1-18-5374/71 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-5374

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-18-5374 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri Planini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VALERI PLANIN, isikukood 38110042211, xxxx, haridus xxxx, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 27.03.2018 27.05.2020 ja lõpp Kaitsja v.-

adv. abi Andrei Matvejev määratud korras RESOLUTSIOON

Jätta misi enne tähtaega vabastamata. VALERI PLANIN vangistusest tingi

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonna (asukoht Tallinna mnt 9, 21008 Narva) kasuks 213 (kakssada kolmteist eurot 35,50 eurot) eurot v.-adv. abi Andrei Matvejevi poolt , s.h on käibemaks 20%, s.o määratud korras süüdimõistetu aitsjana osutatud õigusabi eest. Valeri Planini k

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Valeri Planinilt menetluskuluna kaitsjatasu

213 (kakssada kolmteist eurot riigituludesse v.-adv. abi Andrei Matvejevi poolt ) osutatud õigusabi eest.

Kaitsjatasu summas 213 eurot tuleb Valeri Planinil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700051436 ning selgitus: „Valeri Planin, 1-18-5374, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.09.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Valeri Planini id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Valeri Planin Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega nr 1-18-5374 kannab käesoleval ajal mõistetud karistust, mille koh ta tunnistati süüdi § 199 lg 2 p 6, järgi ja talle aselt KarS 7,8,9 mõisteti karistuseks leri Planin tunnistati süüdi § 418 lg

2 aastat 2 kuud vangistust. Va ja KarS

6 kuud vangistust. em järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kerg karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat

2 kuud vangistust. ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning Valeri Planinile mõistetud liitkaristuse kandmist arvestatakse alates Valeri Planini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.03.2018.

Valeri Planinit on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest kuus karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemalt on isik toime pannud mitmeid erinevaid kuritegusid. Enamus kuritegusid on sooritatud grupis. Isi k on grupi poolt mõjutatav. Kuriteod on ette planeeritud. Soodusteguriks on soov saada kiiret majanduslikku kasu ning rahuldada sõltuvusprobleemi. töötamisest. Isikul on subkultuursed hoiakud, ta on korduvalt keeldunud Ametnikega teeb isik motiivil. 27.06.2019 viidi isikuga koostööd vaid omakasu läbi p probleemilahendusoskuste arendamiseks, kuid muutused sühholoogiline nõustamine puuduvad.

Kinnipeetava on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust. l at

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta

7 kuud ning enam kui 6 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Enne vangistust elas Valeri Planin aadressil xxxx 5-toalises ega eramajas, mis kuulub ahikütt tema ema Z P. Elamispind on sisustatud eluks vajamineva inventariga, on sobiv ja püsiv. Valeri Planini ema on xxxx, ema elukaaslane E P on hõivatud juhutöödega. Pere tuleb materiaalselt toime. Isiku ema ja tema elukaaslane on varem olnud nõus Valeri Planinit võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valvega enda juurde elama võtma ja igakülgselt toetama. Valeri Planini õde J sõnul on P elab oma perega xxxx. Ema suhted peres head ja toetavad. Ema ja ema elukaaslane on andnud oma kirjalikud nõusolekud selle kohta, et Valeri Planinil on võimalus elama asuda antud elupinnale koos võimaliku elektroonilise valve kohaldamisega. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. isikul Isikul puudub põhiharidus. Väidetavalt jäid õpingud pooleli seoses vangistusega ning pärast ei olnud edasiõppimisest huvitatud. ta enam Aastatel 2011-2012 lõpetas Vanglas õpinguid 9. klassis, isik xxxx, 02.09.2013 alustas Viru kuid hariduskorraldaja sõnul oli õpingute jooksul väga vähe motiveeritud ja halva õpiedukusega ning enne lõpueksameid lihtsalt jalutas minema. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A2 taseme. Ta soov est ib riigikeelt edasi õppida, s siis saab päevasel ajal kambrist välja. Eriala isik omandanu puidupingieriala. Enne vangistust tegeles isik d ei ole, kuid soovib õppida võimalusel juhutöödega. Varasemalt töötanud, korduvalt on vangistuse ajal ei ole ametlikult

keeldunud töötamast majandustöödel. Väljendab jätkuvalt seisukohta, et ei soovi vanglas töötada. Isikul puuduvad tööoskused ja kogemused. Vabanemisel töökoht puudub.

- Vangistuse ajal on isikut rahaliselt toetanud ema ja sugulased. Isikul on olnud raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, samuti puudub tal iseseisvalt hakkamasaamise oskus. Seda näitavad ka korduvad varavastased kuriteod. Kuna nii varasemalt kui ka praegu on kinnipeetav toime pannud

kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on oht, et ta võib raskuste korral teenida sissetulekut illegaalsel teel. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 16 609,75 euro ulatuses ja neid tuleb juurde. Isik on arvamusel, et ei hakka nõudeid tasuma. Toimetulekut võib mõjutada ka sõltuvus. Peale vangistust plaanib suda tööle isik a xxxx.

Isiku lähedaste hulka kuuluvad ema Z , õde J . Väidetavalt suhted P P ja ema elukaaslane E P lähedastega on head ja toetavad. Isiku isa suri xxxx. aastal. Suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud ning isik ei näe võimalust ja põhjust nendega suhteid katkestada. Isik on sest suur osa kuritegudest on toime pandud grupiviisiliselt. mõjutatav, Isiku sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega ja väidetavalt ei ole ta tarvitanud alkoholi juba aastaid. Samas on varasemalt kuritegusid toime pannud ta (sh vägivallakuriteo) alkoholijoobes, mis viitab, et alkoholi kuritarvitamine võib tuua endaga kaasa enesevalitsuse kaotamise j isik narkootikume (kanepit) a läbimõtlematu käitumise. Väidetavalt tarvitas aastatel 1996-1999. NPALS alusel on isikut karistatud ühel korral väärteokorras 26.03.2009. Enda sõnul ei ole ennast sõltlaseks ei pea ja

hiljem narkootikume tarvitanud. Kinnipeetav ta viitab sellele, et tarbis kanepit üle 20 aasta tagasi ja rohkem pole midagi teinud. Samas on isik meditsiiniosakonna

andmetel narkosõltlane, kes tarvitas igapäevaselt kokaiini, ka süstimise teel. Hulgaliste varavastaste kuritegude toimepanemine viitab samuti sõltlasele omasele käitumisele. Isik põeb krooni diagnoositud psühhiaatrilised list haigust. Vanglas on probleemid. Kinnipeetava enesehinnang ist iseloomustavad on kõrge. Isiku käitum läbimõtlematu tegutsemine, tagajärgedega mittearvestamine ja oma vigade kordamine. Kuna isik ei hinda adekvaatselt oma probleeme, siis ei ole ta võimeline nende lahendamiseks midagi ette võtma. Jätkuvalt puuduvad kindlad ja realistlikud eesmärgid. isikul Isik harrastab "üks päev korraga" elustiili, tuues oma senisele käitumisele vabanduseks varasema elukoha xxxx ja

asa. Isiku sõbrad. Olles grupis unustab ta iseenda ning läheb grupi plaanidega alati ka käitumist vabaduses mõjutab kõige enam , kas ta suudab säilit see ada kainet eluviisi, leida endale töökoha, mis tagaks igakuise kindla sissetuleku, samuti peaks ta hoiduma suhtlemast negatiivset mõju avaldavate isikutega. Käesolevalt muutusi ei ol e. Suhtumine ametiisikutesse on pigem

hakata oma negatiivne ja omakasupüüdlik. Kinnipeetav on väljendanud valmidust õiguste nimel vanglale erinevaid pöördumisi esitama. Isik on kkunud kriminaalhoolduse ri nõudeid ja pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav on vabandanud kuritegude toimepanemist sellega, et ta peab maksma

nõudeid, kuid tal puudus töökoht. Isik ei suuda leida oma käitumisele alternatiive, korrates Üldi pidevalt oma vigu. se korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%, v jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, netähtaegset vabanemist elektroonilise ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi en järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametnik teeb ette katseaeg ja paneku määrata Valeri Planinile käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni 27.05.2020, kuid mitte vähem , s.o kuni kui 6 kuud. Katseajaks tuleks kohustada Valeri Planinit -des 2,2 täitma KarS § 75 lg 2 p 1,4 sätestatud kohustusi.

Valeri Planin kinnitas kohtuistungil, et soovib . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda Ta on nema ka elektroonilise valvega. Programm Eluviisitreening ja nõus vaba on lõppenud riigi keele kursuse A2 taseme e

xxxx, oli ksam on 9. novembril. Enne vangistust töötas ta rehvivahetuses abiks. Võlad on õimaluse tal tekkinud eelmiste kriminaalasjadega seoses ning v korral on ta neid maksnud. Kui teda vabastatakse elektroonilise valve alla, siis otsib ta tööd xxxx, aga hiljem xxxx. Ta kahetseb b end parandada, tahab alustada uut toimepandut ja püüa elu.

Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, e Valeri Planini tingimisi enne t ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Valeri Planini ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev leidis, et taotluses on esitatud negatiivsed momendid, kuid tuleb võtta arvesse, et isik omandab eesti keelt väljendas

ja kohtuistungil valmisolekut töötada. positiivne dünaamika Kaitsja on arvamusel, et on olemas ja eripreventsiooni eesmärgid . Isik soovib muuta oma elu, luua perekonna. Lähtudes sellest, vastupidi saavutatud taotluses esitatud vangla arvamusele, leidis kaitsja, et Valeri Planini ennetähtaegne vabastamine on võimalik.

Karistusseadustiku (KarS) et t § 76 lg 4 sätestab, ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul ja tema kaitsja, anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Valeri Planin ei kuulu süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel

4 kehtiv kriminaalkaristust ning aalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv at re kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasema karistustest vajalikke test järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Valdav enamus kuritegudest on varavastased, toime pandud grupis ja etteplaneeritult kiire majandusliku kasu saamiseks, samuti selleks, et rahuldada sõltuvusprobleemi.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Valeri Planini Ta on küll oma sõnul õppinud eesti keelt ja läbinud programmi Eluviisitreen

ing, kuid p 27.06.2019 probleemide lahendamise oskuste arendamiseks sühholoogiline nõustamine muutusi ei toonud. Kinnipeetaval on teatud subkultuurilised hoiakud, mis väljenduvad selles, et ta ning ametnikega teeb ta keeldub vangla majandustöödel töötamast koostööd vaid omakasu motiividel. Kinnipeetaval on ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole

õiguspärase käitumise kriteerium täidetud.

Vabanemisel on kinnipeetaval oos ema ja võimalik elama asuda emale kuuluvas eramajas k ema elukaaslasega, kus ta elas ka enne vangistust. Seega vabaneb ta samasse keskkonda, mistõttu ei ole see määrava täh kuritegude ärahoidmisel. Vabanemisel puudub tsusega kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis talle igakuise sissetuleku kindlustaks. Enne vangistust tegeles ta juhutöödega ning ametlikult töötanud ei ole. Seega puuduvad tal tööoskused ja töökogemus, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Kuivõrd enamus kuritegusid on varavastased ja toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kindla töökoha ja sissetuleku p kõrgeks u uudumine ue kuriteo toimepanemise riskiks. Lisaks on isikul tasumata nõudeid 16 , mida ta enda sõnul ei kavatse 609,75 eurot tasuda, mis omakorda viitab sellele, et ta ei kavatse uigi isik kohtuistungil ka ametlikult tööle asuda. K väitis, et siiski soovib nõudeid tasuma hakata kui töökoha leiab, , on see suuresti kaheldav, arvestades, et siiani on ta teadlikult valinud mit . Kinnipeetava tutvusringkonnas teametliku töö on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta ei näe põhjust suhteid katkestada. Isik on ise tunnistanud, et läheb mõjutatav ning kuna ta grupi plaanidega kaasa, seega on ta teiste poolt vabaneb samasse keskkonda, siis tõenäoliselt puudubki tal võimalus endiste tuttavatega kokkupuuteid vältida. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse. Isiku sõnul tal sõltuvust ei ole, kuna tarvitas narko otikume viimati aastaid tagasi. Samas on varavastaste kuritegude toimepanemine . Seega omane sõltlaste käitumisele on sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine, kehv majanduslik olukord ja negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga tuttavad uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik maandada ka isikule katseajaks kontrollnõuete ja kohustuste panemisega.

Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid eid ning nõud pannud katseajal toime uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Valeri Planini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole

põhjendatud.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 253,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohtuistungi 17.10.2019 kell 10.58 protokollist nähtuvalt algas kohtuistung ja lõppes kell 11.26, kestes seega 28 minutit. Korra § 5 sätestab, et tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb arvestada tasu kohtuistungil osalemise eest 30 minuti eest summas 27 eurot. Sama korra § 151 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 15 eurot, kui vahemaa on 41 50 kilomeetrit ning 25 eurot, kui vahemaa on 101 150 kilomeetrit. – – Käesoleval juhul on advokaat 15.10.2019 külastanud klienti Viru Vanglas ning 17.10.2019 käinud Rakveres kohtuistungil. Samas on advokaat samadel päevadel kriminaalasja nr 1-17- 11095 raames samuti külastanud klienti Viru Vanglas ning käinud kohtuistungil Rakveres. Korra § 151 lg 2 sätestab, et kui advokaat lõikes 1 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades ühte sõidusuunda, jagada mõlema kliendi vahel võrdselt. Seega kuulub käesolevas kriminaalasjas tasu sõidule kulutatud aja eest 15.10.2019 marsruudil Narva- - Jõhvi tasustamisele summas 7,50 eurot ning 17.10.2019 marsruudil Narva Rakvere summas 12,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjatasu rahuldamisele ja väljamõistmisele kinnipeetavalt summas 213 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

31.10.2019 kohtumäärus 1 5374 jõustus

14. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent