2-19-2570/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2019

Tsiviilasja number

2-19-2570

Tsiviilasi

P.N. hagi A.A. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1253 eurot 43 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX ),

esindaja vandeadvokaat Meris Velling

Vastustaja (hageja): P.N. (isikukood XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2019 otsus elatise

vähendamise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada P.N. hagi elatise vähendamiseks

osaliselt, vähendada Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016

kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-16-124228

kindlaksmääratud elatise suurust ning lugeda alates 18.

veebruarist 2019 elatise suuruseks, mida P.N. on

kohustatud

igakuiselt

maksma

alaealise

A.A.

ülalpidamiseks, 220 eurot.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Vähendada Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016

kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-16-124228

kindlaksmääratud elatise suurust ning lugeda alates

18. veebruarist 2019 elatise suuruseks, mida P.N. on

kohustatud

igakuiselt

maksma

alaealise

A.A. ülalpidamiseks, 220 eurot.

3.3. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

3.4. Määrata kindlaks kostja A.A. menetluskulude

rahaline suurus 1385 eurot (koos käibemaksuga).

P.N. l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3.5. Mõista hagejalt P.N. lt kostja A.A. kasuks välja 692

eurot 50 senti menetluskulude katteks.

3.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebuse

vastusele lisatud B.M. selgituse, P.N. poolt kasutatava

K.K. pangakonto väljavõtte augusti 2019 kohta, väljavõtte

P.N. digiloost, P.N. poolt 20. septembril 2019 esitatud

Eesti

Töötukassa

12. augusti

2019

otsuse

nr

XXXXXXXXXXXXX ja 14. augusti 2019 otsuse nr

XXXXXXXXXXXXX ning A.A. poolt 14. oktoobril 2019

esitatud üürileping, Eesti Energia arve ja Ekovir OÜ arve.

5. Jätta XXX pangakonto väljavõtted tõendina vastu

võtmata.

6. Jätta A.A. taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks

rahuldamata.

7. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. P.N. (hageja) esitas 18. veebruaril 2019 hagi A.A. (kosta) vastu elatise vähendamiseks kuni

150 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 määruse

alusel kohustatud tasuma kostjale elatist 322 eurot 50 senti kuus alates 17. oktoobrist 2016 kuni

kostja täisealiseks saamiseni 12. augustil 2032.

Sellises ulatuses elatise tasumine ei ole hagejale jõukohane. Hagejal puudub vara, hageja saab

XXX -st miinimumpalka ning hagejal on ka teine laps B.B. , kelle ülalpidamiseks annab hageja

igakuuliselt 150 eurot. Hagejal oli Eesti Töötukassa 17. aprilli 2018 otsuse kohaselt osaline

töövõime perioodil 5. aprillist 2018 – 4. aprillini 2019 ja talle maksti töövõimetoetust ühe

kalendripäeva eest 7,2504 eurot.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Alates oktoobrist 2017

hakkas hageja 28. novembri 2016 kohtumäärusega välja mõistetud elatise maksetega hilinema

ning mõnel kuul on jätnud elatise maksmata. Sellest tulenevalt on tekkinud elatise võlgnevus

ligi 4000 eurot.

Elatise vähendamine alla seadusega ette nähtud miinimummäära ei ole põhjendatud. Hageja

varjab oma tegelikke sissetulekuid ning ei kasuta neid enda, kostja ning oma teise lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja ei ole tõendanud, et tema teine laps jääks kostjale elatise

maksmisel senises ulatuses varaliselt ebavõrdsesse olukorda.

Hagejal on planeeritud 2019. aastal nelja plaadi väljaandmine, vähemalt neli kontserttuuri,

samuti arvukalt kontserte erinevate ürituste raames üle Eesti. On ebatõenäoline, et sellise

tegevuse tulemusena ei ole hagejal piisavalt vahendeid, et tagada kostjale suurem elatis kui 150

eurot kuus. Vanem ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike.

150 eurot ei ole piisav kostja vajaduste katmiseks. Kostja vajaduste rahuldamiseks kulub

minimaalselt 540 eurot kuus, sealhulgas lasteaiamaks 105 eurot, huviringide tasud 40 eurot ning

muud kulud (toit, mänguasjad, meelelahutus) ca 400 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 1. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt, vähendas Pärnu Maakohtu

28. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 kindlaksmääratud elatise suurust ning

luges alates 18. veebruarist 2019 elatise suuruseks, mida hageja on kohustatud igakuiselt

maksma kostja ülalpidamiseks 183 eurot 23 senti. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes

osades poolte kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse 1385 eurot,

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 692 eurot 50 senti menetluskulude katteks ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Pooled ei vaidle, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus, kuna ta on kostja isa ja ei ela kostjaga

koos. Hagejalt on kostja ülalpidamiseks igakuine elatis välja mõistetud summas 322 eurot 50

senti, millist kohustust hageja ei ole korrektselt täitnud.

Vaidlus on poolte vahel selles, kas esinevad PKS § 102 lg 2 sätestatud alused elatise

vähendamiseks hageja poolt taotletud summani – 150 euroni kuus, seega alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra (alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on

käesoleval aastal 540 eurot).

Rahvastikuregistri andmete väljatrükist (tl 3) nähtub, et hageja on XXXX sündinud kostja ja

XXXX sündinud B.B. i isa. Täitetoimiku nr 084/2018/705 väljatrükkist nähtub, et

täitemenetluse alustamisel 16. veebruaril 2018 oli hagejal elatise võlgnevus kostja ees 1290

eurot ning lisandunud on täitmisele kuuluvad nõuded 1612 eurot 50 senti ja 1935 eurot (tl 7).

Eesti Töötukassa 10. aprilli 2019 (tl 49–50) ja 11. aprilli 2019 (tl 51) otsused tõendavad, et

hagejal ei ole käesoleval ajal kindlaks tehtud töövõime vähenemist, osaline töövõime ja

määratud töövõimetoetus oli hagejale määratud ajavahemikus 5. aprillist 2018 – 4. aprillini

2019 (tl 53–58).

Hageja püsivaks sissetulekuks on 1. märtsil 2019 XXX -ga sõlmitud töölepingust tulenev

töötasu, mis laekub tema kasutuses olevale K.K. pangakontole netopalgana 516 eurot 45 senti.

Maakohtu hinnangul ei saa hageja sissetulekuks lugeda K.K. laekuvaid rahasummasid, mida

K.K. on käsitlenud laenuna. Ei ole tõendatud, et hagejal oleks muud vara lisaks palgana

laekuvate summadele ning tema enda nimel olevale kontole Eesti Autorite Ühingult laekuvate

maksetele, mis peetakse kinni kohtutäituri poolt elatise võlgnevuse katteks.

Seega on hageja kostja vanemana olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades võimeline

andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanema puhul kuulub

rakendamisele PKS § 102 lg 2 teine lause, mis sätestab, et vanem peab kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleks kostja palgana saadav

sissetulek jagada võrdselt tema enda ja kahe alaealise lapse vahel. Hageja sõnade kohaselt on

tema teise lapse B.B. emaga kokkulepe elatise maksmiseks 150 eurot kuus. Arvates kostja

sissetulekust maha B.B. elatise, mida hageja nähtuvalt kontoväljavõttest ka reaalselt maksab,

jääb hageja ja kostja vahel jagamiseks 366 eurot 45 senti, seega kostja ülalpidamiseks peaks

hageja tasuma 183 eurot 23 senti.

