4-19-5019/13 · 4-19-5019/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2019

.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5019 (2780,19,009777) Kohtunik Heli Sillaots Väärteoasi

menetlusaluse isiku G.Z-i (G.Z) lepingulise

kaitsja vandeadvokaat Kaspar Linnu (Lind) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.09.2019.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,19,009777

selle otsuse tühistamise taotlusega ja väärteoasjas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamise taotlusega ning menetlusaluse isiku kasuks õigusabikulu 390 euro hüvitamise taotlusega kirjalikus menetluses Vaidlustatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.09.2019.a

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,009777,

millega G.Z (G.Z) karistati liiklusseaduse (LS) § 73 lg 8 nõude täitmata jätmise eest LS § 228 alusel

rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, riigituludesse

selle eest, et tema juhtimisel olevas mootorsõidukis

17.08.2019 kella 11:58 ajal Tartu linnas X tänaval asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade Menetlusalune isik

G.Z isikukood XXX elukoht XXXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel töökoht XXXX

Kaitsja kokkuleppel

Kaspar Lind – lepinguline kaitsja, vandeadvokaat RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 1 alusel jätta (VTMS)

menetlusaluse isiku G.Z-i (G.Z) lepingulise kaitsja vandeadvokaat Kaspar Linnu (Lind) kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

16.09.2019.a otsus väärteoasjas nr 2780,19,009777 muutmata, täpsustades vaidlustatud

otsust sellega, et jätta sellest konfiskeerimise alusena välja lõige 1 karistusseadustiku (KarS) §-st 83.

2

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.09.2019.a otsusega G.Z-ile karistuseks mõistetud rahatrahv 80€ tasuda kohtuvälise menetleja 16.09.2019.a otsuses nr 2780,19,009777 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Rahatrahvi 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv 80€ sisse nõudmata, asendatakse tasumata

jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kõik menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda, sest kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja kaebus rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 2, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta õigusrikkumise toimepanemist kajastav videosalvestis CD-R plaadil väärteoasja juurde toimikusse. (ümbrikus lk 52)

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule G.Z-ile , tema lepingulisele kaitsjale Kaspar Linnule ja kohtuvälisele menetlejale. Menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale edastada kohtuotsus koos kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga kaebuse kohta (lk 38-42). Veel edastada käesolev kohtuotsus ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

16.09.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,009777 teadmiseks menetlusvälisele isikule, kelleks väärteoasja toimiku andmetel on G.Z-i elukaaslane. Kuna ainult G.Z-ile on teada, kes oli tema elukaaslane õigusrikkumise toimepanemise ajal, s.o 17.08.2019.a, kelle sõidukit ta siis juhtis ja kus asus kiirusmõõteseadet avastav seade,

siis tuleb G.Z endal edastada käesolev otsus ja kohtuvälise menetleja otsus menetlusvälisele isikule. Juhul kui G.Z puudub selleks võimalus, siis tuleb G.Z kohtule teatada menetlusvälise isiku nimi ja võimalusel ka tema kontaktid (elukoht, e-posti aadress, telefoninumber jmt), et kohus saaks ise edastada menetlusvälisele isikule käesolevas väärteoasjas menetlejate tehtud otsused. Juhul kui G.Z ei teata kohtule menetlusvälise

isiku nime ja kontakte, siis loeb kohus, et G.Z-i kaudu on menetlusväline isik

käesolevas väärteoasjas menetlejate tehtud otsustest teadlik. Seega tuleb G.Z-ile

edastada menetlusvälisele isikule edastamiseks käesolev kohtuotsus ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.09.2019.a üldmenetluse otsus.

Kuna väärteoasja toimiku andmetel ei ole välistatud võimalus, et menetlusväliseks isikuks käesolevas väärteoasjas on sõiduauto Volkswagen Passat reg märgiga XXX registrijärgne

omanik J.P. , siis edastada käesolev kohtuotsus ning Politsei- ja Piirivalveameti (lk 50)

Lõuna prefektuuri 16.09.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,009777 teadmiseks J.P. tema rahvastikuregistrist nähtuval elukoha aadressil (lk 55 andmete väljatrükk rahvastikuregistrist).

Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

VTMS § 202 lg 3 alusel edastada jõustunud ja jõustumise märkega otsus viivitamatult

teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale – Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri.

3 Jõustunud otsus edastada konfiskeeritud seadme hävitamiseks kohtuvälisele menetlejale

koos väärteoasja toimiku juures asuva pakendiga nr 1, milles asub koos toitejuhtmega kiirusmõõteseadet avastav seade. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus

vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.

VTMS § 156 lg 1, 1¹ ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.

Käesolevas väärteoasjas tehakse põhiosaga tervikkohtuotsus kohtu kantselei kaudu

kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt 31.oktoobril 2019.a alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 mõttes. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. VTMS § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa,

kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA 17.08.2019.a väärteoprotokoll 17.08.2019.a väärteoprotokollis (lk 50) heidetakse menetlusalusele isikule G.Z-ile ette seda, et tema juhtis 17.08.2019.a kella 11:58 ajal Tartu linnas X tänaval Tähe ja Salme tänavate vahel, liikudes Salme tn suunas, J.P. kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Passat reg märgiga XXX, milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX. Selliselt käitudes jättis G.Z täitmata liiklusseaduse (LS) § 73 lõikes 8 sätestatu ja pani toime LS § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokollist nähtuvalt on G.Z tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja

kohustustega ning kinnitanud seda enda allkirjaga VTMS § 19 järgi kajastatud õiguste ja kohustuste all (lk 50 pöördel).

Väärteoasja toimikust nähtuvalt võimaldati menetlusalusel isikul 17.08.2019.a anda

omakäeliselt väärteoprotokolli ütlusi. Seda õigust G.Z kasutas, avaldades väärteoprotokolli lahtrisse ÜTLUSED järgnevat: „Sõitsin võõra autoga, mida igapäevaselt ei kasuta. Ei olnud teadlik sellise asja olemasolust sõidukis.“, kinnitades seda enda allkirjaga ja kuupäevaga 17.08.2019.a (lk 50 all).

4 Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 17.09.2019.a (lk 50). Menetlusalune isik avaldas soovi saada kohtuvälise menetleja otsus elektroonselt (lk 50 allpool). Vastulause Menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause (lk 53). Vastulauses

(lk 53) avaldas G.Z, et 17.08.2019.a lõunal paluti tal asuda selgeks grupijuhiks, mille tulemusena istus võõra auto rooli, mida igapäevaselt ei kasuta. Vastulauses

avaldatu kohaselt ei ole G.Z selle sõiduki volitatud kasutaja tehnilises passis ega volikirja alusel. Keerates Tähe tänavalt X tänavale, et suunduda sealt Turu tänavale, sattus politsei reidi „kõik puhuvad“. Testist läbinuna sattus olukorda, kus politseiniku vilunud pilk

avastas sõiduki käetoe alt kiiruse mõõteseadet avastada võimaldava seade ning palus selle loovutada. Kuna eelpool nimetatud seade oli suhteliselt varjatud kohas, siis ei osanud sellele tähelepanu pöörata, et mis seade see üldse on, kuna ei ole sellist asja varem näinud, ja kas, mille jaoks või kuidas see töötab.

Vastulauses avaldatu kohaselt ei tulnud G.Z sõitma asudes selle peale, et istudes

võõrasse sõidukisse peaks läbi vaatama auto kindalaeka, käetoe laeka ja pagasiruumi, et

vaadata, mida need endas sisaldavad. Kahjuks sattus enese teadmata ning ootamatult sündmusesse, mille tulemusena koostati talle kui sõiduki juhile väärteoprotokoll. 16.09.2019.a üldmenetluse otsus 16.09.2019.a Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) üldmenetluse otsusega (lk 48-49) väärteoasjas nr 2780,19,009777 karistati G.Z LS § 73 lõikes 8 sätestatu täitmata jätmise eest LS § 228 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot riigituludesse. G.Z karistati selle eest, et tema juhtis 17.08.2019.a kella 11:58 ajal Tartu linnas X tänaval mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade seerianumbriga XXXXXXX. Selliselt käitudes jättis G.Z täitmata liiklusseaduse (LS) § 73 lõikes 8 sätestatu ja pani toime LS § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse kohaselt on väärteoasjas tõenditeks tunnistaja T.S.ütlused, videosalvestis ja asitõend pakendis nr 1. 16.09.2019.a kohtuvälise menetleja otsuses kajastatu kohaselt ei tohi mootorsõidukis ja selle

haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet või häirida selle tööd. Menetlusalune isik esitas 28.08.2019 vastulause, mille kohaselt ei teadnud ta

sõidukis asunud keelatud seadmest. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole tegemist süüd välistava asjaoluga, kuna sõidukis olnud keelatud seadme olemasolu oli lihtsasti tuvastatav,

kuna politseiametnik silmas radariavastajat üksnes läbi sõiduki avatud akna. Hoolsa ja kohusetundliku käitumisega oleks saanud seda rikkumist vältida. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu, mistõttu

mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja usub, et nimetatud seadet ei kasutatud sellel päeval ja menetlusalune isik ei juhi seda

sõidukit tihti, mistõttu karistatakse menetlusalust isikut tavapärasest ning ka keskmisest karistusest tunduvalt madalama rahatrahviga. Menetlusalusele isikule ette heidetava väärteo toimepanemise eest karistatakse LS § 228 alusel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot. KarS § 56 lg 1 lähtudes on karistus 20 trahviühikut, s.o 80 eurot kooskõlas menetlusaluse isiku

5 süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse määramisel on arvestatud menetlusaluse isiku varasema käitumisega,

karistusregistris puuduvad kehtivad samalaadilised karistused ning isik ei kasuta sõidukit

igapäevaselt. 1/5 määras rahatrahvi kohaldamine omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistuse raamidesse ja on proportsionaalne.

KarS § 83 lg 1,4 ja LS § 263 lg 5 alusel konfiskeerida G.Z-ilt ära võetud kiirusmõõteseadet avastada võimaldav seade ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel see hävitada. Kohtuvälise menetleja 16.09.2019.a otsuse kohaselt on selle peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 02.10.2019.a (lk 48-49). 27.09.2019.a kaebus

Menetlusaluse isiku G.Z-i lepingulise kaitsja vandeadvokaat Kaspar Linnu (Lind) 27.09.2019.a kaebus kohtuvälise menetleja 16.09.2019.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse VTMS § 38 lg 1, KrMS § 171 lg 1,3 mõttes 15-päevase kaebetähtaja sees – 27.09.2019.a (lk 1, 2-5, 16)

. Kaebuse allkirjastanud vandeadvokaat Kaspar Lind täidab kohustusi advokaadina Attela Advokaadibüroos ja kaebus ongi koostatud Attela Advokaadibüroo blanketil.

Kaebusele on lisatud 17.08.2019 koostatud väärteoprotokollist selle koopia esikülg (lk 6), vaidlustatud kohtuvälise menetleja 16.09.2019.a otsus (lk 7-10), fotod seadmetest (lk 11-13) ja

Attela Advokaadibüroo OÜ 25.09.2019.a arve G.Z-ile käesolevas väärteoasjas

menetlusalusele isikule osutatud õigusabiteenuse eest kokku 390 euro ulatuses

(lk 14-15). Nimetatud arve alusel ning asjaolu alusel, et vandeadvokaat Kaspar Lind on Eesti Advokatuuri liige Attela Advokaadibüroos, luges kohus kaitsja Kaspar Linnu (Lind) volitused käesolevas väärteoasjas osalemiseks küllaldaselt tõendatuks ning ei pidanud enam vajalikuks täiendavalt hakata volikirja välja nõudma, ehkki korrektne olnuks see kaitsjal enda kaebusele VTMS § 115 lg 4 alusel lisada. Kaebuses taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2019.a üldmenetluse otsuse tühistamist ja väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist ning menetlusaluse isiku kasuks

õigusabikulu 390 euro hüvitamist. Kaebuses nõustutakse selle menetlemisega kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esitatud taotlust ühegi isiku kohtuistungil ülekuulamiseks.

