1-07-1093/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-07-1093

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2010.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-07-1093 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming

Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu avalduse U.E-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks lahendamine Menetlusosalised Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu (asukoht Tallinna tn 18 Paide 72711) Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu Süüdimõistetu/võlgnik U.E (isikukood xxx) Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm Kohtuistungi toimumise aeg 9.veebruar 2010.a. Kohtuistungil osalesid

RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik U.E Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm Prokurör Svetlana Maripuu

1. Asendada U.E-le (U.E) Pärnu Maakohtu 1.02.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1093 mõistetud rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära so 2500 krooni üldkasuliku tööga 32 tundi, mis tuleb ära teha kahe (2) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Määrata U.E üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

1-07-1093

2(3) viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.

Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele ja U.E elukohajärgsesse kriminaalhoodustalitusele. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 1.02.2007.a. kohtuotsusega tunnistati U.E süüdi kuriteos KarS § 121

järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus – 50 miinimumpäevamäära (50x50) so 2500 krooni riigituludesse. Kohus määras, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul. 2. 15.10.2009.a. esitas Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu Pärnu Maakohtule avalduse A.Jõgile karistuse asendamiseks /t.l. 27/.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses alates 24.04.2007.a. täiteasi nr 039/2007/536 Pärnu Maakohtu eelnimetatud otsuse alusel U.E suhtes rahalise karistuse 2500 krooni sissenõudmiseks. Käesolevaks ajaks on nimetatud summa tasumata, vaatamata sellele, et

võlgnik töötab OÜ-s X. Tema pangaarved on arestitud, kuid vahendid nendel puuduvad.

Täituri andmetel ei oma võlgnik vara. Täitur palub ™S § 206 alusel otsustada rahatrahvi asendamine vangistusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. U.E kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus on maksmata, kuna tal ei ole

olnud võimalik miinimumpalga tõttu nõuet tasuda. U.E on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. 4. Kaitsja ja prokurör leiavad, et U.E puhul võib rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise

korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud

summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

1-07-1093

3(3)

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi

päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on

kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne

vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6).

Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu U.E ei ole käesolevaks ajaks talle

mõistetud rahalise karistuse summat tasunud ja seega on rahalise karistuse asendamine

põhjendatud. Kohus leiab aga, et U.E puhul ei ole rahalise karistuse asendamine

vangistusega otstarbekas ning asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga. U.E on

selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd.

U.E-le mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 2500 krooni so 50 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 16 päeva.

Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb süüdimõistetule määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 32 tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud ja määrab süüdimõistetu üldkasuliku töö

tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

R.Undrest kohtunik