2-19-12985/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-19-12985

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu avaldus R. K. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Tsiviilasja hind

2748,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht

Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); lepinguline esindaja A. L.

(e-post: xxx)

Puudutatud isik: R. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus R. K. vastu

kahju hüvitamiseks.

2. Välja mõista R. K.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju

2458,32 eurot (kaks tuhat nelisada viiskümmend

kaheksa eurot ja 32 senti)

3. Välja mõista R. K.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis

põhinõudelt seisuga 28.08.2019 summas 93,45 eurot

(üheksakümmend kolm eurot ja 45 senti) ja viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

(2458,32 eurot) alates 29.08.2019 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud R. K. kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista R. K.lt välja AB “Lietuvos draudimas“

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaali

kasuks

põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 50 (viiskümmend)

eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 (nelisada

kaheksakümmend)

eurot,

kokku

(viissada

kolmkümmend) eurot.

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb R.

K.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(530 eurot) AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx kindlustuslepingu nr

xxx alusel. Kindlustusvõtjaks on H.-A. T. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus

on 200 eurot. 16.10.2018 kahjuteate kohaselt toimus kindlustatud korteris 13.10.2018

kahjujuhtum.

2. Hageja esindaja, Kahjuhaldus OÜ vaatas 18.10.2018 kahjustada saanud korteri üle ja

koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt asub kindlustatud korter hoone teisel korrusel.

Kindlustud korteri kõrval asuvas korteris nr x süttis tulekahju. Tulekahju käigus on

lõhutud korteri nrx metallist uks, et kontrollida, kas põleng on jõudnud ka korterisse x.

Korteri nr x siseviimistlus on kaetud tahmaga. Politsei vastuse kohaselt oli tulekahju

koldekoht korteri nr x köök-elutoas, voodi piirkonnas. Tulekahju tõenäoline tekkepõhjus

on lahtise tule allikas.

3. Korter nr x sai tulekahju tagajärjel tahma ja vingukahjustusi. Korteri nr x tulekahju

järgseks puhastuseks tegi hinnapakkumise Puhastusteenistus OÜ summas 611,16 eurot

(509,30*1,2). Korteri nr x puhastas Puhastusteenistus OÜ ning esitas hagejale

arvesummas 345,88 eurot, mis on 265,28 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, sest

tõstatud tööde hulgast jäi välja laminaatparketi eemaldamine ning omavastutus 200 eurot.

Lisaks hüvitas hageja Renoveerimine OÜ-le remondiarve summas 2112,44 eurot. Hageja

on kokku hüvitanud kahju summas 2458,32 eurot (345,88+2112,44).

4. Kohus on menetlusse võtmise määruse koos avaldusega toimetanud kostjale kätte

11.09.2019 e-toimiku kaudu. Kostja ei ole kohtule vastust avaldusele esitanud.

Määruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi. Riigikohus on märkinud, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1

redaktsioon on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis

tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas

rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue. Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1

sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad

selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku

eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-

24747, p 16). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

6. Kodukindlustuse poliisi nr xxx ja selle juurde kuuluvate kindlustuslepingu üldtingimuste

U100/2017 ja kodukindlustuse tingimustega xxx on tõendatud, et korter aadressil, xxx, oli

perioodil 14.02.2018-13.02.2019 kindlustatud muuhulgas ka tulekahju vastu.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast

alusest. Vastavalt KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi

eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime

teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31 lg 4

kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised

elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2

sätestatut. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

8. VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku

vastu kuuluv hüvitamise nõue.

9. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3

sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese

lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

10. Kahjuteatega (lk15), vara ülevaatuse aktiga (lk 16), fotodega kahjustatud korterist (lk 17-

18, 34-61), arvamusega kahju põhjuste ja suuruse kohta (lk 19, 24) on tõendatud, et

tulekahju kustutustööde käigus on lõhutud korteri x metallist uks koos ukselukkudega

ning korter on tahmast kahjustatud. Kahju hüvitamine hageja poolt kogusummas 2458,32

eurot on tõendatud Puhastusteenistuse OÜ arvega xxxx, maksekorraldusega 4555062,

Renoveerimine OÜ arvega xxx ja maksekorraldusega 4772017. Kohus on seisukohal, et

kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa

põhjendatud ja mõistlik.

11. Politsei- ja Piirivalveameti vastusega on tõendatud, et 13.10.2018 aadressil xxx toimunud

põleng sai alguse korterist nr x (lk 20) ning korter kuulus tulekahju ajal kostjale R. K. (lk

29). Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et tulekahju koldekoht on korteri nr 6

köök-elutuba voodi piirkond, tulekahju tõenäoline tekkepõhjus on lahtise tule allikas ja

tulekahju on alguse saanud tulekahjus hukkunud isiku tegevuse tagajärjel. Tulenevalt KrtS

§-st 31 vastutab puudutatud isik ka siis, kui kohustust on rikkunud kolmas isik. Kohus on

seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele summas

2458,32 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus rahuldab täielikult avaldaja avalduse, siis tuleb

jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

14. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetlust lõpetavas määruses. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu

50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

Avaldaja lepinguline esindaja on kliendi nõustamisele ja avalduse koostamisele kulutanud

4 tundi, mis on arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu põhjendatud ja

vajalik. Õigusteenuse hind 120 eurot/tund on mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid.

Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale lepingulise esindaja tasu 480 eurot hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik