2-19-122037/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ Aktiva Finants hagi V. K.i vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest.

2. Saata kohtumäärus hageja esindajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. OÜ Aktiva Finants esitas 14.08.2019.a. Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. K.ilt 435,29 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 02.09.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Määrusest nähtub, et politsei andmekogus puudub informatsioon V. K.i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohtuasja number 2-19-122037 Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi V. K.i vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Hageja esindaja: Kostja: OÜ Aktiva Finants (RK 10746479) M.P. (e-post inkasso@julianus.ee)

V. K. (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx; tegelik eluja viibimiskoht teadmata)

2

3. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

4. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et tegemist on avaldaja poolt oma majandustegevuses kostjale osutatud teenuse, st. 09.08.2017.a sõlmitud tarbijalepingust nr 6444099 tuleneva võlgnevuse nõudega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist.

Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.

5. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on võlgniku elukohana märgitud Uus tn 9-2, Kohtla-Järve. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja elukohaks märgitud alates 14.07.2017. a xxx. Maksuja Tolliameti ja Töötajate registri (TÖR) andmetel ei ole kostja Eestis töötanud. Politsei andmekogus puudub informatsioon V. K.i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kinnisturegistri kohaselt kuulub korteriomand xxx, Eesti Vabariigile, nimetatud korter on elamiskõlbmatu (aknad kinni löödud). Pärnu Maakohtu määrusest tulenevalt vestlusest naabriga selgus, et kostja antud aadressil ei ela ning antud korter on elamiskõlbmatu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Võlgnikul on Läti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Läti) pass. 6. Kohtute Infosüsteemi (KIS 2) kohaselt on kohus keeldunud (tsiviilasjad 2-18-102161) kostja V.K.i vastu esitatud nõuete menetlusse võtmisest, kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule 7. Politsei andmekogus puudub informatsioon kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna võlgniku alaline elukoht on Läti Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Läti Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 8. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

3

9. Kohus märgib, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring Läti elanikeregistrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/population-register/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviilja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et võlgniku täpne elukoht, sh. Läti Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Läti Vabariigis tunnustada ega täita. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-292/10 p 67). Menetluskulude jaotus 10. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik