4-19-3263/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. septembr 2019 il .a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3263 Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Vaher ja tõlk Kattre

Natalija Mehh Väärteoasi

K.P kaebus prefektuuri PPA Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.05.2019 otsusele nr 2302,19,004703 väärteoasjas Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: K.P ( XXX, ik elukoht xxxx)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139), esindaja Jaak Paju Asja läbivaatamine Kohtuistungil 29.augustil ja 24.septembril 2019

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta K.P kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.05.2019 otsus nr 2302,19,004703 – muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast

, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Koht 30.09.2019.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus uotsuse lõpposa on kuulutatud tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks 31.10.2019.a. kättesaadav

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas 24.05.2019 otsusega nr 2302,19,004703 karistati K.P

223 lg 1 LS § järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. 03.05.2019 AB 1578098 kohaselt 06.04.2019 kell 16:08 Tallinnas, koostatud väärteoprotokolli nr

Keskuse 14 juures, juhtis K.P xxxx reg.nr xxxx, mootorsõidukit manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu ning toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx reg. märk xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju S (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja K

fototabelitega). Oma tegevusega rikkus K.P LS

33 lg 2 p 8 ja § nõudeid pani toime LS § järgi kvalifitseeritava väärteo.

223 lg 1

Kaebuse sisu

12.06.2019 esitas K.P kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada näitavad avariipaiga ülevaatuse protokoll ja fotomaterjalid selgesti, et . Kaebuse kohaselt

liiklusolukord vastab täpselt sellele, mis põhjustab vajaduse kasutada LS § 48 lõiget 3 ja nimelt: liikum vasakul olevate ine kitsal teepoolel, mis piirab sõidukijuhil paremal pool oleva pidevjoone ja ohutussaarte äärekivide tõttu vasakpöörde tegemise võimaluse. Pidevad teejooned avarii toimumise kohal faktiliselt välistavad vasakule pööramise võimaluse ilma ohutussaar sõitmata. Seepärast ele sõitis enne manöövri tegemist parempoolsele pidevjoonele, kuna tundus, et ta ei ületa seda, veendus ohu puudumises, näitas vasakut suunatuld. Tema auto liikumiskiirus oli seejuures 5 10 km/h. Pöörde - alguses põrutas xxxx mitte terve esiotsa, vaid parempoolse tiivaga vastu tema autot, mis viitab sellele, et xxxx juht ei üritanudki sõidusuuna muutmise või pidurdamisega kokkupõrget ära hoida. Kui tema manöövrit alustas, polnud tema taga ühtki sõidukit juht ületas lubatud . On ilmselge, et xxxx sõidukiirust, sest jõudis peatsesse avariikohta nende 3 xxxx -5 sekundi jooksul, kui tema oma autoga pöörama asus. Vahemaa Mustamäe ringist avarii toimumise kohani on umbes 120 meetrit. Kui auto läbib 120 meetrit 3 5 sekundiga ja põrkab tema autoga kokku, oli kiirus 79 km/h. Nähtavasti - xxxx kaotas xxxx juht mingil põhjusel valvsuse ja rikkus sellega § 50 lõike 3 punkti 1. Otsuses õigustatakse xxxx juhti sellega, et xxxx xxxx juhi juhi manööver võtta enne vasakpööret paremasse teeserva võis segadusse ajada ja xxxx juhi jaoks oli xxxx sõidutrajektoorile ilmumine ootamatu, mis on vastuolus LS § 50 lõike 3 punktiga 1. Kaebab kohtuvälise menetleja otsuse peale järgmistel põhjustel: igasuguste tõendite puudumine tema süü kohta; avarii süüdlase ilmne puhtakspesemine talle teadmata põhjus el, kuigi süütõendid on t vaieldamatud; asjaolude pealiskaudne ja lohakas uurimine; tunnistaja kahtlased ütlused. Esiteks ei olevat ta tunnistaja kirjelduse kohaselt sõitnud teepoolel, millel avarii juhtus, vaid parempoolsel paralleelsel teepoolel väljasõiduga majade poole. Tunnistaja selgituste kohaselt tuleb välja, et ta pööras parempoolselt sõidurajalt ja järelikult sõitis risti üle pidevjoone ja sõduraja, millel avarii fikseeriti. Tunnistaja jutt on täielikus vastuolus avariipaiga ülevaatuse protokolliga (sellel kohal on asfaldil säilinud xxxx vasakpöörde jälg) ema tunnistajat avariipaigal ei näinud ja ei näinud . Teiseks, t

teda ka kohale saabunud politseinikud. Politseisse tõi juht ehk äärmiselt tunnistaja kohale xxxx

huvitatud isik. Avarii juhtus 6. aprillil, tunnistaja aga ilmus politseisse 23. aprillil. Seejuures tunnistaja isegi ei mäletanud, mis kuupäeval avarii juhtus, aga see eest teadis täpselt selle toimumise kellaaega.

Kohtumenetlus 29.08.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde, leides, et tema ei ole liiklusseadust rikkunud. Kohus kuulas kohus ja kuulas K J, kes ära kaebuse esitaja tunnistajana üle nägi

9 toimunud liiklusõnnetust, sõites liiklusõnnetuses osalenud sõiduki järel. pealt 06.04.201 xxxx

24.09.2019.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja S K, kes oli vaidlusaluses sündmuses sõiduk juht ning kohtuvälise menetleja esindaja, samuti uuris väärteotoimikus i xxxx

asuvaid kirjalikke tõendeid (liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga, fototabel,

karistusregistri väljavõte).

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kaebaja süü on leidnud tõendamist. Nii sõltumatu tunnistaja kui ka teise liiklusõnnetuse osapoole ütlused tõendavad sündmuse asjaolusid. Kaebaja tekitas oma käitumisega sellise olukorra, mis eksitas teisi liiklejaid. Kaebuse esitaja jättis mulje, et tahab minna paremale, aga läks vasakule sellises kohas, kus liiklejad vasakpööret ei tee. Ohutussaar on maha joonistatud ning seda ei tohi ületada. Kaebaja ei oleks tohtinud manöövrit sooritada ning enne manöövri alustamist peab veenduma selle ohutuses, mida kaebaja ei teinud. xxxx sest kui kaebuse juhti ei saa süüdistada, esitaja ei oleks xxxx juhile ette keeranud, ei oleks õnnetust toimunud. xxxx juhil ei olnud alust arvata, et kaebuse esitaja hakkab midagi muud tegema, kui paremale keerama ning seetõttu oli tal õigus otse liikuda. Kaebuse esitajale määratud karistus on alla keskmise määra.

Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. ohus peab lahendama VTMS § 133 K loetletud küsimused.

K.P-le on ette heidetud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus LS § nõudeid. K.P

33 lg 2 p 8

LS § järgi galt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki

33 lg 2 p 8 on juht kohustatud enne pai seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Vaidlust ei ole, et 06.04.2019.a kell 16:08 Keskuse 14 juures, kus toimus liiklusõnnetus Tallinnas, osalejateks olid K.P poolt juhitud sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx ja S K poolt juhitud sõiduk xxxx xxxx. Seda kinnitavad nii K.P S reg. märgiga kui ka kohtus tunnistajana üle kuulatud K protokollis ja - ütlused. Samuti tõendavad liiklusõnnetuse toimumist väärteo otsuses näidatud ajal ning kohas liiklusõnnetuse akt (toimik lk 1), samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll (toimik lk 2), kus vaatluse tn 14 juures ning vaatluse suunaks on alla on võetud teelõik Keskuse tänaval, Keskuse

Mustamäe tee poolt Ehitajate tee suunas. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asetsemine sündmuskohas Tallinnas Keskuse 14 juures on fikseeritud skeemil (toimik lk 3) ning fototabelis (toimik lk 4-14 ).

Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kes on põhjustatud liiklusõnnetuses süüdi. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on K.P osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas ta j

ärgis liiklusnõudeid või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS §

2 ja §

72 lg 108), kui ka maakohtul (RKL 3- 1-1-79-06 p 6). 06.04.2019 aset leidnud liiklusõnnetuses on kaks osapoolt – kaebuse esitaja K.P ning tunnistajana üle kuulatud ohtuvälise menetleja hinnangul toimus liiklusõnnetus vaid K.P S K. K käitumise tõttu, st K.P ei veendunud manöövri (vasakpöörde) sooritamisel selle ohutuses, xxxx. mistõttu toimus kokkupõrge sõiduautoga

Kaebuse esitaja kohtuistungil kaebuse juurde ning jäi oli seisukohal, et politsei ei pööranud tähelepanu teel fikseeritud faktidele. Esimene politseipatrull ei saanud tuvastada, kes oli süüdi, kuna tema sõiduki ratastest jäid jäljed just vasakule teepoolele. Politsei ei pööranud tähelepanu, et xxxx paremal rattal oli suurem pidurdusteekond, kui vasakul. Tema ei näinud mingeid tunnistajaid. Tema rehvi jälg ei jäänud selle pidevjoone peale, mis eraldab pidurdusrada ja edasise tee rada. Seal oli ohutusaar, enne pööret asus tema auto natuke paremal pool. Veendudes, et ta ei sega kedagi, hakkas sooritama vasakpööret, toimus kokkupõrge. Soovis pöörata vasakule, et seal parkida. Kavatsusest vasakule pöörata näitas enne manöövri sooritamist, veendus, et keegi tema taga ei ole, pani suunatule põlema. Liikus autoga natuke vasakule ja siis natuke paremale, et oleks suurem pööramisraadius, sest vastassuunas Kaldus natuke paremale selleks, et keerata on väga tihedalt pargitud autod. vasakule. Sõitis väga väikese kiirusega. Sinna oli maha joonistatud ka ohutussaar, aga võib-olla ta ei märganud seda, see oli juba kulunud. Nägi, et olid äärekivid, et ohutussaar juba lõppeb, aga eraldussaart ei näinud. Ei näinud ohutussaare ületamise keelavat märki. Juhtis tähelepanu, et põrutus oli vastu paremat auto osa. Tema auto oli 70 kraadi ja teine auto pööras ennast väga kõvasti. Tema autol ei ole vasakul pool kahjustusi, kahjustused on ainult paremal pool. Ei ole mingeid keelumärke, et ta ei saaks seal pöörata ega tagasi pöörata, tema ei ole midagi rikkunud.

Tunnistaja S K xxxx is ta Keskuse (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht) ütluste kohaselt sõit tänav a värvi al lubatud kiirusega, tema ees liikus must xxxx, pikivahe oli normaalne. xxxx juht pani parema suunatule sisse, ta arvas, et xxxx juht tahab keerata majade vahele. Asi toimus nii kiiresti, xxxx . Tunnistaja juht pidurdas järsku, hakkas vasakpööret sooritama ning toimus kokkupõrge joonistas sõidukite liikumise ka skeemile ning selgitas, et xxxx juht pani suunatule sisse ning liikus paremale xxxx l mahasõidule, ta arvas, et juht sõidab majade vahele paremale, sel ist tagasipööret ei osanu xxxx

d oodata. Ei näinud, kas oli vasak suunatuli sees või mitte. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole K J tema tuttav, pärast kokkupõrget tulid meesterahvas ja naisterahvas tema juurde ning väidetavalt sõitsid nad tema taga ning nägid õnnetust pealt. Neil oli kiire ning nad andsid oma kontaktid talle, kuna nägid asja pealt ja olid valmis tunnistama. Tema sõiduk on tänaseks kindlustuse poolt korda tehtud, kahju oli üle 3000 euro. Seal on ohutussaar ning ohutussaare juurest tagasipööret ei või teha, ainus pööre, mida seal võib teha, on majade vahele paremale. Tema teada ei tohi ohutussaare olemasolul vasakpööret teha. Tema sõiduki kiirus oli 40 või 50 km/h ning pikivahe poolteist autopikkust kindlasti. Maas on pidevjoon. Vasakpööret sooritades tuleb see sooritada võimalikult vasakul juht manöövri paremale tegi, siis juht läks täies ulatuses t. Kui xxxx xxxx mahasõidurajale, see tagasipööre toimus mahasõidurajalt, mitte peateelt. Arvab, et kui xxxx juht oleks jäänud paremale poole ning teised läbi lasknud, siis ei oleks kokkupõrget toimunud.

Seega annavad liiklusõnnetuse osapooled erinevaid ütlusi K.P poolt juhitud sõiduki liikumistrajektoori kohta . (S.K enne manöövri sooritamist Teise liiklusõnnetuse osapoole ) ütluste

kohaselt oli xxxx juht paremal pool asuval ning enne vasakpööret täies ulatuses mahasõidurajal sarnaseid

J. Tunnistaja K J ütlusi on tunnistajana andnud ka K ütluste kohaselt mäletab ta juhtumit, liikusid autoga Mustamäe teelt Keskuse tänava poole ning kolm autot oli reas – üks must auto oli ees, selle järel ja siis tema, nägi kõike pealt. xxxx Auto ei näidanud suunatuld, sõitis ärakeeramisraja peal ja siis keeras järsult vasakule. manööver ei olnud ettearvatav, ainuke manööver oleks xxxx arvatav pidanud olema paremale majade vahele, aga keeras hoopis vasakule üle kahe rea. Nii K J kui ka S K on kohtuistungil teinud xxxx liikumistrajektoorist enne kokkupõrget ka sarnased joonised (tunnistaja K J skeem kohtutoimikus lk 24, xxxx liikumistrajektoor tähistatud sinise pastapliiatsiga; tunnistaja S K skeem kohtutoimikus lk 30, xxxx liikumistrajektoor tähistatud punase viltpliiatsiga). M tunnistajad õlemad näitasid, et enne vasakpööret sõitis xxxx parempoolsel aeglustusrajal ning vasakpöörde tegi xxxx juht parempoolselt rajalt. Kuigi kaebuse esitaja on seadnud tunnistaja olemasolu kahtluse alla ning märgib kaebuses, et politseisse tõi tunnistaja xxxx juht ehk asjast huvitatud isik, puudub kohtul alus tunnistaja olemasolus kahelda. Tunnistajad K. J ja S. K kinnitasid kohtus, et nad ei tunne teineteist ning K. J andis enda kontaktid S. K just pärast avariid selleks, et ta oleks kui õnnetuse pealtnägija kättesaadav oma ütlused anda. ning saaks toimunu kohta

Tunnistaja xxxx juht parempoolselt aeglustusrajalt, toetab te ütlusi selle kohta, et vasakpöörde tegi kaudselt ka fototabel. xxxx väärteotoimikus olev Sõiduki asetusest lähtuvalt on märgitud võimalik

pöörderaadius, mi tähistatud s on vastavate rohekas-kollakate joontena maapinnal ning mis on talletatud fotodel nr 14, 19 ja 20 (toimik lk 10, 13). Nimetatud fotodelt nähtub, et xxxx on vasakpööret sooritanud parempoolselt rajalt . , et kaebuse esitaja poolt üle pidevjoone Samas möönab kohus osundatud sündmuskoha skeemilt (väärteotoimik lk 3; kohtutoimik lk 24, kaebuse esitaja poolt on joonistatud xxxx liikumistrajektoor punase viltpliiatsiga) vaadatuna ei saa xxxx liikumist parempoolsel aeglustusrajal kindlalt jaatada. Skeemil on xxxx parempoolse tagaratta jälg tähistatud tähega C ning vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (toimik lk 2) on jälje alguspunkt pidevast joonest sõiduteega risti mõõdetuna vasakule 0,3 m kaugusel. Seega esineb kohtuvälises menetluses kogutud tõendites ületas aeglustusraja ja otse vastuolu osas, kas xxxx

suunduva tee vahel olevat pidevjoont ehk kas xxxx tegi vasakpööret aeglustusrajalt või Keskuse tänavalt. Vastuolu kõrvaldamine ei ole kohtu hinnangul enam võimalik – lune sündmus vaidlusa

toimus 06.04.2019 ning kuna tähistatud jooni maapinnal ei säilitata, puudub võimalus nende kõrvutamiseks skeemil talletatuga. Kuivõrd kohtuvälises menetluses kogutud tõendid xxxx võimaliku liikumise kohta üle eelnimetatud pidevjoone eksitavad, lähtub kohus KrMS § 7 on vastuolulised ja lõikes 3 sätestatud põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks ätab tõendid, mis kinnitavad vasakpöörde sooritamist ning j seega xxxx

täielikult tõendikogumist välja. Nimetatu ei tähenda aga seda, et aeglustusrajal olles, xxxx juhi tegevuse saaks lugeda õiguspäraseks ning liiklusseadusega kooskõlas olevaks. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod, mis kajastavad autodel esinevaid vigastusi: xxxxl on kahjustatud esiosa (foto 16), xxxx on kahjustatud tagapoolne osa külje pealt (foto 10). Vigastuste iseloom näitab kokkupõrke mehhanismi ja autode avariieelset liikumissuunda: sõitis esiotsaga xxxx vastu xxxx

tagapoolset küljeosa. LS § 48 lõike 1 kohaselt enne vasakvõi tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale ning nimetatud säte pidi kaebuse esitajale kui juhtimisõigust omavale isikule teada olema. Sündmuskoha skeemilt nähtub, et K.P poolt juhitud sõiduk asetseb sündmuskohal Keskuse tänavaga peaaegu risti, sõiduki esiosa paikneb xxxx

kahe pideva joone vahel ning tagaosa ulatub Keskuse tänava pärisuunavööndi mõttelise keskosa lähedal. Selline sõiduki asetus on nähtav ka fotolt nr 2 (toimik lk 4). Nii asetus sündmuskohal xxxx kui ka xxxx pöörderaadius näitavad, et teinud vasakpööret pärisuunavööndi vasaku ääre xxxx juht ei

lähedalt. Kaebuse esitaja ei eita, et kaldus enne vasakpööret paremale, kuid leidis, et tema sellekohane käitumine oli õigustatud tulenevalt § 48 lõikest 3. Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui juht ei saa LS ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Kaebuse esitaja leidis, et tal oli nõudest kõrvalekaldumise õigus tulenevalt sündmuskohal asuvast liiklusolukorrast - liikumine kitsal teepoolel, mis piirab sõidukijuhil paremal pool oleva pidevjoone ja vasakul olevate ohutussaarte äärekivide tõttu vasakpöörde tegemise võimaluse. Kaebuse esitaja jättis tähelepanuta, et ka olukorras, kus isik juhindub LS § 48 lõikest aga

3, võib ta seda teha üksnes tingimusel, kui ta ei ohusta ega takista teist liiklejat.

Kohtu hinnangul lükkavad asjas kogutud tõendid ümber K.P väited, justkui oleks K.P enne manöövri sooritamist veendunud, et ta ei sega kedagi ning veendus enda manöövri ohutuses.

Kuivõrd kaebuse esitaja õigustab enda käitumist vasakpööret sisse vas sellega, et pani enne aku suunatule, on kohtuväline menetleja otsuses õigesti osundanud LS § 39 lg 1 ja 5, mille kohaselt peab juht pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu ning hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust. Eelnimetatud säte oli kaebuse esitaja jaoks oluline juba seetõttu, et enne vasakpööret kaldus kaebuse esitaja paremale, millega andis tema taga liikuvatele sõidukitele selge märguande enda soovist liikuda paremale, mitte vasakule. Sündmuskoha skeemilt ja f paremal on aeglustusrada, millelt saab otolt nr 1 (toimik lk 4) nähtub, et pärisuunal pöörata üksnes paremale. On usutav, et taga liikuvate sõidukite juhid eeldasid, et paremale xxxx kalduv xxxx juht soovibki liikuda paremale, xxxx juhi vastupidine manööver oli aga ootamatu ning ohtlik. Seda enam, et teise liiklusõnnetuse osapoole ütluste kohaselt ei oleks sündmuskohal tema teada vasakpööret tohtinud üldse sooritada. Kuivõrd esiosa asetseb sündmuskoha skeemi xxxx

kohaselt kahe pideva joone vahel (sõiduki asetus nähtub ka fotol nr 6, toimik lk 6), on S. K sellekohased ütlused ka usutavad. Vastavalt majandus ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 - „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (vastu võetud 22.02.2011) §-le 25 lg 1 p 3 piirab märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (lisa 10 joonised 9 ja 12). Kuigi kaebuse esitaja oli seisukohal, et vasakpööre oli lubatud seda keelavate märkide puudumise tõttu, arvestab kohus eelviidatud määruse § lõigetes 1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt kehtestatakse teemärgistega liikluskord, mis aitab liikluses orienteeruda ja rõhutab esinevaid ohuallikaid ning teemärgiseid kasutatakse iseseisvalt või koos märkide ja fooridega. Järelikult pidi juht juhinduma ka teekattemärgistest, kuid ta jättis need tähelepanuta. xxxx

Samas möönas ka kaebuse esitaja ise, et pidevad teejooned avarii toimumise kohal faktiliselt välistasid vasakule pööramise võimaluse ilma ohutussaarele sõitmata. Selle asemel aga, et keelatud manöövrist loobuda, otsustas kaebuse esitaja liiklusnorme rikkuda ja liiklusohtlikult käituda. Lisaks sellele, et vasakpööret sooritas pärisuunavööndi paremalt äärelt, üritas ta pöör xxxx juht et teha ka

selleks keelatud kohas ning taoline xxxx juhi käitumine oli ilmselgelt teistele liiklejatele etteaimamatu. Seega on xxxx juhi tegevusele hinnangut andes kohtuväline menetleja õigustatult leidnud, et xxxx ootamatu sattumine xxxx orile ei olnud xxxx juhile selline takistus, sõidutrajekto mida xxxx juht pidi ette aimama. Kohus on sarnaselt kohtuvälise menetlejaga seisukohal, et xxxx juhi tegevus oli põhjuslikus seoses aset leidnud kokkupõrkega.

Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, justkui oleks liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi üksnes sõiduauto xxxx juht, kes kaebuse esitaja hinnangul ületas lubatud kiirust ning kaotas ilmselt valvsuse. Kohus arvestab, et aset leidnud sündmust nägi pealt tunnistaja K , kes sõitis järel. Kuivõrd J xxxx tunnistaja vaateväljas olid nii kaebuse esitaja sõiduk kui ka xxxx, kulges liiklus järelikult tavapärases rütmis ning puuduvad tõendid, mis osutaksid võimalikule kiiruse ületamisele xxxx juhi poolt. ka On loogiline, et kui K Jnägi enda ees pärisuunas liikuvaid sõidukeid, oleks pidanud ka xxxx juht nägema samal sõidurajal sõites enda taga sõitvaid sõidukeid. Kuna aga kaebuse esitaja ütluste kohaselt tema taga enne manöövrit kedagi ei olnud, üksnes annab see kinnitust sellest, et kaebuse esitaja enda manöövri ohutuses ei veendunud, rikkudes LS § 33 lg 2 p 8 sätestatut. Isegi juhul, kui kaaluda, kas

S. K poolt suurema pikivahe hoidmine xxxx näiteks oleks vältinud kokkupõrke toimumist, ei välista see tekkinud tagajärje omistamist nn segasüü ehk olukord, kus mõlemad ka K.P-le (

liiklusõnnetuse osapooled on tekkinud avariis süüdi).

Seega asub kohus seisukohale, et K.P

33 lg 2 p 8 poolt LS § tuleneva liiklusnõude täitmata

jätmise tõttu tekkis varaline kahju S K, mis on fikseeritud liiklus . õnnetuse akti ja fototabeliga Liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et S kuuluva sõiduki reg. märgiga K xxxx xxxx parempoolne osa

esi ool ka põrkelaual on kahjustatud. Viidatud kahjustustele ei ole kumbki liiklusõnnetuse osap vastuväiteid esitanud ning vigastused leiavad kajastamist ka fotodelt 16 (toimik lk 11) ning 17 ja 18 (toimik lk 12). Eeltoodu põhjal on kohus realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. seisukohal, et K.P

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et K.P oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab K.P käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks pidanud ette nägema, et tehes vasakpööret viisil ja K.P kohas, mis on vastuolus liiklusseaduses sätestatuga, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju. Seda enam, et

liiklusõnnetus toimus kell 16:08 ehk ajal, mil liiklus on tavapärasest tihedam ning autode paljusus nähtub ka sündmuse tervikpildist ehk asjaolust, et K.P põhjustas avarii, mis ei jäänud märkamata ka teise osapoole taga sõitnud sõiduki juhile. Kuna K.P ei veendunud enda manöövri ohutuses, realiseeris ta ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 jär i võib kohus või kohtuväline menetleja g kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks K.P ei ole – varem karistatud. Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi trahviühiku ulatuses, K.P-le s.o 400 eurot, m

is jääb järelikult alla sanktsiooni keskmist määra.

Hinnates K.P süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kohus arvestab, et liiklusohtlik olukord sai alguse just K.P hooletust suhtumisest liiklusnõuetesse ning liiklusõnnetuse tagajärjel sai varalise kahju S

K. Kuna tekitatud kahjustused ei olnud väga suured, saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Ka kohtus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mida saaks arvestada karistust kergendavana või raskendavana. K.P ei ole enda süüd tunnistanud ega tehtut kahetsenud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus, süüdistades kõiges vaid teist liiklusõnnetuse osapoolt. Kuna aga kohtu hinnangul ei pannud K.P tegu toime tahtlikult, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Siinjuures arvestab kohus, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole K.P ka isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev.

Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest on oluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsa

d ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut.

Kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra, saab määratud karistust pidada leebeks ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et lisakaristust isikule kohaldatud ei ole, kuigi seaduses on selline võimalus ette nähtud.

Kuna kohus ei saa kaebemenetluses isiku olukorda raskendada, tuleb mõistetud karistus jätta muutmata. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata.

Kohtunik / /