Elatise vähendamine alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel on põhjendatud. Vanema

töövõimetus kõne alla tulla ei saa, kuivõrd hagejal ei ole seda tuvastatud. Hageja on viidanud,

et tema tervislik seisund annab aluse osalise töövõime kindlakstegemiseks, kuid osalise

töövõime kindlakstegemine ei muudaks hagejat varaliselt vähem kindlustatuks, kuna puuduv

töövõime kompenseeritakse rahaliselt. Kuid kõne alla tuleb teise lapse vähesem kindlustatus,

juhul, kui hageja poolt kostjale makstav elatis on seaduses sätestatud miinimummääras, s.o

käesoleval ajal 270 eurot. Kui arvestada hageja enda vajaduste katmiseks samasugune

rahasumma, ei oleks enam võimalik tasuda B.B. elatiseks kokkulepitud 150 eurot.

Seoses kostja vajadustega leidis maakohus, et 4-aastase lapse puhul on igakuine kulu ca 400

eurot toidule, riietele, mänguasjadele jm taolisele ülepaisutatud, eriti arvestades, et kulude

hulgas ei ole praegu ka elamispinnakulusid.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on vanem kohustatud täitma alaealise lapse ülalpidamiskohustust

vähemalt ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

Elatise vähendamine alla seadusega sätestatud miinimummäära ei ole õigustatud, sest hagejal

on kohustus hankida piisavad vahendid lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt

seadusega sätestatud miinimummääras ning asjas ei ole tuvastatud mõjuvat põhjust, mis

õigustaks kostjale makstava elatise vähendamist alla seadusega sätestatud miinimummäära.

Maakohus on ekslikult leidnud, et hagejal puuduvad piisavad vahendid kostjale elatise

maksmiseks. Hageja kasutuses olevale kontole on viiekuuse perioodi jooksul laekunud 11 123

eurot 40 senti, mis tähendab, et hageja kasutuses on igakuiselt keskmiselt 2224 eurot. Kostja ei

nõustu maakohtuga, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ja hageja võimekuse hindamisel

elatist maksta ei peaks arvestama K.K. i poolt hageja kontole regulaarselt laekuvaid summasid.

Kui hageja kasutab neid vahendeid enda ülalpidamiseks, peab ta neid PKS § 102 lg 2 teise lause

järgi ühetaolisuse põhimõtet silmas pidades kasutama ka lapse ülalpidamiseks. Samuti on kostja

esitanud tõendeid, et hageja annab regulaarselt välja plaate ning esineb kontsertidel. Piisava

sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis õigustaks ülalpidamise kohustusena lapsele

makstavat elatise summat vähendada allapoole seadusega sätestatud miinimummäära. Hagejal

tuleb leida lisatöö või hankida muul viisil piisavaid vahendeid enda ja kostja ülalpidamiseks.

Maakohus kohaldas ekslikult PKS § 102 lg-t 2. Maakohus on tuvastanud, et hagejal ei ole

töövõimetust. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostjale miinimumelatise maksmisel osutuks

hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Tõendamata ja tuvastamata on, kas

ja millisel viisil täidab hageja B.B. hoolduskohustust muul viisil, kui elatise 150 eurot

maksmisega või kas hageja elab enda teise lapse ja tema emaga koos või lahus.

Ühetaolise kohtlemise põhimõte tähendab, et arvestada tuleb kõiki hageja kasutuses olevaid

vahendeid ja vara, mida hageja kasutab ka enda ülalpidamiseks (st keskmiselt vähemalt 2224

eurot kuus). Kuna ei ole tõendatud, et hageja teine laps B.B. jääb kostjale elatise maksmisel

majanduslikult vähem kindlustatud seisu ning kuna ei ole teada, kas B.B. ema kontole

igakuiselt kantav 150 eurot on elatise makse või kas elatise maksmine sellisel viisil ja ulatuses

on põhjendatud, siis ole põhjendatud eelistada B.B. le makstavat elatist hageja seadusest

tulenevale miinimumelatise nõudele ning arvestada seda hageja sissetulekust esimesena maha.

Vanema käsutuses olevate vahendite enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt kasutamise

kohustus ei tähenda tema käsutuses olevate vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate ja

ülalpidaja arvuga, vaid seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate

vajaduste rahuldamiseks. Maakohus oleks pidanud hindama tegelikke vajadusi.

Maakohtu seisukoht, et kuivõrd vanemad on ülalpidamiskohustuse osas solidaarvõlgnikud, siis

ongi normaalne, et ühele vanemale, s.o antud juhul kostja emale, jääbki suurem koorem, on

põhjendamatu.

Kostja esitas 14. oktoobril 2019 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning vaidles hageja poolt

esitatud

tõendite

vastuvõtmisele

vastu.

Kostja

taotluse

kohaselt

on

vastuse

apellatsioonkaebusele esitanud esindusõiguseta isik, mistõttu asi tuleb lahendada

tagaseljaotsusega. Kostja palus võtta tsiviilasja materjalide juurde üürilepingu, Eesti Energia

arve ja Ekovir OÜ arve tõendamaks, et kostja kulud on suurenenud.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole K.K. saadav laen hageja sissetulekuks. Hageja sissetulek on alla

miinimumtöötasu määra, milleks 2019. aastal on 540 eurot. Hageja tööandjaks olev XXX on

ettevõttena olnud tegutsev vaid 8 kuud, mistõttu saab hageja väiksemat tulu. XXX pangakonto

väljavõttest tuleneb, et suurem osa summadest kulub kontserdipaikade üürimise tasumiseks

ning muudeks kuludeks. Nimetatud väite tõendamiseks on hageja lisanud apellatsioonkaebuse

vastusele XXX pangakonto väljavõtted. XXX väljavõtetest nähtuvalt ei ole hageja juulis ega

augustis 2019 töötasu saanud, kuigi mõlemal kuul on hageja andnud mitmeid kontserte üle

Eesti.

Hageja ei ole andnud regulaarselt välja plaate ning puuduvad regulaarsed tasustatavad

kontserdid. Kontserte ning tuure planeerides ei tea ette, kui suur võib olla esinemiste kasum.

Hageja on üritanud lisatööd leida. Hageja tahtis avada juunis kitarrikooli, tegi suvel lisatuuri

koos B.M. ga ning on pakkunud ennast esinema talukontsertidele üle Eesti. Kitarrikool

ebaõnnestus, kuna hageja viibis juuni lõpus haiglas ning kitarrikool tuli tühistada. Suvetuurilt

B.M. teenis hageja tulu 416 eurot ning arvestades, et tuuri raames esineti 13 korral, teeb see

ühe esinemise hinnaks ühele muusikule 32 eurot. Tuuri puhul tuleb arvestada asjaoluga, et seda

tegi kaks muusikut, kes mõlemad soovivad selle eest teenida tulu ning seetõttu on ühe esineja

tasu kontserdi pealt väiksem. Seega on vale kostja väite, et hageja ei ole astunud samme lisatöö

tegemiseks. Talukontsertide puhul ei ole veel teada, kas nende järel on võimalik XXX -l maksta

hagejale suuremat töötasu või mitte. Hageja kutsuti kooli kitarrimängu õpetama, seega lisandub

sügisest lisatööna ilmselt ka kitarriõpetaja amet, mis tähendab ühtlasi seda, et kontserte saab

teha selle võrra vähem.

Hagejal on diagnoositud generaliseeritud ärevushäire, mille tõendamiseks hageja esitas

väljavõtte digiloost. Varasematel aastatel oli hagejale seetõttu määratud osaline töövõimetus,

kuid sel aastal jättis Töötukassa osalise töövõime taotluse rahuldamata. Sellelt johtuvalt oli

hageja juunis erakorraliselt psühhiaatriakliinikus 9 päeva. Haiglas viibimise tõttu tuli ära jätta

mitmeid potentsiaalseid tulusaid kontserte.

Väär on apellatsioonkaebuse väide hageja poolt oma teise lapse B.B. suhtes hoolduskohustuse

täimise tõendamatuse kohta.

Hageja 20. septembri 2019 menetlusdokumendi kohaselt oli Töötukassa jätnud 2019. aastal

hagejale osalise töövõimetuse määramata. Hageja esitas vaide Töötukassa otsuse peale. Vastuse

esitamise ajaks saabus Töötukassa 14. augusti 2019 otsus hageja osalise töövõime kohta, mis

kehtib tagasiulatuvalt alates 5. aprillist 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus

tühistada osaliselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning

vähendab Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 hagejalt

kostja kasuks väljamõistetud elatist kuni 220 euroni kuus.

Kostja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Õige on kostja seisukoht, et

vastuse 23. augustil 2019 apellatsioonkaebusele esitas selleks õigust mitteomav nõustaja.

Ringkonnakohus määras nõustajale tähtaja oma esindusõigust tõendavate dokumentide

esitamiseks. Hageja esitas 29. augustil 2019 enda poolt allkirjastatud vastuse

apellatsioonkaebusele. Hageja esitas 20. septembril 2019 enda poolt allkirjastatud seisukoha ja

täiendavad tõendid. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult

või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on hageja apellatsioonimenetluses

isiklikult osalenud. Alus tagaseljaotsuse tegemiseks puudub (TsMS § 226 lg 3, § 227 lg 5, §

407 lg 1, § 639 lg 1).

7. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud B.M. selgituse, hageja poolt kasutatava K.K. i

pangakonto augustikuu väljavõtte, väljavõtte hageja digiloost ning hageja poolt 20. septembril

2019 esitatud Eesti Töötukassa 12. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX ja 14.

augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX . Samuti võtab ringkonnakohus tsiviilasja

materjalide juurde kostja poolt 14. oktoobril 2019 esitatud üürilepingu, Eesti Energia arve ja

Ekovir OÜ arve. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks.

Ringkonnakohus jätab XXX pangakonto väljavõtted tsiviilasja materjalide juurde võtmata.

8. Hageja nõude puhul on tegemist TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva nõudega, s.o jõustunud

kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu

Maakohtu 28. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 mõisteti hagejalt kostja

kasuks välja elatis 322 eurot 50 senti kuus (tl 6).

Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p 11).

Praeguses vaidluses mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis maksekäsu kiirmenetluse

raames. Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-16-124228

kohaselt ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluse raames kostja elatise nõudele vastuväiteid

esitanud. Seega ei sisalda praegusel juhul kohtumäärus asjaolusid, mis olid maksekäsu tegemise

ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks.

Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka

elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik

kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas

kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist

tasuma.

9. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja majanduslik olukord on muutunud ning hagejal

on lisaks kostjale pärast maakohtu määruse tegemist sündinud veel üks laps, keda hageja peab

ülal pidama.

Vaidlust ei ole, et kostja on hageja laps ning hageja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud

kostjale ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-16-124228 maksekäsu tegemise

ajaks oli hagejal vaid üks ülalpeetav, s.o kostja. Kohtuotsustega väljamõistetud elatist saab

TsMS § 459 lg 1 alusel koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 vähendada muuhulgas ka alla seaduses

sätestatud elatise miinimummäära, kui vastavalt asjaoludele esineb selleks mõjuv põhjus.

Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102

lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses

sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Õige on apellatsioonkaebuse väide, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause

järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et

vanema käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh

ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi

ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et vanemal tuleb kasutada

tema käsutuses olevad rahalised vahendid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedalt

sarnane elatustase.

Vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke

vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-17-16, p 11; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega hageja varalise seisundi ning

võimekuse kohta.

Maakohus leidis, et hageja sissetulekuks on 516 eurot 45 senti ning maakohtu hinnangul ei saa

hageja sissetulekuks lugeda K.K. laekuvat raha, mida K.K. on käsitlenud laenuna.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Hageja poolt kasutava K.K. i nimele avatud

pangakonto väljavõttest nr XXXXXXXXXXXX (tl 103–109 ja apellatsioonkaebuse lisa)

ülekannete eesmärki ei nähtu. Samas on K.K. teinud XXX -le 14. märtsil 2019 ülekande

selgitusega „P.N. , avanss“ (tl 60) ja 15. aprillil 2019 ülekande selgitusega „P.N. , Hooandja“.

Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata hageja väide, et K.K. i ülekannete puhul on

tegemist laenuga ning K.K. i poolt hagejale laekuvad summad on käsitletavad hageja

sissetulekuna.

Maakohus viitas küll hageja kinnitusele, et hageja saab Eesti Autorite Ühingu toetust, kuid jättis

nimetatud toetuse hageja sissetulekuna põhjendamatult arvestamata. Hageja enda kinnitusel on

toetuse suuruseks 150–200 eurot kuus ning see laekub hageja enda nimele registreeritud

pangakontole, mis on kohtutäituri poolt arestitud ning sellest tulenevalt laekub toetus

kohtutäituri kaudu elatise võlgnevuse katteks (tl 118 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa nimetatud toetust jätta hageja sissetulekuna arvestamata.

Maakohtu otsuse tegemise ajal ei olnud hagejal kehtivalt tuvastatud töövõimetust.

Apellatsioonimenetluses on esitatud Eesti Töötukassa otsused, millest tulenevalt on hageja

osaliselt töövõimetu, töövõime vähenemise kestus 2 aastat, töövõime vähenemise perioodiks

5. aprill 2019 kuni 4. aprill 2021 ning hageja hakkab saama töövõimetoetust 7,8603 eurot ühe

kalendripäeva eest. Seega suureneb hageja sissetulek ka töövõimetoetuse võrra.

Hageja väide, et kitarritundide andmisega seoses ei saa hageja enam sama palju kontserte anda,

on vastuoluline. Isegi juhul, kui hageja XXX -lt saadav töötasu peaks vähenema kontsertide

arvu tõttu, ei tohiks see negatiivselt mõjutada hageja üldist majanduslikku olukorda.

Eelduslikult ei anna hageja kitarritunde tasuta.

11. Ringkonnakohtu hinnangul saab aga antud juhul olla elatise alla seaduses kehtestatud määra

väljamõistmise aluseks hageja osaline töövõimetus ning hagejal teise lapse olemasolu.

Hagejal on lisaks kostjale veel teine ülalpidamist vajav laps B.B. , kes sündis pärast seda, kui

Pärnu Maakohtu määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis. Asjaolu, kas vanem

elab oma teise ülalpidamist saama õigustatud lapsega koos või lahus ei mõjuta üldjuhul vanema

teise lapse ülalpidamiskohustust. Hageja kasutuses oleva K.K. i pangakonto väljavõtte ning B.

M. selgitusega on tõendatud, et hageja tasub B.B. ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot.

Eesti Töötukassa 12. augusti 2019 otsusega nr XXXXXXXXXXXXX on tuvastatud, et hagejal

on osaline töövõimetus tähtajaga 2 aastat. Otsuse kohaselt on hagejal mõõdukas

tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Hagejal on tahteaktiivsuse

alanemise, meeleoluhäirete, vaimse pinge taluvuse languse ning emotsionaalse tasakaalu

häirete tõttu piiratud stressiga toimetulek, otsuste vastuvõtmine, probleemide lahendamine.

Esineb ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Korrapärane ravi aitab stabiliseerida

hageja seisundit. Kuigi hageja hakkab saama töövõimetoetust, vajab ta tulenevalt Töötukassa

otsusest oma töövõime parendamiseks ravi ning eelduslikult kulub saadav töövõimetoetus just

asjakohaste ravimite ostmiseks. Hageja ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt on ta korduvalt

pöördunud psühhiaatri poole, sh erakorraliselt, tal esineb ärevushäireid, teda tabavad

ärevushood, on pidanud paanikahoogude eest ära jooksma.

Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud piirangud hageja tervise kohta sellist laadi, mis

arvestades hageja tegevusala (muusik), võivad mõjutada hageja võimalust sissetulekut teenida.

Samas võimaldab hageja tegevusala oma elukorraldust keskmisest oluliselt paindlikumalt

kujundada. Hageja sissetulek XXX -s on töölepingu järgi 540 eurot kuus (bruto), mis on

ilmselgelt ebapiisav hageja ning tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks.

Kostja väitel on hageja reaalne sissetulek suurem. Kuivõrd hageja kasutusse antud pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on hageja kasutamiseks kontole perioodil 1. jaanuar 2019 kuni 16. mai

2019 laekunud kokku 11 123 eurot 40 senti, siis tuleb lugeda hageja keskmiseks sissetulekuks

kuus 2224 eurot (11 123 / 5). Enamus laekumisi hageja kasutuses olevale kontole on toimunud

K.K. i ülekannetega. Ringkonnakohus leidis eespool, et hageja pole tõendanud, et K.K. i poolt

laekuvad summad oleksid laen. Hageja sissetulekuna ei saa aga arvestada kõiki hageja

pangakontole tehtud laekumisi. Ringkonnakohus leiab, et sissetulekuna ei saa arvestada

pangakontol nähtuvaid üksikuid laekumisi eraisikute poolt (nt E.S. ülekanne, tl 106) või

tagastust Rahandusministeeriumi poolt (tl 105), samuti hageja tööandja ülekannet selgitusega

„majanduskulude katteks“ (tl 108). Seega ei vasta kostja väide, et hageja sissetulekuks on 2224

eurot kuus tegelikkusele.

Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mis on käesoleva

otsuse tegemise ajal 270 eurot kuus. Seega peaks hageja tasuma kostjale elatise eelduslikult

vähemalt miinimumulatuses. Kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi

mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

Kuigi hageja saab lisaks Eesti Autorite Ühingu toetust ning töövõimetoetust, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul hageja võimeline arvestades tema töövõimetust täitma kostja

ülalpidamiskohustust Pärnu Maakohtu määrusega väljamõistetud ulatuses (322 eurot 50 senti

kuus) ning ka mitte seaduses sätestatud miinimumulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka kostja igakuised kulutused osaliselt ebamõistlikud ja

ülepaisutatud (muud igapäevased kulud, s.o mänguasjad, eakaaslastega sotsiaalsetel üritustel

osalemine, meelelahutus jms). 14. oktoobril 2019 esitatud eluruumi üürilepingus märgitud üür

520 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole põhjendanud vajadust 60-ruutmeetrilise

korteri järele kahe inimese, s.o kostja ja kostja ema, jaoks.

Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta ei võta osa kostja igapäevase

hooldusõiguse teostamisest ega osale lapse kasvatamisel, kõik lapse vajadused katab lapse ema.

Ringkonnakohus tuvastas, et hageja tegelik sissetulek on suurem, kui maakohtu poolt

tuvastatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja suuteline täitma kostja ülalpidamiskohustust

220 euro ulatuses kuus.

12. Kohus peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui menetlusosaline ei esita neid

andmeid omal algatusel, saab kohus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi kohustada menetlusosalist

oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta tõendeid esitama või koguda neid ise.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kogunud andmeid hageja muu varalise

seisundi kohta, s.h kontrollinud hagejal kinnis- ja vallasvara olemasolu. Ringkonnakohus on

vastava puuduse kõrvaldanud, kontrollides andmeid hageja vara kohta registritest, sh

kinnistusraamatust, äriregistrist ning Maanteeametilt. Hagejal puudub registreerimisel kuuluv

kinnis- ja vallasvara. Hageja on XXX asutaja ja vähemusosanik, kuid ettevõte on asutatud

sissemakset

tegemata.

Seega

tuvastas

ringkonnakohus,

et

hageja

ei

saa

täita

ülalpidamiskohustust kostja ees endal muu olemasoleva vara arvelt. Hagejal selline vara

puudub.

13. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu

hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtus. Hagi jääb

ringkonnakohtu otsusega rahuldatud osaliselt ning menetluskulude võrdsetes osades kanda

jätmine on põhjendatud.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke