2-19-104322/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019 Tsiviilasja number 2-19-104322 Tsiviilasi Ferratum Bank LTD hagi A. A. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 204,22 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ferratum Bank LTD (registrikood C 56251; asukoht Malta, Silema, Level 6, 14 high Street, 1551) lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post inkasso@julianus.ee) Kostja: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) Menetlemise viis Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A. A.lt Ferratum Bank LTD kasuks 24.05.2016 A. A. ja Ferratum Bank LTD vahel sõlmitud laenulepingust nr 457993 tulenev põhivõlg 150,00 eurot, intressid 6,00 eurot ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 40,19 eurot (periood 25.06.2016-30.10.2019). 3. Välja mõista A. A.lt Ferratum Bank LTD kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 150,00 eurot) alates 31.10.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4. Jätta menetluskulud A. A. kanda. 5. Määrata Ferratum Bank LTD põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 235 eurot (millest 75 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista A. A.lt Ferratum Bank LTD kasuks välja. 6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. A. kohustatud tasuma Ferratum Bank LTD viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni 7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-19-104322

2 (4) EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS- s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. 11.02.2019 Ferratum Bank LTD esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 343,82 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2019 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.05.2019 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.06.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

Tsiviilasi nr: 2-19-104322

3 (4) 2. Ferratum Bank LTD esitas 25.06.2019 hagiavalduse A. A. vastu võlgnevuse põhinõudes 150,00 euro, intressi 6,00 euro, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 36,17 euro ja viivise alates 26.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses nõudes. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja õigusabikulud 240,00 eurot. Hageja palus kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Ferratum Bank LTD ja kostja A. A. 24.05.2016 laenulepingu nr 457993, mille alusel anti kostjale laenu 150,00 eurot. Kostja ei ole oma kohustuse katteks sooritanud ühtegi tagasimakset. 4. Peale hageja 27.06.2019 puuduste kõrvaldamist Pärnu Maakohus võttis 16.09.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte politsei vahendusel 25.09.2019, seega kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 23.10.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. 9. Kostja ei ole hagejale 24.05.2016 sõlmitud laenulepingust nr 457993 tulenevat rahalist kohustust täitnud. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Kohus määrab sissenõutava viivise suuruse TsMS § 367 järgi kindlaks otsuse kuupäeva (30.10.2019) seisuga.

Tsiviilasi nr: 2-19-104322

4 (4) Sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras on 40,19 eurot järgneva arvestuse kohaselt: Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 25.06.2016-30.06.2016 8,05 0,021995 0,032992 6 0,197952 01.07.2016-31.12.2016 8 0,021858 0,032787 184 6,032808 01.01.2017-30.06.2017 8 0,021918 0,032877 181 5,950737 01.07.2017-31.12.2017 8 0,021918 0,032877 184 6,049368 01.01.2018-30.06.2018 8 0,021918 0,032877 181 5,950737 01.07.2018-31.12.2018 8 0,021918 0,032877 184 6,049368 01.01.2019-30.06.2019 8 0,021918 0,032877 181 5,950737 01.07.2019-30.10.2019 8 0,021918 0,032877 122 4,010994 10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 240,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus nõustub, et hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas on 2 tundi. Samas kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. 12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik