2-19-5769/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu avaldus A S vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista A S avaldaja Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu kasuks

võlgnevus 664,83 eurot.

3. Välja mõista A S Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis summas 29,10 eurot.

4. Välja mõista A S Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu kasuks välja viivis

põhinõudelt, s.o 664,83 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 13.04.2019

kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud A S kanda.

6. Välja mõista A S avaldaja Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu kasuks

avaldaja menetluskulud summas 179,50 eurot.

7. Välja mõista A S avaldaja Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt (179,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtujurist

Jekaterina Pavlenko

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2019, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5769

Tsiviilasi

Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu avaldus A

S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu (RK

80175469; asukoht: Kreenholmi 33, 20203 Narva)

Avaldaja lepinguline esindaja: Deniss Netšajev (e-post:

XXX)

Puudutatud isik: A S (IK ZZZ; elukoht XXX)

2(6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik A S XXX korteri omanik

(registriosa 1618109) (dtl 87). Kreenholmi 33 elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks

majandamiseks on loodud korteriühistu.

2. Puudutatud isik on korteriühistu Narva linn, Kreenholmi tn 33 liige, kuid ta ei täida

ettenähtud

viisil

oma

kohustust

tasuda

korteriühistule

teenustasu

ning

kommunaalmakseid.

3. Puudutatud isik võlgnevus moodustab 31.01.2019 seisuga 664,83 eurot. Puudutatud

isiku võlgnevus tekkis 2018 veebruaris (01.02.2018 seisuga oli teenuse eest

tasumise jooksev võlgnevus 92,43 eurot). Puudutatud isik ei ole teostanud ajavahemikul

alates 01.02.2018 kuni 31.12.2018.a mitte ühtegi makset kommunaalkulude ja teenustasu

eest tasumiseks.

4. Puudutatud isiku võlgnevus on kujunenud igakuiste maksete põhjal, mille hulka kuuluvad

alljärgnevad komponendid: põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0,60 eurot üks

ruutmeeter, seda tõendab 08.05.2014 üldkoosoleku protokoll; tasu keskkütte tarbimise

eest, mille arvestamine toimub teenuse osutaja esitatud arve alusel arvestatud 1

m2 pinnale langeva koormuse tariifi järgi; tasu gaasitarbimise eest, mida arvestatakse

korteriomaniku poolt tegelikult tarbitud koguse järgi; tasu gaasipliitide teenindamise eest,

mille suurus on kinnitatud üldkoosoleku otsusega (ära toodud majandustegevuse

plaanis); eraldised remondifondi arvestusega 0,2 eurot 1 m2 kohta, seda kinnitavad

30.03.2017 ja 30.04.2018 üldkoosolekute otsused.

5. Avaldaja põhikirja (dtl 63 – 71) punkt 4.2.f sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma

regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja

ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja maja üldise teenindamise kulusid (prügi

äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia,

võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja

elektrienergiaga varustamnises, televiisoriantennide ja –süsteemide remont, eraldused

reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse

arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja

mitte-eluruumide üldpinnast majas. Põhikirja punkti 4.2.g kohaselt on ühistu liige

kohustatud tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud

3(6)

tähtajast

ja

suuruses

maksed

teenuste

eest,

mida

kasutatakse

maja

ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas,

jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega

varustamisel ja kanalisatsiooni puhul vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna

suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus.

Põhikirja punkti 4.2.h kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma eriotstarbelisi tasusid,

mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt

üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses.

6. Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult nõuda välja viivise summas 29,10 eurot.

Avaldaja on lähtunud seaduses sätestatud viivisemäärast. Perioodil veebruar 2018 –

jaanuar 2019 on avaldaja arvestanud viivist 18,75 eurot ning veebruar 2019 – 25.04.2019

on viivise suurus 12,24 eurot. Lisaks palub avaldaja mõista avaldaja kasuks välja

tulevikus tekkiv viivis 0,022% päevas summalt 664,83 eurot alates 15.04.2019 kuni

664,83 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni.

7. Kohus võttis avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule

postkasti. Puudutatud isik ei ole kohtule tähtajaks omapoolset seisukoht esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud

isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele

summadele vastu vaielnud.

9. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1

kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

10. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud

isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 1618109) (dtl 87).

11. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist:

2018 aasta

kuud

teenindus

küte

gaas

Gaasipliidi

hooldus

remondifond

kokku

veebruar

23,94

58,25

1,94

0,32

7,98

92,43

märts

23,94

55,46

1,22

0,32

7,98

88,92

aprill

23,94

32,32

0,4

0,32

7,98

64,96

mai

23,94

10,77

2,24

0,32

7,98

45,25

juuni

23,94

4,88

0,64

0,32

7,98

37,76

juuli

23,94

2,97

0,27

0,32

7,98

35,48

august

23,94

4,67

0,84

0,32

7,98

37,75

september

23,94

8,03

0,84

0,32

7,98

41,11

4(6)

oktoober

23,94

29,13

1,19

0,32

7,98

62,56

november

23,94

38,30

0,64

0,32

7,98

71,18

detsember

23,94

55,06

0,13

0,32

7,98

87,43

12. Kokku on puudutatud isik perioodi veebruar 2018 – detsember 2018 eest võlgu 664,83

eurot.

13. Võlgnevus koosneb järgnevatest komponentidest:

a.

põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0,60 eurot üks ruutmeeter. Nimetatud

tasu otsustati kehtestada 08.05.2014 üldkoosolekul (dtl 45).

b.

tasu keskkütte tarbimise eest, mille arvestamine toimub teenuse osutaja esitatud

arve alusel arvestatud 1 m2 pinnale langeva koormuse tariifi järgi (dtl 48 – 55);

c.

tasu gaasitarbimise eest, mida arvestatakse korteriomaniku poolt tegelikult tarbitud

koguse järgi;

d.

tasu gaasipliitide teenindamise eest, mille suurus on kinnitatud 08.05.2014

üldkoosoleku otsusega (ära toodud majandustegevuse plaanis) (dtl 46);

e.

eraldised remondifondi arvestusega 0,2 eurot 1 m2 kohta, seda kinnitavad

30.03.2017 ja 30.04.2018 üldkoosolekute otsused (dtl 56 – 62).

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral

võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2

lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt

õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

15. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist.

KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega,

võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud

viivis seisuga 31.01.2019 summas 18,75 eurot ning perioodi 01.02.2019 – 12.04.2019

summas 10,35 eurot (kohus parandab ilmnenud arvutusliku ebatäpsuse, kuna avaldus

esitati 12.04.2019, siis arvestas avaldaja sissenõutavaks muutunud viivist nimetatud

kuupäevani). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud

viivise avaldaja kasuks välja.

5(6)

16. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist 0,022% päevas

summalt 664,83 eurot alates 15.04.2019 kuni 664,83 eurot suuruse summa täieliku

tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, kuid kohus on

seisukohal, et jooksva viivise väljamõistmine ei ole võimalik kindlaksmääratud

protsendina. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks

loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 viidatud intressimäär on ajas muutuv, seega ei ole võimalik selle fikseerimist

kindla protsendina. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise

põhinõudelt, s.o 664,83 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 13.04.2019 kuni

põhinõude täitmiseni.

17. Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning

kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku

tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

20. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja,

kes on osutanud teenust 105 euro eest. Esindaja tunnihind on 75 eurot ja kokku on

esindajal kulunud 1,4 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ja mõistab

need puudutatud isikult välja.

22. Avaldaja palub mõista välja ka dokumentide tõlkimise kulud. Tõlkeid on avaldaja teinud

3,5 lehekülge ning lehekülje hinnaks on 7 eurot. Tegemist on asja läbivaatamise kuludega

6(6)

TsMS § 143 p 1 mõistes ning OÜ I poolt esitatud arvetest nähtuvad dokumentide

tõlketasud on arvestatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-,

väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjate tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ §-ga 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 117 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ §-ga 1. Kohus leiab, et tõlkekulud summas 24,50 eurot (ilma

käibemaksuta) on põhjendatud ning tuleb puudutatud isikult välja mõista.

23. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulud summas

179,50 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb

puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik