2-17-2868/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2868

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Autorite Ühing hagiavaldus SIA ADEONA

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1 215 eurot

Hageja: MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood: 80004182,

Lille tn 13, 10614 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must

(Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn,

e-post: mari.must@ellex.ee)

Kostja: SIA ADEONA (Läti registrikood: 40103985245);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov,

(e-post: menetlus@magnussonlaw.com)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt SIA ADEONIA hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks

kahju hüvitis summas 562,50 eurot.

3. Välja mõista kostjalt SIA ADEONIA hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks

30.10.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 120,95 eurot ja

alates 31.10.2019 viivised protsendina põhinõudelt (562,50 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus kohaselt SIA ADEONA korraldas klubis „Cathouse“

18. veebruaril 2017 Vene ansambli КняZz (KnyaZz) kontserdi, millele müüs pileteid AS

Piletilevi. SIA ADEONA juhatuse liige Deniss Vasiljevs saatis 17. veebruaril 2017 hagejale

e-kirja, milles märkis, et tema arusaamist mööda peab SIA Adeona 18. veebruari 2017

kontserdi jaoks sõlmima hagejaga litsentsilepingu. SIA ADEONA e-kirjale oli lisatud nende

versioon sõlmitavast litsentsilepingust, mille nad olid omalt poolt allkirjastanud. Hageja

selgitas, et kuivõrd kostjal on varasema 22. oktoobril 2016 klubis „Cathouse“ toimunud

ansambli "Смысловые Галлюцинации" (Smislovie Galjucinacii) kontserdi eest litsentsitasu

maksmata, saavad nad sõlmida kostjaga üksnes ettemaksu tingimusega litsentsilepingu.

Vastav litsentsileping oli lisatud kostjale saadetud e-kirjale. Kostja ei vastanud hageja e-

kirjale, ei sõlminud litsentsilepingut ega tasunud ettemaksu. Hageja saatis 21. veebruaril 2017

e-kirja, kus palus litsentsitasu osas arve väljastamiseks viivitamatult esitada AS-i Piletilevi

piletimüügiaruande ja kontserdi repertuaariaruande. Edasises kirjavahetuses põhjendas kostja

juhatuse liige Deniss Vasiljevs litsentsilepingu mittesõlmimist asjaoluga, et väidetavalt on

ansambli juht teatanud, et nad ei soovi selle kontserdi eest saada autoritasu.

Kostja ei ole esitanud kontserdi repertuaari loetelu ega finantsaruannet. Vastavalt AS

Piletilevi kodulehel toodud informatsioonile olid ürituse piletid eelmüügis hinnaga 15-30

eurot, VIP piletid 35 eurot. Vastavalt Päästeameti kinnitusele on ööklubi Cathouse

mahutatavuseks 500 inimest.

Ansambli КняZz 18.02.2017 kontserdil tulid esitamisele muuhulgas järgmised teosed:

(a)

„Лесник“, mille autoriteks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni RAO liikmed ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ ja КНЯЗЕВ АНДРЕЙ

СЕРГЕЕВИЧ;

(b)

„Ели Мясо Мужики“, mille heliloojaks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni RAO liige ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ ja teksti autoriks

RAO liige КНЯЗЕВ АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ.

(c)

„Кукла колдуна“, mille autoriks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni RAO liige КНЯЗЕВ АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ.

(d)

„Прыгну со скалы“, mille autoriks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni RAO liige КНЯЗЕВ АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ.

Seega on teoste autorid Venemaa autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni

RAO liikmed, keda hageja esindab Venemaa autorite ühinguga RAO sõlmitud lepingu alusel.

RAO ei ole märkinud rahvusvahelisse autorite andmebaasi, et Andrei Knjazev (КНЯЗЕВ

АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ) sõnade või muusika autorina teostaks avaliku esitamise õigust ise,

vaid sealt on näha, et seda teostab RAO.

Luba teoste avalikuks esitamiseks ansambli КняZz kontserdil polnud. Kostja esialgu möönis

vajadust sõlmida kontserdil muusikateoste avalikuks esitamiseks litsentsileping hagejaga.

Samas hageja saadetud litsentsilepingut kostja ei allkirjastanud, litsentsitasu ettemakset ei

tasunud, piletimüügiaruannet ega repertuaariaruannet peale kontserdi toimumist vaatamata

hageja nõudele ei esitanud. Kuivõrd esitatud lugude autorid on teoste avaliku esitamise õiguse

teostamise andnud üle kollektiivse esindamise organisatsioonile, ei saa nad ise seda õigust

vastavalt AutÕS § 79 lõikele 5 teostada. Ühtlasi pole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite

kohta, et teoste autorid soovisid loobuda autoritasu nõudest selle kontserdi osas ega

täpsustanud, missuguste autorite kohta see käib. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja saanud

hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks ning teoste avalik esitamine oli AutÕS § 13¹ lõikest

2 ja § 14 lõikest 3 tulenevalt keelatud. Teoste avaliku esitamisega rikkus kostja AutÕS § 13

lõikest 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele.

Hageja leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud VÕS § 127 lõike 6 alusel nõuda

kahjuhüvitist kindla summana kahekordses tasu suuruses, mida rikkuja pidanuks maksma, kui

ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Kostja oli teadlik vajadusest saada teoste

avalikuks esituseks hagejalt litsents, kuivõrd (a) kostja oli kätte saanud tagaseljaotsuse

tsiviilasjas nr 2-16-16109 seoses 22. oktoobril 2016 klubis „Cathouse“ toimunud ansambli

"Смысловые Галлюцинации" (Smislovie Galjucinacii) kontserdi eest litsentsitasu maksmata

jätmisega (b) kostja ise pöördus e-kirjaga hageja poole loa saamiseks ja (c) hageja teavitas

kostjat sellest e-kirja teel ning saatis ka lepingu. Eeltoodule vaatamata ei allkirjastanud kostja

litsentsilepingut ning vaatamata meeldetuletusele on kostja hoidnud tahtlikult kõrvale AutÕS

§ 13 lõikes 1 ja § 14 lõikes 1 sätestatud tasu maksmisest.

Hageja leiab, et kostja ei peaks õigusrikkumise tõttu saama eelist nende teoste kasutajate ees,

kes on sõlminud litsentsilepingu, kuid mingil põhjusel sattunud viivitusse litsentsitasu

maksmisega. Hagejal on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamisega viivitamisel viivist üksnes

seaduses sätestatud määras, mis on vähem kui tavapäraselt teoste avalikuks kasutamiseks

litsentsilepingutes kokkulepitu. Eeltoodust tulenevalt on kostja autorite õigusi rikkudes

soodsamas olukorras kui seaduskuulekalt käitudes ning litsentsilepingut sõlmides. Asjaolu, et

hageja peab põhjendatuks kahjuhüvitise kindla summana määramisel lähtuda kahekordsest

tavapäraselt makstavast tasust, tuleneb MTÜ Eesti Autorite Ühing juhatuse 4. novembri

2003.a. otsusest. Hageja selline seisukoht on kõikidele kasutajatele avalikult kättesaadav ja

teada hageja veebilehe www.eau.org kaudu. Hageja kodulehel alajaotuses „Teoste kasutajale“

on litsentsitasude all eraldi värvilises kirjas ja rõhutatult välja toodud, et „Teoste kasutamisel

ilma EAÜ loata ehk lepinguta jätab EAÜ endale õiguse küsida tasu kahekordse tasumäära

ulatuses võrreldes tasuga, mis oleks kuulunud maksmisele EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel.“

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab hageja põhjendatuks nõuda kostjalt kahjuhüvitist kindla

summana, mille määramisel lähtutakse kahekordsest tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks

maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õigus kasutamiseks. Hageja tugineb seejuures ka

varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt on analoogses olukorras väljamõistetud

kahekordne tavapärane tasu määr.

AS Piletilevi kodulehel toodud info kohaselt müüdi pileteid hinnaga 15 – 30 eurot, VIP

pileteid hinnaga 35 eurot. Konservatiivsema kahju suuruse arvutamiseks ei arvesta hageja

keskmise pileti hinna arvutamisel VIP piletite hinda, seega keskmine pileti hind oli 15+30/2 =

22 eurot 50 senti. Ööklubi Cathouse mahutavus on 500 inimest, mistõttu sissepääsutasud

kokku olid 500 piletit x 22 eurot 50 senti = 11 250 eurot. Tavapärane litsentsitasumäär on 5%

sissepääsutasudest. Seega tavapärane litsentsitasu oleks olnud 11250/100x5 = 562 eurot 50

senti. Litsentsitasu kahekordne määr ehk hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev

nõudesumma on 562,50 x 2= 1125 eurot.

Selleks, et vältida vaidlusi selle osas, millal enne hagi esitamist hageja teatas kostjale kahju

hüvitamise nõudest ning vastav nõue muutus sissenõutavaks, palub hageja lugeda, et hageja

nõue muutus sissenõutavaks hagi esitamisest ning arvestada kahju hüvitamise nõudelt viivist

alates 22. veebruarist 2017.

Hageja õigusvastaselt tekitatud kahjunõude suurus, millelt palub arvestada seadusjärgset

viivist, on 1125 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista 1125 eurot ja seadusjärgne viivis alates 22. veebruarist

2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest

protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja tugineb asjaolule, et kostja korraldatud kontserdil esitati lugusid „Лесник“, „Ели

Мясо Мужики“, „Кукла колдуна“ ning „Прыгну со скалы“ ja vastavate lugude esitamise

eest ei makstud autoritasu. Lugude autor Andrei Knjazev loovutas oma varalised õigused

OOO-le Kнязев и Kомпания. Mainitud ühing ja Venemaa autorite ühing RAO sõlmisid

24.09.2014 lepingu, mille kohaselt volitab OOO Kнязев и Kомпания RAO-d teostama

konkreetseid varalisi õigusi. OOO Kнязев и Kомпания on loobunud autoritasu nõudest.

Väljastatud kinnitusest nähtub, et autoriõiguste teostaja on loobunud nimetatud lugude

esitamise

eest

kostja

korraldatud

kontserdil

autoritasu

nõudmisest.

Kostjal

kontserdikorraldajana ei ole mingit põhjust kahelda loobumise kehtivuses. Eriti arvestades, et

autoriõiguste teostaja ja RAO vahel on sõlmitud lepingu kohaselt on tegemist volitusega,

mitte õiguste loovutamisega. Eeltoodust nähtub, et kostja ei olnud kohustatud autoritasu

vastavate lugude esitamise eest tasuma, kuivõrd autoriõiguste teostaja on autoritasust

loobunud.

Hageja ei ole välja toonud, miks on põhjendatud autoritasu määras 5% kontserdi piletitulust.

Hageja on tuginenud hageja koostatud tüüptingimustega lepingule. Kuni 09.04.2016 kehtinud

autoriõiguse seaduse redaktsiooni § 77 lg 1 p 2 andis kollektiivse esindamise

organisatsioonile, mille hulka ka hageja kuulub, õiguse otsustada autoritasu, litsentsitasu,

esitajatasu või muu tasu suuruse, pidades vajaduse korral sellealaseid läbirääkimisi. Alates

10.04.2016

kehtivast

AutÕS

redaktsioonist

ei

tulene

kollektiivse

esindamise

organisatsioonidele sellist õigust. Seega tuleb kohaldada üldist AutÕS sätestatud korda.

AutÕS § 14 lg 2 kohaselt autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise

kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või

autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja

teose kasutaja vahelise kokkuleppega. Eeltoodust tuleneb, et autoritasu suurus tuleks kokku

leppida kollektiivse esindamise organisatsiooni ja autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada

sooviva isiku vahel, kollektiivse esindamise organisatsioonil ei ole õigust ühepoolselt

tasumäära kehtestada. Seega ei ole ka põhjendatud kahjuhüvitise nõudmine hageja poolt

kehtestatud määras 5% kontserdi piletitulust. Autoritasu määr peaks sõltuma esitatavatest

teostest

ning

määratama

juhtumipõhiselt,

mitte

ühepoolselt

hageja

kehtestatud

tüüptingimustes. Ka Riigikohus on möönnud, et autoritele makstav tasu peab kujunema poolte

kokkuleppel ja arvestama asjaolusid.

Autoritasu suuruse määramine esitatavatest teostest ja kõiki asjaolusid arvestades ei oleks

diskrimineeriv kohtlemine. Diskrimineerimisega on lisaks võrdses seisundis olevate isikute

ebavõrdselt kohtlemisele tegemist ka siis kui ebavõrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse

ühetaoliselt. Esitatavate teoste arvust, toimumiskohast, kontserdikülastajate arvust,

piletihinnast ja muudest asjaoludest sõltuvalt erineva autoritasu määramise korral ei oleks

tegemist diskrimineerimisega, vaid õiglase kohtlemisega. Lisaks näitab 5% määra

põhjendamatust see, et hageja tegevuse tulemusena on hagejal kogunenud ulatuslikud

reservid, mis aasta-aastalt suurenevad. Olukorras, milles hageja reservid ning sissetulek

pidevalt suurenevad, ei ole põhjendatud autoritasu nõudmine üle 20 aasta tagasi kokku lepitud

määras. Autoritasu määr peaks võtma arvesse ka kollektiivse esindamise organisatsiooni ja

autorite, keda organisatsioon esindab, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Autoritasu määr

ei saa olla muutumatu, vaid peab arvestama kõiki asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on kostja

seisukohal, et autoritasu määras 5% piletitulust ei ole põhjendatud.

Lisaks autoritasu määra põhjendamata jätmisele ei ole hageja põhjendanud ka kahekordses

määras kahju tekkimist. Hageja on tuginenud kahekordse hüvitisemäära kahjuhüvitisena

nõudmisel hageja kasutatava lepingu tingimustele. Hageja lepingus välja toodud kahekordse

hüvitise määras hüvitise nõudmise õigus on sisuliselt leppetrahv. Leppetrahvi ei saa nõuda

isikult, kellega lepingut sõlmitud ei ole. Kuivõrd kostja ei sõlminud hagejaga lepingut, ei saa

hageja ka ilma kahjuhüvitise suurust tõendamata väita, et tekkinud kahju on kahekordses

tasumisele kuuluva summa määras. Hageja välja toodud asjaolu, et vastav põhimõte on

kehtestatud hageja juhatuse otsusega, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud, ei muuda

kahjuhüvitise nõudmist sätestatud määras põhjendatuks. Juhatuse otsus on vaid ühepoolne

deklaratsioon ja sellest ei saa tekkida siduvaid kohustusi kolmandatele isikutele. Hageja

juhatuse otsus annab vaid hagejapoolse tõlgenduse, kuid ei põhjenda kuidagi kahju hüvitise

kahekordses määras tekkimist. Samuti ei muuda kahjuhüvitise kahekordses määras nõudmist

põhjendatuks sellise õiguse välja toomine hageja kodulehel. Ka õiguse välja toomisega

kodulehel on hageja deklareerinud, et jätab endale selle õiguse, kuid paljasõnalised

deklaratsioonid, mis ei põhine kehtival õigusel ei saa muuta kahjunõuet põhjendatuks.

Eeltoodu tõendab ainult hageja arvamust, et sellises määras kahjuhüvitise nõudmine on

põhjendatud, kuid ei tõenda, et see ka tõepoolest nii on. Lisaks välistab kahjuhüvitise

kahekordses autoritasu määras välja mõistmise karistusliku kahjuhüvitise puudumine Eesti

õiguskorras. Kahekordses litsentsitasu määras kahjuhüvitise määramise korral oleks sisuliselt

tegemist karistusliku kahjuhüvitisega. Riigikohus on möönnud, et teatud juhtudel on

kahjuhüvitise suuruse määramisel vaja arvestada ka üldpreventiivse eesmärgiga, kuid

Riigikohtu praktika kohaselt on see võimalik vaid mittevaralise kahju hüvitamise ning VÕS §

134 lg 6 alustel. Karistusliku kahjuhüvitise määramise võimalikkust ning kehtestamise

vajalikkust on eitatud ka õiguskirjanduses. Kahjuhüvitise kahekordses määras nõudmise

karistuslikku iseloomu on möönnud ka hageja.

Täiendavalt eeltoodule ei ole autoritasu määr kooskõlas levinud praktikaga autoritasu

määrade osas. Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et sarnase ürituse korraldamisel

Suurbritannias või Iirimaal oleks 3% piletitulust, Rootsis oleks makstavaks tasuks 3,12%

piletitulust. Hageja ei ole põhjendanud, miks on Eestis makstava tasu määr oluliselt kõrgem

kui mujal.

Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et autoritasu nõudmine määras 5% piletitulust ning kahju

kahekordses tavapärases määras nõudmine on põhjendatud, ei ole hageja põhjendanud

tekkinud kahju suurust. Hageja on kahju suuruse määramisel tuginenud Päästeameti

andmetele, mille kohaselt on ööklubi Cathouse mahutavuseks 500 inimest. Tegemist on

maksimaalse mahutavusega, mitte aga reaalselt kontserti külastanud isikute arvuga ega

müüdud piletite arvuga. Samuti tuleb arvestada, et maksimaalse inimeste arvu hulka tuleb

arvestada ka esinejad ja kõikvõimalik tugipersonal. Seetõttu ei saa hagejale tekkinud kahju

olla hagis toodud summas.

AS Piletilevi koostatud müügiaruandest nähtub, et 18.10.2017 toimunud kontserdile müüdi

pileteid summas 5 930 eurot. Kui asuda seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma autoritasu

hagejale 5% müügitulust, oleks kostja kohustatud tasuma hagejale 296,50 eurot. Kostja on

seisukohal, et aurotitasu arvutamine summalt, mille ulatuses müüdi pileteid, ei ole

põhjendatud ning summas tuleks maha arvestada piletimüügi vahendajale tasutud summad

ning maksudena tasutavad summad. AS Piletilevi on kostjale üle kandnud summas 5 357,17

eurot. Eeltoodud summast tuleks maha arvestada ka käibemaksusumma, kuivõrd käibemaksu

näol on tegemist maksuga, mitte kostja tuluga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane,

mistõttu ei saa kostja käibemaksu maha arvestada. Eeltoodut arvesse võttes on kostja tuluks

18.07.2017 korraldatud kontserdi osas 4 285,74 eurot. Asudes seisukohale, et autoritasu

määras 5% on põhjendatud, oleks kostja kohustatud hagejale tasuma 214,29 eurot.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise

organisatsioon;

2) kostja korraldas 18. veebruaril 2017 klubis „Cathouse“ Vene ansambli КняZz (KnyaZz)

kontserdi,

3) 18. veebruaril 2017 toimunud Vene ansambli КняZz (KnyaZz) kontserdil tulid esitamisele

järgmised teosed:

-

„Лесник“, mille autoriteks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni RAO liikmed ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ ja КНЯЗЕВ

АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ;

-

„Ели Мясо Мужики“, mille heliloojaks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni RAO liige ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ ja teksti

autoriks RAO liige КНЯЗЕВ АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ.

-

„Кукла колдуна“ , mille autoriks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni RAO liige КНЯЗЕВ АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ.

-

„Прыгну со скалы“, mille autoriks on Venemaa autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni RAO liige КНЯЗЕВ АНДРЕЙ СЕРГЕЕВИЧ .

4) kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut muusikateoste avalikuks esitamiseks.

Hageja on esitanud hagi kostja vastu autori varaliste õiguste esindaja loata muusikateoste

avaliku esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 1125,00 eurot ja viivise

nõudes.

AutÕS § 4 lg 3 p 7 kohaselt kuuluvad tekstiga ja tekstita muusikateosed autoriõigusega

kaitstavate teoste hulka. Kooskõlas AutÕS § 11 lõikega 1 tekivad teose autoril selle

loomisega varalised ja mittevaralised õigused. Varaliste õiguste hulka kuulub AutÕS § 13 lg 1

p 7 alusel õigus lubada ja keelata teoste avalikku esitamist elavas või või tehniliselt

vahendatud ettekandes. AutÕS § 131 lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas

iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus

selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga. AutÕS § 13 lg

2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav

isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise

organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks

AutÕS § 14 lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute

poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu,

sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse AutÕS § 14 lg 2

kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori

volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose

kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi

arvestades. Kooskõlas AutÕS § 14 lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole

saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist

teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise

(loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS

neljandas peatükis ettenähtud juhtudel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus pöörduda Venemaa Autortite Ühingu RAO

nimel kohtusse ja nõuda kostjalt kahjuhüvitist, mis vastab kahekordsele litsentsitasu määrale,

mis on hageja poolt arvestatud kostja poolt väidetavalt müüdud piletite järgi. Samuti on

vaidlus poolte vahel selle üle, et kas kostja peab tasuma autoritasu olukorras, kus teoste üks

autor on esitanud kostjale kinnituse autoritasust loobumise kohta ning selle üle, kas

eelnimetatud kinnitus kehtib ka Eesti Vabariigis.

Kõigepealt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas hagejal on õigus pöörduda kohtusse

Venemaa Autorite Ühingu nimel. AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel,

fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja

autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise

organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76 lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon

mittetulundusühing, kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid

õigusi. Seega annab seadus kollektiivse esindamise organisatsioonile õiguse autorite õigusi

teostada, mitte üksnes autoreid esindada. AutÕS § 76 lg 9 kohaselt loetakse esinduslepinguks

viidatud seaduse tähenduses kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelist lepingut,

millega üks kollektiivse esindamise organisatsioon annab teisele kollektiivse esindamise

organisatsioonile loa või volituse nende õiguste teostamiseks, mida ta esindajana teostab,

kaasa

arvatud

muusikateoste

internetis

kasutamise

õiguse

Euroopa

riigiüleste

litsentsilepingute sõlmimiseks. Kohus tuvastab, et hageja on sõlminud 31.08.1995.a. Venemaa

Autorite Ühinguga lepingu vastastikuste huvide esindamise kohta (I kd tl 181-187 pöördel),

mis on esinduslepinguks AutÕS § 76 lg 9 mõistes ja mis võimaldab hagejal kollektiivse

esindamise organisatsioonina teostada Venemaa Autorite Ühingu kui välismaise õiguste

omaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt tuleneb hagejale seadusest tulenev alus pöörduda kohtusse

teise isiku seadusega kaitstud õiguste kaitseks enda nimel (TsMS § 3 lg 2). Lisaks näeb

AutÕS § 79 lg 6 ette, et kollektiivse esindamise organisatsioon kaitseb ning teostab õiguste

omajate neid õigusi, mida kollektiivse esindamise organisatsioon kollektiivselt teostab, muu

hulgas kohtus ja muudes institutsioonides. Nimetatud sätte osas on seletuskirjas märgitud, et

AutÕS § 79 lg 6 aitab kõrvaldada varasema õigusselgusetuse ja kinnitab, et kollektiivse

esindamise organisatsioonil on õigus esindada ka ühte oma liikmeks või esindatavaks olevat

õiguste omajat kohtusse pöördumisel selliste nõuete esitamisel, mis puudutavad kollektiivse

esindamise organisatsiooni poolt teostatavaid konkreetseid õigusi. Seega ei ole autoriõiguse

seaduse mõttes esindusel ja sellest tuleneval kollektiivse esindamise organisatsiooni kohtusse

pöördumise õiguse puhul sisulist erinevust selles, kas kollektiivse esindamise organisatsioon

teostab oma liikmete õigusi või AutÕS § 76 lg-s 9 sätestatud lepingu alusel teise kollektiivse

esindamise organisatsiooni liikmete õigusi. Seega on hagejal õigus teostada RAO liikmete

teoste osas muusikateoste avalike esitamise õigust Eestis enda nimel ning hagejal on õigus

pöörduda kohtusse Venemaa Autorite Ühingu nimel.

Järgnevalt kohus analüüsib, kas kostja on rikkunud Venemaa Autorite Ühingu RAO liikmeks

olevate autorite õigusi.

Kostja on kohtule esitanud 24.09.2014 sõlmitud lepingu, mille kohaselt lugude autor Andrei

Knjazev loovutas oma varalise õigused OOO-le Kнязев и Kомпания (I kd lk 145-148) ja

18.02.017 kinnituse, mille kohaselt OOO Kнязев и Kомпания on loobunud 18.02.2017

ööklubis Cathouse toimunud kontserdil esitatud lugude Лесник, Ели Мясо Мужики, Кукла

колдуна ja Прыгну со скалы autoritasu nõudest (I kd tlk 161). Kostja on seisukohal, et kuna

kostjal on olemas OOO Kнязев и Kомпания kirjalik kinnitus, millisega loobuti autoritasu

nõudmisest, siis järelikult ei ole kostjal tekkinud kohustust autoritasusid maksta.

Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. AutÕS § 79 lg 5 kohaselt ei saa õiguste omaja oma

õigusi teostada ajal, kui kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele

või tehingust tulenevalt selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigustega kaasnevaid

õigusi. Selle eesmärk on tagada kõigi osapoolte (kasutaja, autor, kollektiivse esindamise

organisatsioon) jaoks läbipaistev, toimiv ja usaldusväärne õiguste kollektiivne teostamine.

Kollektiivse esindamise organisatsiooniga liitumine on vabatahtlik, autoritel ei ole kohustust

astuda kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks. Autoril on alati võimalik astuda

vastavast kollektiivse esindamise organisatsioonist välja ning üheaegselt teostada ise ja läbi

kollektiivse esindamise organisatsiooni AutÕS § 79 lõige 5 ei võimalda. Lisaks sellele on

kostja esitanud kohtule 21. aprillil 2018 muusikakirjastuse OOO Kнязев и Kомпания ja

ROA vahel sõlmitud lepingu, mille punkti 3.7.2 kohaselt kohustub kirjastus mitte sõlmima ise

kasutajatega lepinguid teoste kasutamiseks lepingu punkti 2.1 nimetatud viisil ja territooriumil

ega saama tasu otse kasutajatelt. Vastavalt sellele lepingu punktile 2.1.1.on kirjastus andnud

ROA-le õiguse hallata kirjastusele kuuluvaid varalisi õigusi teoste avalikul esitamisel

maailma kõikide riikude territooriumitel ( I kd lk 145-148, tõlge 211-214). Eeltoodust

tulenevalt ei saanud kirjastus OOO Kнязев и Kомпания ise sõlmida kontserdikorraldajaga

lepingut autoriõiguste teostamiseks ega tasust loobumiseks (eeldusel, et kontserdil tuleb

esitamisele teosed, mille varalised õigused olid autoritelt üle läinud kirjastusele).

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Andrei Knjazev ega OOO Kнязев и Kомпания ei

saanud ise anda nõusolekut teoste avalikuks esitamiseks ansambli KnyaZs kontserdil ega

loobuda litsentsitasu nõudest. Esiteks on Andrei Knjazev/OOO Kнязев и Kомпания andnud

oma muusikateoste avaliku esitamise õiguse üle RAO-le, kes Eesti osas on selle omakorda üle

andud MTÜ-le Eesti Autorite Ühing. Seega ei kuulunud vastav varaline autoriõigus Andrei

Knjazev’le/OOO-le Kнязев и Kомпания, et ta oleks saanud seda käsutada. Lisaks on sellise

nõusoleku andmine vastuolus AutÕS § 79 lõieks 5 tuleneva keeluga ja TsÜS § -st 87

tulenevalt tühine.

Kohus märgib, et isegi kui eeldada, et Andrei Knjazev/OOO Kнязев и Kомпания nõusoleku

andmisega on ära langenud autoriõiguste rikkumine tema teoste osas, siis esitamisele tulnud

lugudel on ka teine autor, ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ, kes ei ole oma tasunõudest

loobunud. Kostja väidab, et kuna üks autoritest ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ on

surnud, siis ei saa ta enam oma autoriõigusi teostada. Kohus selgitab, et kuna autoriõigused

kehtivad ka pärast autori surma, seega kostja arusaam nagu ei saaks hageja enam

ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ osas autoriõiguseid teostada, on ebaõige. Kuna kostja

pole saanud luba ГОРШЕНЕВ МИХАИЛ ЮРЬЕВИЧ teoste osas üheltki kolmandalt isikult,

on tegemist ilmse rikkumisega, millest tulenevalt on hagejal õigus pöörduda kohtusse AutÕS

§ 79 lõike 7 alusel.

Samuti on kohus seisukohal, et Andrei Knjazev/OOO Kнязев и Kомпания poolt antud

kinnitus litsentsitasust loobumise kohta ei välista hageja õigust nõuda kostjalt kahju

hüvitamist hageja nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste esitamise eest. Eelnimetatud

kinnituse kohaselt on OO Kнязев и Kомпания peadirektor Vakhtang Makharadze kinnitanud,

et OO Kнязев и Kомпания annab korraldajale nõusoleku kasutada teoseid 18.02.2017 klubis

Cathouse toimunud ansambli Kняз kontserdil ja loobub mistahes litsentsitasust. Seega on

OOO Kнязев и Kомпания loobunud autoritasust konkreetse kontserdi osas. Kohtu hinnangul

ei tulene aga kinnitusest, et autor oleks loobunud soovist, et kollektiivse esindamise

organisatsioon (Venemaa Autorite Ühing ja esindusõigusest tulenevalt ka hageja) teostaks

tema autoriõigusi. Seega ei tulene eelnimetatud kinnitusest alust hageja esindusõiguse

lõppemiseks. Lisaks ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et kinnitus litsentsitasus

loobumise kohta oleks esitatud RAO-le. Kohtule esitatud väljatrükiga rahvusvahelise autorite

andmebaasi (eraldi sõnad ja muusika) on tõendatud, et Andrei Knjazev ja Mihhail Jurjevitš

Goršenev on RAO liikmed (I kd tlk 21, 23, 25-26, 28-29, tõlked eesti keelde 65 pöördel 77)

ning nad on andnud oma muusikateoste avaliku esitamise õiguse teostamise kogu maailmas

üle RAO-le. Kostja ei ole välja toonud, et kohtule esitatud andmebaaside väljatrükkides

esitatud andmed on ebaõiged ega tõendanud andmete ebaõigsust. Seega saab hageja AutÕS §

79 lg-st 6 tulenevalt teostada esindatavaks oleva õiguste omaja õigusi enda nimel ning need

õigused ei ole lõppenud Andrei Knjazev/OOO Kнязев и Kомпания kinnitusega.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostja korraldades 18.

veebruaril 2017 klubis „Cathouse“ Vene ansambli КняZz (KnyaZz) kontserdi rikkus RAO

liikmeks olevate autorite Andrei Knjazev ja Mihhail Jurjevitš Goršenevi varalisi õigusi,

milleks on õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal

kollektiivse esitamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjalt muusikateoste avaliku

esitamise tasu.

AutÕS § 81 7 reguleerib autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslikku

kaitset õiguste objekti õigusevastase kasutamise korral. AutÕS § 81 7 lg 1 p 1 näeb ette, et

autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate

õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega

kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui

kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt kui teoste ilma loata kasutajalt

kahju hüvitamist.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha, missugune on põhjendatud kahjuhüvitise suurus. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 1 250,00 eurot. Hageja lähtub nõutava

kahju hüvitise summa määramisel kahekordsest tavapärasest makstavast tasust, mis tuleneb

hageja juhatuse 4.11.2003 otsusest (I kd lk 36), mille kohaselt teoste kasutamisel ilma hageja

loata ehk lepinguta on hagejal õigus küsida tasu kahekordse tasumäära ulatuses võrreldes

tasuga, mis oleks kuulunud maksmisele hagejaga sõlmitud lepingu alusel, võttes arvesse, et

tavapärane litsentsitasumäär on 5% sissepääsutasudest. Hageja juhatuse 3.06.1996 otsuse

kohaselt tavapärane määr pop-, rock-, jazz- ja estraadimuusika kontserdil on 5% (I kd lk 191).

Seega nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist 10% sissepääsutasust. Kostja on seisukohal, et

hageja nõue, millega temalt soovitakse saada 10% autoritasu müüdud piletite maksumusest,

on põhjendamatu.

VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva

kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse,

autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see

on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida

rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Sättes

toodud regulatsioon põhineb Euroopa Liidu direktiivil 2004/48/EÜ intellektuaalomandi

õiguste jõustamise kohta ja selle eesmärk on soodustada intellektuaalomandi õiguste omaja

olukorda. Nimelt, kui kahju hüvitamise ühe üldpõhimõtte järgi peab kahju olemasolu ja

suurust tõendama kahjustatud isik, siis intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral on kahju

täpse suuruse ja põhjusliku seose tõendamine raksendatud. Seetõttu loeb seadus

intellektuaalomandi õiguste omaja kahjuhüvitise lähtealuseks teose hüpoteetilist litsentsitasu.

Seega tuleb VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise määramiseks hinnata, kui suurt litsentsitasu

oleks kostja pidanud maksma hagejale, kui ta oleks AutÕS § 131 lg 2 ja § 14 lg 3 kohaselt

sõlminud hagejaga litsentsilepingu.

Kohus leiab, et litsentsitasu määr 5% on põhjendatud. Hageja poolt rakendatavat

litsentsitasumäära saab pidada põhjendatuks ka Riigikohtu suuniste valguses litsentsitasu

määramiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 34), arvestades mh välisriikides

kehtivaid litsentsitasumäärasid ning kohtupraktikat, milles on samuti peetud põhjendatuks

eelnimetatud litsentsitasu määr (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2 13 45775). Käesoleval juhul ei ole ka kohtu ette toodud asjaolusid, mis

annaksid alust pidada litsentsitasu määra 5% sissepääsutasudest kostja suhtes ebaõiglaseks või

asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks. Vastupidisele seisukohale ei võimalda asuda ka

viide asjaolule, et litsentsitasu määra 5% on hageja kehtestanud ühepoolselt.

Kohtu hinnangul saab hüpoteetiliseks litsentsitasuks VÕS § 127 lg 6 mõttes antud juhul

pidada 5% sissepääsutasudest, sest tegemist on tasuga, mida kostja oleks pidanud

litsentsilepingu sõlmimisel maksma, kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt, st kui ta oleks

sõlminud lepingu enne teose kasutamist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja kahjuks ei saa

pidada 10% sissepääsutasudest ning et sellises määras kahjuhüvitis oleks sisuliselt karistava

iseloomuga, mida Eesti õiguskord ei tunne. Hagejapoolne lähtumine 10%-lisest määrast ei ole

kooskõlas VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud põhimõttega lähtuda hüpoteetilisest litsentsitasust

õiguse kasutamise loa olemasolul. Tavapärast määra ületavat osa ei saa ka pidada hagejal

tegelikult tekkinud kahjuks VÕS § 1043 ja § 127 lg 1 mõttes. Kahjuhüvitise määramisel tuleb

lähtuda kahju hüvitamise reeglitest autoriõiguste rikkumise korral (VÕS § 1043 ja § 127 lg-s

1 ja § 127 lg 6). Eelnev käsitlus ei ole vastuolus ka Euroopa Liidu direktiiviga 2004/48/EÜ

Selle artikkel 13 näeb liikmesriikidele kohustuse tagada, et kohtuasutused kohustavad

kannatanud osapoole avalduse alusel rikkujat, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendamatult

olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalset õiguse valdajale rikkumise tagajärjel

temale tekitatud kahju ulatuses kahjutasu ja annab juhised intellektuaalomandi asjades

kahjutasu suuruse kujundamiseks. Nii tuleb liikmesriikidel minimaalselt tagada, et

kahjusumma moodustub autoritasust, mida autor oleks võinud saada, kui rikkuja oleks

taotlenud intellektuaalomandi kasutamiseks autoriõigusi (artikkel 13 lg 1 p b). Seega vastab

Eestis kehtiv intellektuaalomandi rikkumisega tekitatud kahju arvutamise viis direktiivis

sätestatud miinimumnõuetele.

Vastavalt AS-i Piletilevi kodulehel toodud informatsioonile olid ürituse piletid eelmüügis

hinnaga 15−30 eurot, VIP-piletid 35 eurot (I kd lk 10). Kohtule esitatud Päästeameti kinnituse

kohaselt on ööklubi Cathouse mahutavus 500 inimest (I k lk 44). 15. jaanuari 2019 istungil oli

arutusel küsimus, kas kostja müüs pileteid ansambli Knyazz kontserdile ka kohapeal. Kostja

esitas AS-i Piletilevi poolt allkirjastatud piletimüügiaruande 21. jaanuaril 2019. Esitatud

aruande kohaselt oli müüki genereeritud 1915 piletit, millest oli eelmüügis ära müüdud 299

piletit hinnaga 5 930,00 eurot (II kd lk 12). Kostja ei esitanud andmeid kohapeal müüdud

piletite kohta. Kohus nõustub hagejaga, et pole eluliselt usutav, et ööklubis Cathouse

toimuvale üritusele ei müüdud kohapeal ühtegi piletit, kuigi eelmüügis oli müüdud ainult 16%

müüki genereeritud piletitest. Hageja poolt 31.01.2010 kohtule esitatud seisukohale lisatud

ööklubis Cathouse 18. veebruaril 2017 toimunud ansambli KnyaZz kontserdist Youtube’i

külastajate poolt üles laetud videotest on näha, et nii ööklubi põrand kui ka rõdu on rahvast

täis. Seega asub kohus seisukohale, et toimus kontsert täissaalile ning eelmüügis müüdud

piletite arv ei kajasta tegelikult müüdud piletite koguarvu. AS-i Piletilevi aruannet esitades on

kostja teadlikult jätnud esitamata andmed tegelikult müüdud piletite arvu kohta. Eeltoodust

tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja saamata jäänud litsentsitasu arvutamisel

aluseks võtta Päästeameti kinnitatud ööklubi mahutavus 500 inimest ja AS-i Piletilevi

kodulehel üleval olnud piletite keskmine keskmine 22,50 eurot, mistõttu asub kohus

seisukohale, et kostja müüs kontserdile pileteid 500 x 22,50= 11 250 euro eest. Kuna

tavapärane litsentsitasumäär on 5% sissepääsutasudest, siis tavapärane litsentsitasu oleks

562,50 eurot. Kostja on esitanud taotluse maha arvata piletimüügitulult käibemaks. Kohus

leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. AS Piletilevi müügiaruandest ei nähtu, et seal

toodud summad oleksid koos käibemaksuga. Kohtule esitatud kostja krediidihinnangust

nähtuvalt ei olnud kostja kontserdi korraldamise ajal käibemaksukohustuslane (I kd lk 6).

Kostja 21. jaanuaril 2019 kuupäeva kandev väljatrükk Euroopa Komisjoni kodulehelt kostja

tulumaksukohuslase numbri kohta kajastab olukorda ligi 2 aastat pärast kontserdi

korraldamist ja seega ei tõenda kostja käibemaksukohuslaseks olemist kontserdi korraldamise

ajal 18. veebruaril 2017 (II kd lk 14). Eeltoodust tulenevalt puudub alus teha piletimüügitulult

enne litsentsitasu arvutamist käibemaksu ulatuses mahaarvamisi. Samuti puudub alus teha

muid kostja taotletud mahaarvamisi (nt AS-i Piletilevi vahendustasu), sest tavapäraselt

arvutatakse litsentsitasu sissepääsutasudelt ilma täiendavate mahaarvamisteta (tavapärased

litsentsitasutingimused I kd lk 12-14 , tõlge 61).

Eelnevast tulenevalt olid sissepääsutasud kokku 500 piletit x 22 eurot 50 senti = 11 250 eurot.

Tavapärane litsentsitasumäär on 5% sissepääsutasudest. Seega tavapärane litsentsitasu oleks

olnud 11 250 / 100 x 5 = 562,50 senti.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju summas 562,50

eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmise. Viivise määraks loetakse VÕS-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheks protsenti aastas. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (so 22.02.2017) kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise

määrani kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi

protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutnud viivise summas 120,95 eurot (viivitatud päevi kokku 981, viivisemäär 8% aastas ja

viivisesumma 0,121918 päevast) ja alates 31.10.2019 protsendina põhinõudelt (562,50 eurot)

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahju hüvitise summas 562,50 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga 30.10.2019

sissenõutavaks muutunud viivised summas 120,95 eurot ning TsMS § 367 alusel alates

31.10.2019 põhinõudelt summas 562,50 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab

hagi hageja põhinõudest 50% ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik