1-10-1708/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10 -1708

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1- 10-1708 Kohtukoosseis Kohtunik Liina Pohlak Kriminaalasi D.J süüdistus KarS § 266 lg 1 ja § 263 p 1,2 järgi käskmenetluses Süüdistatav D.J

Elukoht xxx, isikukood xxx, OÜ H ehitaja, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus

Varem kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada D.J KarS § 266 lg 1 järgi ning karistada rahalise karistusega

90 päevamäära (päevamäär 50 krooni) ulatuses s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

2. Süüdi tunnistada D.J KarS § 263 p 1 ja 2 järgi ning karistada rahalise

karistusega 175 päevamäära (päevamäär 50 krooni) ulatuses s.o 8750 (kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.

3. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõista liitkaristus 200 päevamäära (päevamäär 50 krooni) ulatuses s.o 10000 (kümme tuhat krooni) 4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kinnipidamiseaeg 13.09.2009 s.o 1 päev, mis vastab rahalise karistuse puhul karistusele 3 päevamäära. Seega mõista D.J-ile lõplikuks

karistuseks rahaline karistus 197 päevamäära s.o 9850 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni

Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega D.J poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 985 (üheksasada kaheksakümmend viis) krooni.

5. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606

Swedpank, viitenumber 4100064939. Kviitung esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

6. Välja mõista D.J-ilt riigituludesse menetluskulud:

• sundraha summas 6525 krooni

• kaitsetasu 420 krooni Väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB pangas arve nr 10220034800017 või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Tõkend - elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõusutmise

Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON

D.J süüdistatakse selles, et tema 12.09.2009.a. kella 22.30-22.50 vahelisel ajal Harjumaal Padise vallas Harju-Risti alevikus aadressil Xxxsisenes kinnise kuid lukustamata korteriukse avamise teel KL`a korterisse selleks eelnevalt KL`alt luba saamata.

Valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi ebaseadusliku tungimisega pani D.J toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. omavolilise sissetungimise.

Samuti süüdistatakse D.J selles, et tema 12.09.2009 kella 22:30-22:50 ajal Harjumaal, Padise vallas, Harju-Risti alevikus kortermaja nr 2 ees, s.o. avalikus kohas, rikkus raskelt rahu ning avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lõi DL´a rusikaga ühe korra vasakule poole kaela piirkonda. Kui MKläks D.J-i avalikku korda rikkuvat tegevust tõkestama ja tõukas ta DL´ast eemale, lõi D.J MK´e kaks korda rusikaga vasakule poole põse ja lõua piirkonda ning kaks korda põlvega kõhu piirkonda. Seejärel sekkus DL, kes tiris D.J-i MK´est eemale. Kui MKja DL liikusid D.J-ist eemale, siis viimane järgnes neile ja lõi DL´a vähemalt kaks korda rusikaga pea piirkonda ning jalaga korduvalt kõhtu, vasaku jala ja vasaku käe piirkonda. Oma tegevusega põhjustas D.J DL´ale ja MK´ele füüsilist valu.

Samuti D.J 12.09.2009 kella 22:30-22:50 ajal rikkus Harjumaal, Padise vallas, Harju-

Risti alevikus kortermaja nr 2 ees s.o. avalikus kohas, raskelt rahu ning avalikku korda ja

häiris üldist õigusrahu sellega, et võttis AM´l käega õlast kinni ning lõi talle rusikaga ühe korra näo piirkonda vastu suud, kaks korda lõua piirkonda ja ühe korra ribide piirkonda. Oma tegevusega põhjustas D.J AM´le füüsilist valu ning tervisekahjustuse – alumise huule haava ja turse.

Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ning vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, pani D.J toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra raske rikkumise.

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU LAAD JA SUURUS Tsiviilhagi esitatud ei ole.

SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID

Prokurör pidas võimalikuks D.J-i karistamist KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 4500 krooni suuruses summas. KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 175 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 8750 krooni suuruses summas.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista D.J-ile liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o. 10 000 krooni.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka D.J-i kinnipidamine KrMS § 217 alusel

13.09.2009.a., s.o. üks päev arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning ärakandmata karistuseks jääb 197 miinimumpäevamäära rahalist karistust, s.o. 9850 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o. 985 krooni kuus.

Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. D.J ei ole varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud.

Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, tegemist on

juhusliku episoodiga tema elus. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. D.J on

ankeetandmete kohaselt kindel elukoht ja töökoht, seega on tegemist isikuga, kellel on

igakuine regulaarne sissetulek. Arvestades kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut,

puuduvad andmed tal rahaliste kohustuste olemasolu kohta, on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega.

Kohus juhindub KrMS §-st 253 p1 ja 254.

Liina Pohlak /allkiri/ Kohtunik