustele peavad saated

vastama ning kas rahvusringhäälingu kaudu oleks kohane käesolevas asjas kõne all olevat

satiiri edastada.

47. Kohus ei leia, et tulenevalt sellest, et antud Saade avaldati Eesti Rahvusringhäälingu kaudu,

oleks selle keskmine mõistlik vaataja pidanud seal avaldatut võtma mitte satiirina, vaid

hageja suhtes esitatava faktiväitena. Antud Saadet on tutvustatud kui satiirisaadet. Samas ei

saa pelgalt saate tutvustusest või eelsõnast järeldada, et kõik saates esitatu vastaks

automaatselt sellele. Kohtu hinnangul ei nähtu aga ka Saatest tervikuna, et selles esitataks

saatejuhi poolt mingeid faktiväiteid. Seega mingeid faktijäreldusi Saate keskmine mõistlik

vaataja Saatest tervikuna teha ei saa. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei saa tavalisele

televaatajale jääda muljet, et tegemist on faktidele tugineva uudisajakirjandusega, seda

vaatamata sellele, et Saate lasi eetrisse rahvusringhääling. Rahvusringhäälingu programmis

on kohtu hinnagul kindlasti omal kohal ka huumori- ja satiirisaated, kuid pelgalt asjaolu, et

2-18-19018

8 (8)

need saated on rahvusringhäälingus avaldatud, ei muuda neid saateid ega nendes avaldatut

uudisajakirjanduseks.

48. Kuna hageja ei ole tuginenud sellele, et tegemist võiks olla väärtushinnanguga, ei pea kohus

vajalikuks hinnata, kas Saates võidi hageja suhtes mingeid väärtushinnanguid avaldada.

Sellele vaatamata märgib kohus, et olenevalt Saate žanrist ja vaidlusalusest lausest ei ole

selles lauses kohtu hinnangul ka mingite väärtushinnangute esitamine võimalik.

49. Põhjusel, et hageja isiklikke õigusi Saates avaldatud lause rikkunud ei ole, ei pea kohus

vajalikuks hinnata, kas hagejal on faktiväite talumiskohustus. Satiiri valdkonda kuuluva

lause osas puudub kohtul võimalus hinnata, kas isikul on kohustus seda taluda või mitte.

Kui tegemist on satiiri tunnustele vastava lause või muu esitusega, ei saa talumiskohustuse

küsimus kõne alla tulla. Samuti ei saa kohus hinnata, kas satiir on olnud õigustatud. Seega

ei saa satiiri valdkonda kuuluva väljendi puhul kohus hinnata, kas ja milline hageja

käitumine tema aadressil satiiri tegemise esile kutsus ja kas selline satiir oli sellest tulenevalt

põhjendatud.

50. Kohus peab vajalikuks märkida täiendavalt, et ka hageja on ise artiklis "Advokaatidest

väljapressijad tuleb korrale kutsuda" väljendanud enda seisukohta selliselt, et

„Sonavabadust ̃ austavas ühiskonnas on inimestel tä ielik oigus sellise tegevuse suhtẽ s oma

kriitilist arvamust vä ljendada – ka teraval viisil, mis Holmile voi kellelegi teisele ei pruugi

meeldida võ i mis ̃ voib tema tundeid riivatã .“ (tl 71-73). Kohus nõustub hagejaga täielikult

ja märgib, et seda enam ei saa kohtu hinnangul piirata sõnavabadust satiirižanris väljendatu

osas.

51. Kohus ei pea vajalikuks eeltoodust tulenevalt käesolevas asjas hinnata ka seda, kas kostja

võis kahjustada hageja õigusi varasemalt saates „Ärapanija“. Varasemad saated ei ole

käesoleva hagi aluseks.

52. Kuna hageja isiklike õiguste rikkumisega antud juhul tegemist ei ole, ei saa kohus rahuldada

hageja nõudeid Saate eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Sealhulgas jäävad hageja

kanda hageja enda menetluskulud.

54. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

55. Kostja on avaldanud, et tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega määrab kohus kindlaks,

et kostjal menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik