4-19-2677/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2677 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2677 Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi R T 10.05.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 26.04.2019.a otsusele 2302,19,006190. väärteoasjas nr Kaebuse esitaja R T, isikukood: xxx; elukoht: xxx Eesti Vabariigi kodakondsus. ; Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik R T : Kaitsja: Indrek Sirk RESOLUTSIOON

1. R T 10.05.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 26.04.2019.a otsusele Jätta väärteoasjas nr kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. 2302,19,006190

2. Politseija Piirivalveameti 26.04.2019.a otsus 2302,19,006190 Jätta väärteoasjas nr muutmata.

3.

Kaitsjatasu jätta kaebaja enda kanda.

4. R T ning Politsei- Kohtuotsuse ärakiri anda le ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile.

Edasikaebamise kord

4-19-2677 2

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

26.04.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik M. Smitt kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,19,006190

R T (edaspidi R. T) suhte Otsusega karistati menetlusalust isikut L 217 s. iiklusseaduse (edaspidi LS) § 1 lg 1

ja § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest põhikaristusena KarS § 63 lg 1 kohaselt

75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 26. aprillil 2019.a kell 20.36 Harju maakonnas, Anija vallas,

JÄGALA – KÄRAVETE tee 27. kilomeetril juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama

sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta 29.03.2019 kell 00:00 kuni 26.04.2019 kell 20.36 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise

võimalusele kehtestatud nõudeid, sõidumeeriku suhtes oli läbi iga kahe aasta järgne perioodiline

kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 29.01.2016, seega ei taganud juht meeriku korraskohast

toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. rikkus sellise tegevusega LS § 131 lõikes 1 R. T

ja 3 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 10.05.2019.a Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. - Liiklusseaduse § 13 lg 1 sätestab sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga

(kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud - vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

Kuna T juhitud veoauto on rohkem kui 3500- - ja R. kilogrammise täismassiga, siis allub ta sõidu

puhkeaja normide reeglistikule. Paraku on sätestatud hulk erandeid, mil sellistel sõidukitel ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Kiirmenetluse otsuses viidatud EL määrust nr 165/2014 tuleb

kohaldada koosmõjus määrustega 561/2006 ja 3821/85. Määruse 165/2014 artikkel 3 sätestab selle

määruse reguleerimisala. Artikkel 3 lg 1 sätestab - sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis

registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele

kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006. Seega tuleb pöörduda määruse nr 561/206 poole, et välja selgitada, kas menetlusaluse isiku sõiduk allub sõidumeeriku regulatsioonile.

Määruse nr 561/2006 artikkel 13 lg 1 sätestab –

tingimusel, et artiklis 1 sätestatud eesmärkide

saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma

territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil

eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega: sõidukitele, ... Artikli 13 lg 1 p b kohaselt rakendub selline erand mida põllumajandus või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita -, aiandus-, metsandusrendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses. Eesti Vabariik on erandi metsandusettevõtjate sõidukitele kehtestanud liiklusseaduse § 130 lõike 12

punktis 1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei

rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- 50 kilomeetri raadiuses või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni

4-19-2677 3

ettevõtte asukohast. Eesti Vabariik on Euroopa Liidu määrusest tulenevat erandi rakendanud kitsendavalt, st 100 km asemel üksnes 50 km raadiuses.

Menetlusalune isik juhtis haagisega veoautot, mille haagis oli ehitatud metsatöömasinate veoks. Igapäevaselt raskeveokite kontrolliga tegeleva politseiametniku jaoks on see ilmne viide, et tegemist on metsaettevõttega. Sellise sõidukiga ei saa vedada näiteks külmkappe, killustikku või muud veost. R. T

andis ametnikele oma töökoha nimet – OÜ. Ka töökoha nimetus on otseselt seotud use xxx metsandusega. T R. ütles ka suuliselt seda, et tema lähtus oma metsandusega seotud tööst ning seetõttu ei kasutanud sõidumeerikut. Paraku politseiametnikud sellega ei arvestanud. Kaitsja esitab ka OÜ Xxx

äriregistri teabesüsteemi väljatrüki, millelt nähtub ka ettevõtte põhitegevusala. Selleks on metsavarumine, EMTAK kood 02201. Seega on tegemist metsandusettevõttega ning järgmiseks tuleb

kontrollida, kas sõit toimus 50 km raadiuses ettevõtte OÜ asukoht on asukohast. Xxx xxx.

Menetlusaluse isiku sõiduk peatati Jägala Käravete maantee 27. kilomeetril. Lisan kaebusele Maa - - Ameti kaardiserveri väljatrüki, millelt nähtub, et ettevõtte asukoha ning Jägala Käravete maantee 26. -

Kilomeetriposti vaheline kaugus on 6,4 km (see kaugeim võimalik peatamise koht). Seega oli menetlusalune isik seaduses ettenähtud piirkonnas ning sõidumeeriku kasutamine ei olnud kohustuslik.

Kohtuvälisel menetlejal on õigus kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul kui väärteo toimepanemise

asjaolud on selged (VTMS § 55 lg 1). Antud juhul oli kohtuvälisel menetlejal kohustus välja selgitada, kas esinesid sõidumeeriku kasutamist välistavad tingimused, kuid seda tehtud ei ole. Menetlusalune isik leiab, et tema suhtes tehtud otsus ei ole põhjendatud ning see tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde ka 26.06.2019.a ja

01.10.2019.a toimunud kohtuistungitel.

Kohtuväline menetleja leidis .10.2019.a toimunud kohtuistungil, et alused kohtuvälise menetleja 01

otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud

rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et R. T kaebus Politseija Piirivalveameti 26.04.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,006190

tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud ab ovo

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

ab ovo VTMS § 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite -s

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine

peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 4 muu hulgas välja selgitada, 133 ple kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 1. Objektiivne koosseis LS § 217 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki või digitaalse sõidumeeriku või

le paigaldatud analoogjuhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest LS § 217 . 1

lg 1 sätestab vastutuse aga

mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 sätestatud koosseisud on osaliselt blanketsed, tuleb neid täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas

4-19-2677 4

on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 131 lõiked 1 ja 3 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artiklid 23 lg 1, 32 lg 1, 34 lg 3 ja 36 lg 1. 26.04.2019.a kiirmenetluse otsuses kohaselt juhtis R. T mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama

sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud menetlusalune isik salvestuslehti või neid asendavaid

käsikirjalisi kandeid 29.03.2019.a kell 00.00 kuni 26.04.2019.a kell 20.36 perioodi kohta, rikkudes

salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Samuti oli sõidumeeriku suhtes läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll kuna viimane kontroll oli teostatud 29.01.2016.a Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja

selle nõuetekohast kasutamist. R. T on maakohtule esitatud kaebuses seisukohal, et ta ei pidanudki sõidumeerikut kasutama, kuivõrd ta kasutas mootorsõidukit metsandusettevõtjana ning ta oli 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Sisuliselt leiab menetlusalune isik, et käesoleval juhul esineb LS § 130 lg 12 p 1 sätestatud erand -s .

Viidatud sätte kohaselt ei rakendata EÜ määruse nr 561/2006 nõudeid sh kohustust kasutada sõidumeerikut, juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol mh siis, kui sõidukit kasutatakse põllumajandus- , aiandus-, metsandusvõi kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik ei tegelenud

kinnipidamise hetkel metsanduseg T ka a, vaid muu majandustegevusega ning seetõttu pidi R. sõidumeerikut kasutama.

T test tuleb kohtul kindlaks teha, kas eokirjeldusest ja kõnealus argumendist lähtudes eelkõige sõidumee sõidukis oli kohustuslik. riku kasutamine vaidlusaluses mootor

EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 1 kohaselt määrusega kehtestatakse eeskirjad kaubaja reisijateveoga

hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada

konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse para Määruse artikkel ndamisele autoveosektoris. 2 p 1 a kohaselt määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate

sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Kiirmenetluse

otsuse nr 10220151729026 kohaselt juhtis P. T xxx mootorsõidukit kategooria märgisega N3. Nimetatud kategooria märgis antakse veoautole, mille täismass on üle 12 tonni. Kiirmenetluse otsuses viidatakse ka EL määrusele nr 165/2014, mille artikkel 3 lg 1 sät õidumeerikud paigaldatakse estab, et s

liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006. Määruse artikkel 13 p 1 b) sätestab sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata - tingimusel et artiklis 1

ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või

kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega: b) sõidukid, mida põllumajandus või kalandusettevõtjad -, aiandus-, metsanduskasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses. Eesti Vabariik on selle erandi üle võtnud ja see on sätestatud LS § 130 lg 12 p 1 järgmiselt - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeve -, aiandus-, metsandusol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 km raadiuses ettevõtte asukohast. Kuigi menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk pelgalt täismassi arvestades (üle 12 tonni) va EÜ staks määruses nr 561/2006 sätestatud sõiduja puhkeaja normide reeglistikule ning ei esine ka nimetatud

määruse artikkel 3 sätestatu erisusi, ei võimalda ainult nendele asjaoludele toetudes hinnata, kas kasutatud sõiduk oli mõeldud kaubaveoks EÜ määruse nr 561/2006 art 2 p 1a mõttes. Riigikohus on

lahendis 3-1-1-93-16 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise kohustust välistavad erandid laienevad

4-19-2677 5

transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll.

Lisaks on nõutav, et tehtav vedu peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga.

Käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades on oluline seega kindlaks teha, kas R. T konkreetse

mootorsõidukiga liikluses osalemine toimus täielikult ja eranditult metsamajanduslikuks tegevuseks kva ja/ seks lifitseeruva äritegevuse raames või oli selle töö tegemi kõrvalise, s.o abistava tähendusega. Vastasel juhul muudetaks - LS § 130 lg 12 p s toodud erandi kohaldamisala ülemäära laiaks, mis aga ei

saa kuidagi olla kooskõlas nende eesmärkidega, s.o eesmärkidega ühtlustada konkurentsitingimusi

autoveosektoris ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust, miks nõuded sõidukijuhtide sõiduja puhkeperioodide arvestusele sisse seati. Täiendavalt märgib kohus, et kui tegemist metsandusettevõttega või muu erandiga LS § 130 lg 12 ja määruse nr 561/2006 mõttes, peab seda tõendama kaebuse esitaja. Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisel kehtib pööratud tõendamiskoormus. uivõrd K menetlusalune isik juhtis xxx (reg. nr xxx) sõiduki , millele ei olnud paigaldatud sõidumeerikut, lasub temal

ei olnud kohustuslik. tõendamiskoormis, selgitamaks, et sõidumeeriku kasutamine

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles osas, et OÜ Xxx (kellele kuulus veoauto xxx reg. nr xxx

põhitegevusalaks (äritegevuseks) on metsavarumine. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuulub metsavarumine metsamajanduse alla. Samuti ei ole vaidlust selles, et menetlus alune isik peeti kinni Jägala Kärevete maantee 27. kilomeetril, olles seega 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte - asukohast. 2 aasta Vaidlust ei ole selleski, et kõnealuse veoki sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga järgne perioodiline kontroll. A kinnitab ainult menetlusaluse isiku sjaolu, et sõiduki juhtimine oli seotud metsandusega seotud tööst, enda ütlused. Väärteotoimiku materjalide kohaselt juhtis R. T haagisega veoautot xxx( reg. nr xxx ),

mille haagis oli ümberehitatud masinate veoks. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaebuses väljendatud seisukohaga, et nimetatud haagisega ei ole võimalik vedada külmkappe või killustikku, kuid ainuüksi haagise ehituslikud iseärasused ei välista, et menetlusalune isik oleks saanud tegeleda muu äritegevusega, kui metsandusega (nt põllu või metsamajanduses kasutatavate sõidukite transpordiga). -

Kuivõrd nimetatud haagisega on võimalik vedada ka muud tehnikat (sh teiste metsandusettevõtete

metsaveotehnika) ning esineb võimalus ka veoettevõtjana teostada autovedu, ainuüksi haagise ei ole iseloomust lähtuvalt tõendatud, et menetlusalune isik tegeles just metsandusega. Nimetatud seisukohani jõudis ka 10.09.2019.a kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja M. märkis, et LS § 130 lõikest 12 S, kes tulenevat erandit kasutades tuleb menetlusalusel isikul tõendada, et tegemist on omaveoga. Tunnistaja

selgitas, et metsanduses on võimalik lisadokumentatsiooniga tõendada oma kulu tegevusi, viidates

ministeeriumi poolt välja töötatud vormile. Samuti on võimalik omavedu tõendada tööandja poolse

töökäsuga. andmeid, mille alusel saaks seostada kõnealusel Menetlusalune isik ei ole esitanud aga

kuupäeval tehtud vedu (sh transport äritegevuse abistamise näol)

eranditult metsamajandusliku äritegevuse raames tehtud veoks. menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki Samuti puuduvad andmed

päritolu ja sihtkohta kajastavate andmete kohta. Kuivõrd ei ole tõendatud, et kasutas konkreetsel autoveol metsandusettevõtte sõidukit äriteg R. T evuse raames, ei saa öelda, et nimetatud vedu kuuluks LS § 130 lg 12 p-s 1 toodud erandi hulka. Seega oli R. T juhina kohustatud tagama nõuetele vastava sõidumeeriku olemasolu ning veo teostamisel seda ka kasutama. Kuna ta seda aga ei teinud, siis rikkus ta LS § 131 lg 1 ja 3 ning EL määruse nr 165/2014 art 32 lg 1 ja art 23 lg 1 ning realiseeris LS § 217 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused. Lisaks sellele nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et vaatamata sellele, et menetlusalune isikul oli

kohustus sõidumeerikut kasutada, ei olnud menetlusalusel isikul kontrollijale esitada ei salvestuslehtesid ega ka muid kohustuslikke andmeid, milliste esitamise ja säilitamise kohustus tuleneb

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 561/2006 ja nr 165/2014 kehtestatud nõuetest, s.h

4-19-2677 6

viimase määruse artiklist 36, mille kohaselt peab juht esitama jooksva päeva salvestuslehed ja eelnenud 28 päeva jooksul kasutatud salvestuslehed ning kui salvestuslehti ei saanud kasutada, siis kõik jooksva

päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid ning digitaalse

sõidumeeriku korral juhikaardi ning sama päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid. Samuti oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane

kontroll oli teostatud 29.01.2016.a. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis R. T ka ise tunnistab, et tal puudus kehtiv kalibreerimine

ning ei olnud esitamiseks v Seega rikkus menetlusalune isik anu sõidumeeriku kettaid.

analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise

võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid ning realiseeris LS § 217

1

-s 1 toodud lg objektiivse koosseisu tunnused. 1.1 Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on § LS 2171

lg 1 ja § 217 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või

ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul pani R. T Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea väärteo toime hooletusest.

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette ema. näg KarS § 17 lg 3 sätestab veel eraldi, et seaduse mittetundmine ei

välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Seega oli võimalus tähelepaneliku ja kohtusetundliku R. Tl suhtumise korral ette näha, et sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik. 2. Õigusvastasus ja süü

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R. T on Liiklusseaduse § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemises süüdi. KARISTUS

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale

inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse

või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepandud erinevalt kvalifitseeritud väärtegudest raskeimat karistust näeb ette LS § 2171 lg 1 ettenähtud väärteo sanktsioon, tuleb karistust kohaldada LS § 2171

lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 2171 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku

süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Riigikohus on öelnud, et kui tegu vastab mitmele LS kvalifikatsiooni normile, siis on süü keskmisest

4-19-2677 7

suurem ja karistus määratakse üle keskmise määra. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab

arvesse võtta ka teo toimepanemise subjektiivset külge. Arvestades, et isik pani teo toime hooletusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Menetlusaluse isiku R. T tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust -s kergendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused. K T

ohtuväline menetleja on karistanud R. t KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2171 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid

arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu

allikas nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite

järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib

varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole

riikliku hukkamõistu avaldamine. Seega määratud karistuse proportsionaalseks süü loeb kohus suurusega. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 89 lg 1, 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja § 155. ( ) allkirjastatud digitaalselt

Violetta Kõvask

Kohtunik