Kaebuse kohaselt on trahv põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kaebuse kohaselt ei ole väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust.

KarS §-st 12 tulenevalt eeldab süüteo (sh väärteo) toimepanemine süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemist isiku teos. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteo subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteoprotokollist nähtub, et protokolli vormistamisel on isik andnud järgmisi ütlusi: „Sõitsin võõra autoga, mida ise igapäevaselt ei

kasuta. Ei olnud teadlik sellise asja olemasolust sõidukis Otsusest nähtuvalt ei kasutatud seadet sellel päeval, st see ei olnud sisse lülitatud ega võimaldanud kiirusmõõteseadeid avastada ega nende tööd häirida. Ka on otsuses nõustutud menetlusaluse isiku väitega, et ta ei kasuta

kõnealust autot tihti. Vaatamata ülaltoodule on otsuses siiski leitud, et menetlusaluse isiku teadmatus sõidukis asunud keelatud seadmest ei välista isiku süüd, kuna sõidukis olnud

keelatud seadme olemasolu oli lihtsasti tuvastatav, kuivõrd politseiametnik silmas radariavastajat üksnes läbi sõiduki avatud akna. Kohtuväline menetleja on otsuses arvamusel, et hoolsa ja kohusetundliku käitumisega oleks saanud käesolevat rikkumist vältida. Seega on otsuses sisuliselt asutud seisukohale, et menetlusalune isik on süüteo toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 kohaselt. Menetlusaluse isiku hinnangul on selline seisukoht täiesti alusetu ja põhjendamata.

6 KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega eeldab LS § 228 kohase väärteo toimepanemine käesoleval juhul seda, et isik oleks pidanud esiistme käetoe all olevat seadet märkama ja seadmele peale vaadates aru saama, et tegemist on keelatud radariavastusseadmega ning selle autost enne sõitma hakkamist eemaldama.

Esmalt märgib menetlusalune isik, et seade asus käetoe all kinnises hoiustuskambris.

Menetlusalune isik leiab, et tal ei olnud enne sõitma asumist kohustust autot läbi otsida

eesmärgiga tuvastada keelatud seadmeid. Ka ei olnud sõiduki omanik teda sellise seadme olemasolust autos teavitanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et menetlusalune isik oleks pidanud istme käetoe all olevat seadet märkama, ei pidanud ta sisse lülitamata seadmele peale vaadates aru saama, et tegemist

on keelatud seadmega. Kohtuvälise menetleja väitest, et seadme olemasolu oli politseiametnikule lihtsasti tuvastatav, ei saa järeldada, et seadme tuvastamine pidi ka tavaisiku

jaoks lihtne või üldse võimalik olema. Nimelt ei saa politseiametniku teadmisi ja oskusi radariavastusseadmete tuvastamisel võrrelda tavaisiku teadmiste ja oskustega. Menetlusalune isik kinnitab, et ei saanud seadmele peale vaadates aru, et tegemist on keelatud seadmega. Ka

ei pidanud ta oma hinnangul sellest aru saama. Seda esiteks seetõttu, et tavaisikud selliste seadmetega üldjuhul kokku ei puutu, kuna neid seadmeid Eesti kaubandusvõrgus ei leidu, sest nende kasutamine on keelatud. Seega ei saanudki menetlusalune isik teada, milline keelatud

radariavastusseade välja näeb. Teiseks sarnaneb seade REDLINE EX teiste tavapäraselt

kasutuses olevate seadmetega, nt nagu GPS seade, akupank vms, mida tõendavad veebist otsitud fotod samasuguse sarnaste seadmete kohta (lisa 3). Seega ei erine seade tavapäraselt

kasutuses olevatest elektroonikaseadmetest sellisel määral, et menetlusalusel isikul oleks pidanud tekkima kahtlus, et seadme näol võiks olla tegemist keelatud radariavastusseadmega.

Ülaltoodust nähtuvalt ei ole menetlusalune isik pannud väärteo objektiivsele koosseisule

vastavat tegu toime tahtlusega või hooletusest. Seega puuduvad menetlusalusele isikule etteheidetud teos väärteo subjektiivsed tunnused.

Ebaõige on ka väärteoprotokollis märgitud asjaolu, et menetlusalune isik liikus Salme tn suunas, mis on vale. Menetlusalune isik pööras Tähe tänavalt X tänavale ja oli suundumas otse Turu tn suunas. Autol ei olnud sisse lülitatud suunatuld, mis oleks viidanud asjaolule, et ta

kavatseks suunduda Salme tänavale. Politsei- ja Piirivalveameti auto oli pargitud X tänava äärsesse parklasse, auto ninaga Salme tn suunas. Isik selgitas seejuures juba vastulauses, et oli suundumas Turu tänavale.

VTMS § 49 lg 5 kohaselt menetlustoimingu protokolli lõpposas loetletakse menetlustoimigus äravõetud objektid ja nende pakkimise moodus ning hoidmise koht. Käesoleval juhul palus politseinik peale seadme märkamist see endale üle anda. Menetlusalune isik seda ka tegi. Kuigi seade võeti ära, on väärteoprotokollis märgitud: „Ei võetud midagi ära“. Seega on kohtuväline menetleja kandnud väärteoprotokolli valeandmeid ning rikkunud nii väärteomenetlusõigust.

Väärteo otsusest nähtub, et menetluse käigus on tehtud otsus seadme REDLINE EX konfiskeerimiseks. Konfiskeerimise õigusliku alusena on konfiskeerimise otsuses viidatud LS § 263 lg 5 ja KarS § 83 lg 1 ja 4. Nimetatud sätted ei saa olla käesoleval juhul konfiskeerimise aluseks. LS § 263 lg 5 kohaselt konfiskeerib kohtuväline menetleja või kohus käesoleva seaduse

§-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. Kohtuväline menetleja võib KarS § 83 lg 6 alusel väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerida KarS § 83 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel. KarS § 83 lg 1 alusel võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuna käesoleval juhul on süütegu toime pandud ettevaatamatusest ning seade ei

7 kuulu menetlusalusele isikule, siis KarS § 83 lg 1 ei kohaldu. Ka ei kohaldu käesoleval juhul

KarS § 83 lg 4, kuna selle alusel võib konfiskeerida eseme, mille omamiseks vajalik luba puudub. Käesoleval juhul ei oma menetlusalune isik seadet, samuti ei ole selle omamiseks

vajalik luba. Keelatud on üksnes selle seadme autos hoidmine ja kasutamine. Seega ei saa

konfiskeerimise otsuses viidatud sätted olla käesoleval juhul seadme REDLINE EX konfiskeerimise õiguslikuks aluseks.

Käesoleval juhul ei saa olla konfiskeerimise aluseks ka VTMS § 67 lg 4. Nimelt võib nimetatud sätte kohaselt otsustada kohtuväline menetleja konfiskeerimise väärteomenetluse käigus oma

määrusega, kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei

ole suudetud tuvastada. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et kohtuväline menetleja on püüdnud seadme omanikku tuvastada. Käesoleval juhul oleks põhjendatud eeldada, et seade

kuulub sõiduki, millest see leiti, omanikule. Seega oleks kohtuväline menetleja pidanud kaasama menetlusse sõiduki omaniku, et selgitada välja radariavastusseadme päritolu. Kuna

kohtuväline menetleja ei ole sõiduki omanikuga menetluse käigus ühendust võtnud, ei saa öelda, et ta oleks püüdnud välja selgitada radariavastusseadme päritolu. Seega ei ole VTMS

§ 67 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud ning see ei saa olla seadme REDLINE EX

konfiskeerimise õiguslikuks aluseks. Ülaltoodust nähtuvalt on kohtuväline menetleja

konfiskeerinud seadme REDLINE EX ilma õigusliku aluseta ning seega rikkunud väärteomenetlusõigust.

Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusaluse isiku menetluskulu on õigusteenuse eest Attela Advokaadibüroole tasutud 390 eurot (Lisa 4).

Eeltoodust tulenevalt ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 lähtudes taotletakse kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2019.a otsus väärteoasjas nr

2780,19,009777, lõpetada väärteomenetlus ning välja mõista menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuse eest tasutud 390 eurot. Kohtuvälise menetleja 14.10.2019.a kirjalik seisukoht kaebuse kohta Kohtuvälise menetleja 14.10.2019.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta

(lk 45-47) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist, kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei oma tähtsust, kas keelatud seade oli töörežiimis ja aktiivses

kasutuses või väljalülitatuna mõnes sõidukis asuvas laekas. Kohtupraktikas on varasemalt tunnustatud tõlgendust, mille kohaselt on karistatav juba mittetöötava antiradari sõidukis hoidmine. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis (3-41-1-22-14) ning selgitas punktis 12.1, et

8

Seega tegelikkuses ei ole tähtsust asjaolul, kas sõiduautost leitud antiradar oli aktiivses kasutuses või mitte.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga selles, et G.Z on politseinikega võrreldes tavaisik käesoleva asja vaates. Vastava väljaõppe saanud juhtimisõigusega autojuht, kes pole sõidukiga liikluses esimest päeva, ei ole tavainimene, kellele tohiks liiklusalased õigusaktid,

sõiduki tehniline seisukord ning keelatud seadmed võõrad olla. Kohtuväline menetleja on

veendumusel, et G.Z oli võimalik keelatud seadme olemasolu kindlaks teha ja

muuhulgas võis ta ka möönda sellise seadme olemasolu, kuivõrd sõiduki omanik oli tema elukaaslane. Ühest küljest piisanuks tagaistmel viibinud elukaaslaselt enne sõidu alustamist

selliste seadmete kohta pärida. Teisalt oli võimalus G.Z sõiduki kohustuslikul kontrollimisel enne liiklusesse asumist võimalus tuvastada sellise keelatud seadme olemasolu

sõidukis, eriti veel olukorras, kus nähtaval kohal asunud seadet märkas isegi puhumisoperatsiooni läbi viiv politseiametnik läbi avatud juhiakna.

Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaebaja soov pehmenda toimepandut sellega, et

sõiduki omanik ei teavitanud keelatud esemetest sõidukis. Siinkohal toonitab kohtuväline menetleja veel täiendavalt, et sõiduki korrasoleku, varustuse olemasolu ja keelatud esemete eemaldamise eest sõidukis vastutab alati sõiduki juht, kuna just viimasel lasub enne liiklusesse

asumist kohustus veenduda sõiduki ja varustuse korrasolekus. Eelnimetatu tõttu saab

kohtuvälise menetleja arvamusel menetlusaluse isiku toimepandut põhjendada sarnaselt

kohtuvälise menetleja lahendi sisuga ehk üleastumise tingis hooletus ning kohusetundliku suhtumisega saanuks rikkumist vältida.

Alternatiivselt võib kaebuse pinnalt olla kohtuvälise menetleja arvates tegemist ka

ettevaatamatusega kergemeelsusest. Muuhulgas kinnitab ju ka kaebaja, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud teoga ning seadmele peale vaadates ei osanud kaebaja viimase olemust hinnata, aga tõenäoliselt ei vaevunud seda ka tegema, eeldades, et tegemist võib olla

mõne muu elektroonikaseadmega. Ettevaatamatus hõlmab ka kergemeelsust, kus menetlusalune isik juhtides oma elukaaslase sõidukit, milles oli temale väidetavalt tundmatu objekt, asus asjaolusid kontrollimata ikkagi liiklusesse. Vastavalt karistusseadustiku § 15 lg 3 sätestatule on väärteona karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu.

Selgitamaks konfiskeerimisega seonduvat, on taaskord vajalik viidata eelmainitud Riigikohtu lahendile, kus leiti, et liiklusseaduse § 228 koosseisu täitmiseks piisab väljalülitatud seadme olemasolust sõidukis. Liiklusseaduse § 228 kvalifitseeritava väärteo subjekt on eeskätt autot juhtinud isik ning liiklusseaduse § 263 lg 5 annab politseile piisava pädevuse konfiskeerida liiklusseaduse § 228 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise vahetu objekti ehk käesolevas olukorras radariavastaja Escort Redline EX S/N XXXXXXX. Kohtuväline menetleja selgitab

täiendavalt, et liiklusseaduse näol on tegemist eriseadusega, mis näeb ette konkretiseeritud meetmed ja nende kohaldamise kitsamalt kirjeldatud situatsioonides. Seda kinnitavad üldnormi

ja eriseaduse sisu erinevus. Nimelt liiklusseadus käsitleb täiesti eraldiseisvana kohtuvälise menetleja õigusi konfiskeerida teatud objekte oma lahendiga, kaasamata maakohut ja sõltumata üldnormist. Tegemist on eriseadusest tuleneva õigusega. Ka kaebaja viited väärteomenetluse seadustiku § 67 lõikele 4 ei ole asjakohased, kuna valdaja on tuvastatud. Sõidukijuht, kelle juhitud sõiduki juhiistme vahetus läheduses asub töökorras radariavastaja, on juhtimise ajal ka sellise seadme valdaja. Seadme päritolu ning omanik ei ole käesolevas menetluses tähtis, kuna

konfiskeerimise otsustamisel ei ole asja omaniku väljaselgitamine ilmtingimata vajalik.

Omanikku ja valdajat eristab üksnes see, et omanikul erinevalt valdajast on õigus asja võõrandada, kuid liiklusseaduse § 228 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel kasutatud seadme konfiskeerimise mõttes ei ole omandiõigusel tähtsust.

9

Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõtvalt, et liiklusseaduse, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku koosmõjus on radariavastaja konfiskeerimiseks käesolevas asjas õiguslik alus olemas.

Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab

toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele ning 1/5 määras olev rahatrahv oli kohtuvälises menetluses asjakohane ja proportsionaalne ning on seda ka käesolevaga.

Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 alusel taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Alternatiivselt, olukorras, kus kohtu hinnangud etteheidetud teo olemusele erinevad täielikult

kohtuvälise menetleja käesoleva seisukoha punktidest, leiab kohtuväline menetleja, et süüteomenetluse lõpetamine tulenevalt väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 p 1 sätestatust võib käesolevas olukorras olla samuti kohaldatav. Käesolev väärteomenetlus oma olemuselt

kohtuliku kaebemenetluse staadiumis on pakkunud piisavalt ebamugavusi, mistõttu on

samalaadse süüteo toimepanemine G.Z-i poolt tõenäoliselt välistatud. Olukorras, kus

kohus peaks asuma seisukohale, et menetlusalusele isiku teos ei esine süüd välistavaid asjaolusid võib kohtuvälise menetleja arvates piirduda keelatud seadme konfiskeerimisega ning süüteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 31³ sätestatule tuleb sellises olukorras jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 alusel. Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Väärteoasjas on tunnistaja T.S.17.08.2019.a antud ütlustega (lk 51) ja videosalvestiselt (lk 52) nähtuvaga ning menetlusaluse isiku G.Z-i omakäeliselt väärteoprotokolli 17.08.2019.a antud ütlustega (lk 50) kogumis veenvalt tõendatud asjaolud, et G.Z juhtis 17.08.2019.a kella 11:58 ajal Tartu linnas X tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat reg märgiga XXX,

milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX. Tunnistaja T.S.ütlustega (lk 51) on tõendatud, et ta täitis Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris politseiametnikuna enda teenistuskohustusi 17.08.2019.a koos liikluspolitseinik Anvar Vakaga (Vakk) Tartu linnas X tänaval, kus teostasid liiklusjärelvalvet, kui kella 11:58

ajal andis käega peatumismärguande sõiduautole Volkswagen Passat reg märgiga XXX;

kontrollimisel nägi selles sõidukis kahe esiistme vahel keskkonsoolis käetoe all kiirusmõõteseadet avastava seadme sarnast eset; palus juhil G.Z seadet näidata; juht G.Z hakkas nimetatud seadet ulatama, kui tagaistmel istunud meesterahvas haaras selle seadme enda kätte ning ütles, et ta ei anna seda seadet ära. Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt palus ta meesterahval seade ära anda, mille peale ulatas meesterahvas seame ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX ja toitejuhtme; G.Z-i sõnade kohaselt ei kasuta ta seda sõidukit igapäevaselt ning ei olnud teadlik seadme olemasolust sõidukis; sõiduk kuulub tema elukaaslasele (lk 51).

Tunnistaja T.S.ütlustega on kooskõlas videosalvestiselt

(lk 52)

nähtuv selle kohta, et G.Z-i

juhtimisel olnud sõidukist leiti kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX, mis oli töökorras. Videosalvestiselt (lk 52) nähtuvalt kajastab see sündmuskohta 17.08.2019.a ajavahemikus kell 12:19 kuni 12:23 Tartu linnas X tänaval, kus G.Z-i juhitud sõiduk Volkswagen Passat

10

reg märgiga XXX samal päeval kella 11:58 ajal kinni peeti ja kus sellele järgnevalt

menetlusaluse isiku G.Z-i ja liikluspolitseinik Anvar Vaka (Vakk) juuresolekul politseiametniku T.S. poolt kontrolliti kolmel järjestikusel korral G.Z-i juhtimisel olnud

sõiduki kahe esiistme vahelt keskkonsoolist leitud seadme ESCORT REDLINE EX

seerianumbriga XXXXXXX töökorras olekut laserkiirusmõõturiga Laser Cam (kehtiva taatlusega kuni 03.06.2020). Videosalvestiselt nähtub, et kõigil kolmel korral reageeris seade

ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX kiirusmõõturile ühetaoliselt ja oli

töökorras. Niipea kui laserkiirusmõõtur käivitati mõõterežiimile, reageeris sellele seade

ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX helisignaaliga ning seadme tabloole ilmus kirje „LASER“ ja selle kohale süttis horisontaalse joonena punane märguandetuli. G.Z on enda omakäeliselt väärteoprotokolli antud ütlustes (lk 50) ja vastulauses (lk 53) võtnud õigeks, et tema juhtimisel olnud sõidukis väärteoprotokollis kajastatud seade asus, kuid on samas väitnud, et ta ei teadnud, mis seadmega tegemist on. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et G.Z-i juhtimisel olnud sõidukis asus 17.08.2019.a kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade, mis oli selle sündmuskohal katsetamisel ka töökorras. LS § 73 lõikes 8 sätestatu kohaselt ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Mootorsõiduki juhile G.Z-ile oli LS § 73 lõikes 8 sätestatud nõude täitmata jätmine

välditav. Tunnistaja T.S.ütlustest nähtuvalt juhtis G.Z enda elukaaslasele kuuluvat sõidukit. T.S.ütlustest nähtub ka see, et G.Z polnud tema juhtimisel olnud sõidukis üksinda, seal viibis kindlasti veel vähemalt üks meesterahvas, kes istus tagaistmel ja esialgu ei tahtnud seadet ESCORT REDLINE EX politseile loovutada ja haaras selle hoopiski enda kätte.

G.Z-i koostatud vastulausest nähtub, et väidetavalt ta ei osanud sõidukis sellele seadmele tähelepanu pöörata, et mis seade see üldse on, ja kas ning mille jaoks või kuidas see

töötab. Eeltoodust nähtub, et G.Z oli võimalik vajalik info kahe esiistme vahel

sõiduki keskkonsoolis asunud seadme kohta saada nii enda elukaaslaselt, kelle sõidukit ta juhtis, kui ka sellelt isikult, kes istus sõidukis tagaistmel ja oli teadlik seadmest ning ei soovinud

seda esialgu politseile loovutada. Kui G.Z tõesti tahtnuks välja selgitada, mis seadmega temale juhtida antud sõidukis tegemist on, saanuks ta seadme kohta kas enda või ka

mõne tuttava nutitelefoni või muu arvutisüsteemi kaudu sisestada otsingusüsteemi Google sõiduks asunud seadme esiküljel suurelt punast värvi trükitähtedega oleva teksti: „REDLINE

EX“ ja saanuks siis sellele hulgaliselt vasteid, millistest selgunuks, et tegemist on radaripüüdjaga, mille kohta on olemas hulgaliselt infot nii piltide, videote kui ka kirjateksti kujul nii eesti kui ka inglise keeles. Kohus tegi kaebuse kohtusse saabudes 27.09.2019.a katseks Google otsingusüsteemi päringud: „REDLINE EX“ ja „ESCORT REDLINE EX“ ja sai sellele hulgaliselt vasteid, milliste kohta on lisatud väljatrükid näidiseks ka kohtutoimikusse (lk 19-28: väljatrükid Google´st 27.09.2019 otsingutele „REDLINE EX“ ja „ESCORT REDLINE EX“). Ka käesoleva

kohtuotsuse põhiosa vormistamise kuupäevaga 31.10.2019.a on Google´st vabalt kõigile kättesaadav info seadmete „REDLINE EX“ ja „ESCORT REDLINE EX“ kohta, mis oma sisult

on samalaadne varasemale ning kinnitab samuti, et nende seadmete näol on tegemist nn radariavastajatega. Kuna Google info on vabalt kõigile kasutamiseks kättesaadav, siis selle üldkättesaadava info

tulemuste kontrollimiseks pole olnud põhjendatud kaebust kohtuistungil menetleda. Igaüks saab soovi korral ise teha vastavad päringud Google´sse, kuid tuleb arvestada sellega, et sealne

info on selle esitluslaadis muutlik ja varieeruv ning see, mis täna seal oli ühes esitluses kättesaadav võib juba homme olla teistes variatsioonides esitatud ja kättesaadav. Seetõttu pidas

kohus ühel korral 27.09.2019.a tehtud katse illustreerimiseks lisada näidiseks väljatrükid

11

Google´st toimikusse

(lk 19-28)

, et ka tagantjärgi oleks võimalik soovi korral info avalikus

kättesaadavuses veenduda. Siinkohal on oluline täheldada veel ka seda, et kuna avalikult

kättesaadavast Google infost nähtuvad ka kuupäevad seal kajastatu kohta, mis jäävad

väärteoprotokolli 17.08.2019.a koostamise eelsesse aega, siis pole kahtlust selles, et nn radariavastajate kohta oli kahtlusteta olemas avalik info Google´s ka 17.08.2019.a seisuga. Eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et G.Z oli soovi korral olemas reaalne

võimalus välja selgitada, mis seade talle juhtida antud sõidukis kahe esiistme vahel keskkonsoolis asub. Sõiduki juhil lasub enne sõitma asumist kohustus kontrollida sõiduki seisukorda, kas see on

kõlbulik liikluses osalemiseks. Väärteoprotokollist nähtuvalt on seal kajastatud, et G.Z on olemas juhiluba, s.o mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse

omandamiseks on vältimatu teada liiklusseaduses sätestatud nõudeid, s.h LS § 73 lõikes 8 sätestatud nõuet. Samas on ka massimeediast küllaltki üldteada, et on olemas nn antiradarid- radaripüüdjad, nende kasutamine on Eestis keelatud, kuid neid on siiski Eestis kasutatud ja selliste seadmete sõidukis asumise eest karistatakse. Siinkohal on oluline täheldada ka seda, et kui töökohustusi täitnud politseiametnik Tauno Säälik

nägi G.Z-i juhtimisel olnud sõiduki kontrollimisel sõidukis kahe esiistme vahel keskkonsoolis käetoe all kiirusmõõteseadet avastava seadme sarnast eset, siis oli see kahtlusteta nähtav ka mootorsõiduki juhile ja ei saanud talle märkamatuks jääda. G.Z-i koostatud ja tema digitaalselt allkirjastatud vastulausest nähtubki, et seadet ta sõidukis nägi, kuid ei teadnud, millega tegemist on. Eelkajastatud asjaoludel pani G.Z LS 73 lõikes 8 sätestatud nõude täitmata jätmise toime ettevaatamatusest, hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

KarS § 18 lõikes 3 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Olnuks G.Z 17.08.2019.a enne mootorsõidukit juhtima asumist hoolsam ja kohusetundlikum ning selgitanuks välja kas enda elukaaslasest sõidukiomaniku või sõidukisse tagaistmele istunud meesisiku käest või Google otsingu kaudu, et kahe esiistme vahel asub

sõidukis keelatud seade, saanuks G.Z rikkumise toimepanemist vältida ning mitte

minna liiklusesse sõidukiga, milles asub kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade.

Väärteoasjas puuduvad G.Z-i käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. VTMS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. LS § 73 lõikes 8 sätestatu täitmata jätmisega pani G.Z toime LS § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seonduvalt kaebuses kajastatuga selle kohta, et ebaõige on väärteoprotokollis märgitud asjaolu, et menetlusalune isik liikus Salme tn suunas, on oluline täheldada, et väärteoprotokollis on kajastatud väärteo toimepanemise koht, mitte see trajektoor, kuhu G.Z soovis tema

juhtimisel olnud sõidukiga suunduda. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohana fikseeritud Tartu linn X tänav ja seda on täpsustatud sellega, et G.Z-i juhtimisel olnud

sõiduk liikus Tähe ja Salme tänavate vahel, liikudes Salme tn suunas. Videosalvesiselt nähtuvalt on need väärteoprotokollis kajastatud andmed õiged, kuna nii politseisõiduk kui ka G.Z-i juhtimisel olnud sõiduk reg märgiga XXX asusid Tartu linnas E-kaubamaja saunapoe ja plastmasstoodete katse X vahetus läheduses X tänaval ning see koht jääb Tähe ja Salme tänavate vahele. Liikumine Salme tn suunas on väärteoprotokollis kajastatud seetõttu, et oleks

12 võimalik vahet teha, kummas suunas G.Z-i juhitud sõiduk Tähe ja Salme tänavate vahel mööda X tänavat suundus. Liikumine Salme tänava suunas ei tähenda seda, et sellega oleks

kajastatud, nagu soovinuks pöörata või pööranud G.Z-i juhtimisel olnud sõiduk Salme tänavale. Võttes ette Tartu linna elektroonselt veebilehelt kõigile vabalt kättesaadava Tartu linna kaardi (väljatrükk toimikus lk 54), ilmneb, et Tartu linnas on olemas X tänav, millele saab pöörata Tähe tänavalt ning Tähe tänavalt X tänavale pöörates ja mööda seda edasi sõites on esimene tänav vasakut kätt Salme tänav. Neil asjaoludel on väärteoprotokollis adekvaatselt kajastatud väärteo toimepanemise koha asjaolud.

Seonduvalt kaebuses esitatud etteheitega selle kohta, et kuigi seade REDLINE EX võeti ära, on

väärteoprotokollis märgitud: „Ei võetud midagi ära“, millega on kohtuväline menetleja kandnud väärteoprotokolli valeandmeid ning rikkunud nii väärteomenetlusõigust, on oluline

täheldada, et videosalvestiselt nähtuvalt anti seade REDLINE EX politseile vabatahtlikult

välja. See, et vabatahtlikult välja antud seade asub väärteoasja juures, on kajastatud väärteoprotokolli lõpus esilehel kõige all viimasel real, kus on fikseeritud „PAKEND NR 1“. Kohtuväline menetleja esitaski kohtule väärteoasja toimiku koos selle juures asuva seadmega ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX ühes selle juurde kuuluva toitejuhtmega, mis on pakendatud eraldi pakendisse, millele on peale märgitud „PAKEND NR 1“. Sellega on

väärteoprotokollis lõpus kajastatud seadme ja selle toitejuhtme olemasolu pakendis kirjega „PAKEND NR 1“, millega on täidetud VTMS § 49 lõikes 5 sätestatu väärteomenetluses saadu pakendamise kohta.

Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et seade REDLINE EX sarnaneb teiste tavapäraselt kasutuses olevate seadmetega, näiteks nagu GPS seade, akupank vms, mida tõendavad veebist otsitud fotod samasuguse sarnaste seadmete kohta (kaebuse lisad toimikus lk 11- 13), on oluline täheldada, et G.Z oli olemas võimalus nii enda elukaaslase kui ka sõidukis 17.08.2019 tagaistmel viibinud meesisiku käest välja selgitada, mis seadmega sõidukis tegemist on. Sõidukis tagaistmel viibinud isik esialgu küll keeldus seadme politseile andmisest,

kuid hiljem andis selle ära. Taolisest käitumisest ilmneb, et autos viibinud meesisik oli seadmest teadlik ja soovis seda endale säilitada.

Siinkohal on oluline täheldada, et ka seadmele ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX on musta värvi korpuse peale süvistatud korpusega sama värvi tähed: „GPS“. Kas see seade ka tegelikult GPS andmeid edastab, pole teada, või on tähed GPS süvistatud korpusele

üksnes sõidukite kontrollijate-politseiametnike eksitamiseks, pole teada, kuid see ei oma käesolevalt kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust.

Seonduvalt kaebusele lisatud 3-e fotoga (lk 11-13)

on oluline täheldada veel seda, et vaid leheküljel 13 olev foto on tehtud analoogsest või samast seadmest, mis asub väärteoasja juures

pakendis nr 1. See, et maailmas on hulgaliselt leheküljel 13 asuvale seadmele sarnaseid esemeid, nagu on näha ka kaebusele lisatud fotodest toimikus lehekülgedel 11 ja 12, ei välista

G.Z-i käitumise õigusvastasust olukorras, kus õigusrikkumise toimepanemine oli G.Z-ile välditav. Nagu juba märgitud, saanuks G.Z hõlpsasti nii sõidukis tagaistmel

istunud meesisiku kui ka enda elukaaslasest sõiduki omaniku kaudu ning Google otsingusüsteemi kasutades saada teada, et tegemist on sõidukis keelatud esemega.

Karistus

LS §-s 228 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

13

Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – õigusrikkumise pani toime ettevaatamatusest,

hooletusest olukorras, kus oli kaineks grupijuhiks, juhtides sõidukit, mida ise väidetavalt

igapäevaselt ei kasuta, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on

menetlusaluse isiku distsiplineerimiseks, temas hoolsuse tõstmiseks ja õiguskuulekusele

suunamiseks ning õiguskorra kaitsmiseks küllaldane ja piisav karistada teda rahatrahviga

olulisel määral alla sanktsiooni keskmist määra, 1/5-ga sanktsiooni ülemmäärast – 20 trahviühikuga ehk 80 euroga riigituludesse. VTMS § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks.

Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Senini ei ole keegi ka rahatrahvi ositi tasumise määramist taotlenud. Olukorras, kus menetlusalune isik senini enda käitumises ühtegi viga ei ole näinud ning on pidanud enda senist suhtumist ja hoolsust liiklusesse sõiduki juhina minnes igati korrektseks ja

on seisukohal, et sõidukis asunud keelatud seade konfiskeeriti kohtuvälise menetleja poolt

põhjendamatult, pole võimalik täheldada VTMS § 30 lg 1 punktis 1 sätestatud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Ilmselgelt on asjas olemas avalik menetlushuvi. Liikluses osalejate turvalisuse huvides on, et sõidukites ei oleks kiirusmõõteseadet avastavaid või selle tööd häirida võimaldavaid seadmeid.

Nende seadmete liikluses kasutamine kätkeb kaasliiklejate turvalisusele suurt ohtu, kuna

võimaldab takistamatult ja karistamatult ületada lubatud piirkiirusi. Seda arvestades ei saa

menetlusaluse isiku süüd pidada niivõrd väikeseks, et oleks põhjendatud väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Pealegi nähtub kaebusest, et soovitakse kogu kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja seda ka seadme konfiskeerimist käsitlevas osas, mis tähendab seda, et kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldavat seadet soovitakse tagasi saada. Taolisest suhtumisest nähtub soov keelatud seadme edasi kasutamiseks. Neil asjaoludel pole käesolevas väärteoasjas alust pidada menetlusaluse isiku süüd väikseks ja

ilmselgelt on asjas olemas avalik menetlushuvi, mistõttu on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel välistatud. Konfiskeerimine LS § 263 lg 5 ja KarS § 83 lg 4,5 alusel kuulub kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade ESCORT REDLINE EX seerianumbriga XXXXXXX konfiskeerimisele.

LS § 263 lõikes 5 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohtuväline menetleja või kohus LS §-s 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. Nimetatud seadusesäte on

imperatiivne ja ei eelda seadme omaniku väljaselgitamist. Seetõttu on kaebuses esitatud

etteheited väärteoasja menetlejale selle kohta, et väärteoasja ei ole kaasatud G.Z-i

juhtimisel olnud sõidukis asunud keelatud seadme omanikku, põhjendamatud. Selles, et G.Z-i juhtimisel olnud sõidukis asus keelatud ese, s.o kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade, pole vaidlust. G.Z pani toime LS §-s 228 sätestatud väärteo. Neil asjaoludel kohaldub kahtlusteta LS § 263 lõikes 5 sätestatu ning sõidukis asunud keelatud

ese kuulub konfiskeerimisele ja seda sõltumata sellest, kes on selle seadme omanik. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatu kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. PS § 12 alusel kuulub ka käesolevas väärteoasjas LS § 263 lõikes 5 sätestatu kohaldamisele. KarS § 83 lõikes 4 sätestatu kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Ka see säte on käesolevas väärteoasjas seadme ESCORT REDLINE EX

seerianumbriga XXXXXXX konfiskeerimisel asjakohane, kuna seade asus sõidukis, mida kasutati teeliikluses ja oli isiku juhtimisel. Teeliikluses kasutatavas sõidukis seadme omamiseks

14 luba puudus. Ka KarS § 83 lg 4 kohaldamine ei eelda käesolevas väärteoasjas menetlemisel

olevast väärteo eripärast lähtudes seadme omaniku väljaselgitamist. Kuna sõidukit kasutati teeliikluses, seda juhiti linnatänavatel ja selles asus kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, mis oli keelatud tegevus, kuna teeliikluseks kasutatavas sõidukis ei tohi seda seadet olla, siis polnud selle sõidukis omamiseks luba ning on ka KarS § 83 lg 4 alusel põhjendatud kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade konfiskeerida. KarS § 83 lõikes 5 sätestatu kohaselt võib KarS § 83 lõikes 4 sätestatud juhul vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. G.Z pani toime KarS § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis on õigusvastane tegu.

KarS § 83 lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohtuväline menetleja konfiskeerida väärteo

toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme KarS § 83 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel. Neil eelkajastatud asjaoludel, lähtudes LS § 263 lg 5 ja KarS § 83 lg 4,5,6 sätestatust, kohaldas kohtuväline menetleja 16.09.2019.a otsusega põhjendatult kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldava seadme suhtes konfiskeerimist. Väärteoasja toimiku andmetel oli kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal põhjendatud ka KarS § 83 lg 1 alusel seadme konfiskeerimine. KarS § 83 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Toimikust nähtub tunnistaja

T.S.ütlustest, et G.Z juhtis enda elukaaslasele kuuluvat autot, teostades tegelikku õiguslikku võimu asja üle (AÕS § 42). Auto on vallasvara. T.Sääliku ütlustest nähtub ka see, keelatud seadme omanikule vastavalt käitus politseiga suhtlemisel sõiduki tagaistmel istunud meesisik, kes esialgu ei soovinud seda seadet politseile anda, kuid hiljem siiski andis. See, et elukaaslastel tänapäeval on sageli ühine vara, pole midagi erakordset ja tavatut. Alles hiljem

kaebuses esitati väärteoasja menetlejale etteheited, et väärteoasja menetleja ei ole välja selgitanud sõidukis asunud keelatud seadme omanikku. Kujunenud olukorras, kus kaebusest lähtudes on elukaaslaste ühine omandiõigus kahtluse alla seatud, on põhjendatud vaidlusalune

säte, s.o lõige 1 KarS §-st 83 keelatud seadme konfiskeerimise alusena välja jätta.

Kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldava seadme konfiskeerimiseks piisab ka LS § 263 lg 5 ja KarS § 83 lg 4,5 sätestatust.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/