1-06-13743/17 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-06-13743

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2010.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-06-13743 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming

Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu avalduse U.L-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks lahendamine Menetlusosalised Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu (asukoht Tallinna tn 18 paide 72711) Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu Süüdimõistetu/võlgnik U.L (isikukood xxx) Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm Kohtuistungi toimumise aeg 9.veebruar 2010.a. Kohtuistungil osalesid

RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik U.L Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm Prokurör Svetlana Maripuu

1. Asendada U.L-ile (U.L) Pärnu Maakohtu 27.10.2006.a. kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-06-13743 mõistetud rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära so 10 000 krooni

üldkasuliku tööga 132 tundi, mis tuleb ära teha kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Määrata U.L üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada U.L üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

1-06-13743

2(3) viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3. Kui süüdimõistetu U.L hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.

Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele ja U.L elukohajärgsesse kriminaalhoodustalitusele. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 27.10.2006.a. kohtuotsusega tunnistati U.L süüdi kuriteos KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus – 200 miinimumpäevamäära (200x50) so 10 000 krooni riigituludesse. 2. 14.10.2009.a. esitas Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu Pärnu Maakohtule avalduse U.L-ile karistuse asendamiseks /t.l. 43/.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses alates 08.02.2007.a. täiteasi nr 039/2007/193 Pärnu Maakohtu eelnimetatud otsuse alusel U.L suhtes rahalise karistuse 10 000 krooni

sissenõudmiseks. Käesolevaks ajaks on nimetatud summa tasumata. Täituri andmetel omab

võlgnik 1993.a. sõiduautot AUDI, mille väärtus on alla täitemenetluses tekkivate kulude. Muud vara võlgnik ei oma vara ja tal puudub sissetulek. Võlgnikul on lisaks tasuda rahalised

nõuded kokku 8 täitemenetluses. Täitur palub ™S § 206 alusel otsustada rahatrahvi asendamine vangistusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. U.L kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus on maksmata, kuna tal ei ole olnud võimalik kõiki tema vastu esitatud nõudeid korraga tasuda. Ta on olnud pikalt töötu. U.L on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. 4. puhul võib rahalise karistuse asendada üldkasuliku Kaitsja ja prokurör leiavad, et U.L tööga.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise

korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud

summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

1-06-13743

3(3)

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku

tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi

päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on

kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne

vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6). Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu U.L ei ole käesolevaks ajaks talle mõistetud

rahalise karistuse summat tasunud ja seega on rahalise karistuse asendamine põhjendatud. Kohus leiab aga, et U.L puhul ei ole rahalise karistuse asendamine vangistusega otstarbekas ning asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga. U.L on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. U.L-ile mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 10 000 krooni so 200 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 66 päeva.

Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb

süüdimõistetule määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 132 tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud ja määrab süüdimõistetu üldkasuliku töö

tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

R.Undrest kohtunik