4-19-3002/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2019. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-19-3001, 4-19-3002, 4-19-3009 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen

Väärteoasi Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri

taotlused E.L-ile

asenduskaristuse

kohaldamiseks väärteoasjades nr 2780,16,006032, 2780,16,003938, 2780,16,005770 Süüdlane E.L

isikukood: XXX; viimane teadaolev elukoht:

XXXX; kinni peetud PPa Lõuna prefektuuri poolt 29.10.2019 kell 11.50 Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 211, KrMS § 432 lg. 3, kohtunik

määras:

Asendada Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri väärteoasjades nr.

2780,16,006032, 2780,16,003938, 2780,16,005770 E.L-ile

mõistetud rahatrahvid KarS § 72 alusel 10(kümne ) päevase arestiga ning arest asendada E.L-ile omakorda KarS § 69 alusel 10(kümne) tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasulik töö teha ära ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Kui üldkasulik töö jääb tegemata, asendatakse see E.L arestiga.

Vabastada E.L kinnipidamiselt kohtusaalis.

Edastada kohtumäärus sissenõudjale PPA Lõuna prefektuurile, E.L-ile , kohtutäitur Aive Kolsarile.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla

kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral

2 tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu põhjendid Tartu Maakohtu menetluses on PPA Lõuna Prefektuuri taotlused E.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjades nr 2780,16,006032, 2780,16,003938, 2780,16,005770.

05.07.2019. a väljastas kohus E.L-ile kutse ilmuda 08.08.2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja ülalviidatud väärteoasjade arutamiseks. Kutse saadeti aadressil XXXX, mis kohtule teadaolevalt pidi olema E.L-i elukoht. Kutse anti E.L-ile allkirja vastu kätte 08.07.2019. a. Sellele vaatamata E.L Tartu Maakohtusse ei ilmunud ning kõnealuste väärteoasjade arutamine tuli edasi lükata.

08.08.2019. a tegi Tartu Maakohus määruse E.L-i sundtoomise kohta 12.09.2019. Tartu Maakohtusse väärteoasjade arutamisele.

PPA Lõuna Prefektuuril ei olnud võimalik sundtoomist teostada, kuna aadressil XXXX

kontrollimisel 11.09.2019. a kell 18:30 ja 12.09.2019. a kell 08:30 ei õnnestunud E.L kinni pidada. 12.09.2019. a kohtuistungid tuli süüdlase puudumise tõttu edasi lükata.

13.09.2019. a esitas kohus PPA Lõuna Prefektuurile abipalve E.L-i viibimiskoha ja kontaktandmete kindlaks tegemiseks. Abipalve jäi tulemusetuks, kuna ka politseil puudusid andmed E.L-i tegeliku eluvõi viibimiskoha kohta.

VTMS § 211 lg 11

kohaselt saab kohus rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga

lahendada üksnes süüdlase osavõtul. Kohtul ei ole olnud võimalik aga asenduskaristuse

kohaldamise taotlusi seniajani arutada, kuna E.L ei ilmunud kutse kättesaamisele vaatamata kohtusse. Kohut ta oma mittetulekust ei teavitanud ega palunud ka asja arutamisi edasi lükata.

Eelmärgitu annab kohtule piisava aluse asuda seisukohale, et E.L hoidub kohtumenetlusest kõrvale.

VTMS § 2 ning KrMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isikule sellisel juhul kohaldada sundtoomist, mida kohus ka tegi. Samas ei saanud PPA Lõuna Prefektuur sundtoomise määrust täita, kuna E.L-i võimaliku elukoha kontrollimisel ei õnnestunud teda tabada ja kinni pidada. VTMS § 2 ning KrMS § 140 lg 1 koostoimest tulenevalt võib menetleja määrusega kuulutada menetlusest kõrvalehoiduva süüdlase, kelle asukoht ei ole teada, tagaotsitavaks. Seega oli alus E.L kuulutada tagaotsitavaks. Üksnes nii on käesoleval juhul võimalik

tagada väärteomenetluse edasine läbiviimine. E.L-i tabamisel tuleb ta viivitamata toimetada sundtoomise korras Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja.

E.L tabati 29.10.2019 kel 12.11

3 Tartu Maakohtu kohtumajja toimetati ta kohtuistungi läbiviimises 30.10.2019 kell 11.00.

E.L-ile asenduskaristuse kohaldamine

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole

vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Väärteoasjades tasumata rahatrahvid :

1. PPA Lõuna Prefektuuri 23.06.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,006032 määrati E.L-ile liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Otsus jõustus 09.07.2016. a. Kuna E.L rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Aive Kolsar, täiteasi nr 170/2016/989). 29.04.2019. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

28.05.2019. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse E.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.

E.L-ile PPA Lõuna Prefektuuri 23.06.2016. a otsusega väärteoasjas nr

2780,16,006032 määratud rahatrahv on seniajani tasumata. E.L ei tasunud

trahvisummat vabatahtlikult. Nurjus ka sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja

sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Sellest saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole

vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et E.L-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga E.L-i tasumata rahatrahvi suuruseks on 20 trahviühikut ehk 80 eurot. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb E.L-i asendusaresti pikkuseks 2 (20/10) päeva.

2. PPA Lõuna Prefektuuri 01.05.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,003938 määrati E.L-ile liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Rahatrahvi võimaldati tasuda ositi, kusjuures viimase osa tähtpäevaks määrati 30.06.2016. a. Otsus jõustus 17.05.2016. a.

Kuna E.L rahatrahvi selleks tähtpäevaks ära ei tasunud, pöörati otsus selle

sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Aive Kolsar, täiteasi nr 170/2016/1039). 29.04.2019. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 28.05.2019. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse E.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.

E.L-ile PPA Lõuna Prefektuuri 01.05.2016. a otsusega väärteoasjas nr

2780,16,003938 määratud rahatrahv on seniajani tasumata. E.L ei tasunud trahvisummat vabatahtlikult, ehkki tal võimaldati seda teha osadena pikema aja jooksul. Nurjus ka sundtäitmine, kuivõrd isikul puudus selline vara ja sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Sellest saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

4 Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole

vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. E.L-i tasumata rahatrahvi suuruseks on 30 trahviühikut ehk 120 eurot. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb E.L-i asendusaresti pikkuseks 3 (30/10) päeva

3. PPA Lõuna Prefektuuri 17.07.2016. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,005770 määrati E.L-ile liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Otsus jõustus 06.08.2016. a. Kuna E.L rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Aive Kolsar, täiteasi nr 170/2016/1063). 29.04.2019. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 28.05.2019. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse E.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.

E.L-ile PPA Lõuna Prefektuuri 17.07.2016. a otsusega väärteoasjas nr

2780,16,005770 määratud rahatrahv on seniajani tasumata. E.L ei tasunud

trahvisummat vabatahtlikult. Nurjus ka sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja

sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Sellest saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole

vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et E.L-ile määratud rahatrahv tuleb asendada E.L-i tasumata rahatrahvi suuruseks on 50 trahviühikut ehk 200 eurot. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb E.L-i asendusaresti pikkuseks 5 (50/10) päeva.

Kohtuistungil 30.10.2019 algusega kell 11.00 E.L selgitas, et on trahvid jätnud tõesti tasumata, seda ei vaidlusta.

E.L taotles kohtult määrata temale asenduskaristuseks üldkasulik töö; tervislikke vastunäidustusi üldkasuiku töö tegemiseks ei ole. Ta soovis kuu ajaga üldkasuliku töö ara teha.

Kohus leiab, et E.L-ile määratud rahatrahvid tuleb asendada arestiga ning arest

omakorda asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka on E.L ise soovinud aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Seda, et E.L ei saaks üldkasulikku tööd teha oma tervisest tulenevalt, kohus ei täheldanud.

Peet Teidearu Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5

Peet Teidearu Kohtunik /