1-19-2211/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-19-2211

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019 kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-19-2211 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus

Kriminaalhooldusametnik lin Zoo erakorraline He ettekanne H.R kohta Süüdimõistetu H.R

isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele H.R-ile Tartu Maakohtu 10.05.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2211 2 (kaks) mõistetud karistuse kandmata osa, mis on kuud vangistust. 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus pärast kohtulahendi jõustum H.R-ile ist

teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK H.R 10.05.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu nr 1-19-2211 KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvestati H.R eelvangistuses viibitud aeg 10.11.2018-11.11.2018, s.o 2 päeva

karistusaja hulka ning loeti H.R kandmata karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse H.R suhtes tingimisi

2 (3)

kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui H.R ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati H.R-ile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel kohustati H.R alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu

jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“

raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes

järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; - -

Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud

ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati H.R-ile katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena H.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus

28.05.2019.

Kriminaalhooldusametnik esitas 12.08.2019 erakorralise ettekande H.R kohta, kuna

süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Pärast seda kui H.R soovis

30.07.2019 terviseprobleemi tõttu muuta samaks päevaks kokku lepitud

registreerimiskohustust, teostati , mille tuvastati H.R kodukülastus käigus välisel

vaatlusel alkoholijoove. 05.08.2019 kirjutas Süüdimõistetu tunnistas, et jõi ühe liitri õlut. hooldusalune seletuse, milles samuti tunnistas alkoholi tarbimist. Terviseprobleemi kohta

esitatud ei kinnita ega ka haigestumist. arstitõend lük ümber hooldusaluse väidetavat

Erakorralise ettekande kohaselt on ametnik teostanud H.R-ile alkoholi tarvitamise

kontrolle esinduses kuuel korral, alkoholijoovet ei ole tuvastatud. SA Tartu Ülikooli

Kliinikumisse tehtud päringu vastusest nähtub, et on pöördunud programmi H.R

„Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele 26.06.2019. Kuna

süüdimõistetu väitis seal, et ta

l ei ole alkoholiprobleemi ja ta ei vaja ravi, siis selgitati talle, et

ta võib iga hetk tagasi pöörduda vastuvõtule, kui tunneb vajadust abi järele.

Kriminaalhooldusametniku arvates on H.R kriminaalhooldus olnud probleemne. Tema

põhjendused rikkumi sageli on ta tegelikke põhjuseid ste kohta on olnud vastuolulised ning esialgu varjanud. S ametniku arvates

elline käitumine õõnestab isiku usaldusväärsust ning ei

näita tema motiveeritust oma hoiakute muutmiseks. Kriminaalhoolduse teostamist takistab

H.R alkoholi kuritarvitamine. ametnik seisukohal, et karistus tuleks Kokkuvõttes on pöörata täitmisele.

Kohtuistungil 21.10.2019 selgitas H.R, et ta ei tarvita alkoholi, joob ainult õlut. Õlut

peab küll alkohoolseks joogiks, kui ta ei arvanud, et selle tarvitamine midagi teeb. Süüdimõistetu selgitas, et korra on tal olnud probleem ka käimisega kriminaalhooldaja juures ,

kuna jäi Süüdimõistetu lubas ennast parandada, ta ei taha vanglasse minna. bussist maha. Väidetavalt on ka tema ema nii haige, et ta ei saa teda üksi jätta. Süüdimõistetu lubas minna tööle ja lõpetada joomise abletid mõjuvad hästi . Ta saab ravi ja t . Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxx.

Kriminaalhooldaja andis ülevaate H.R kriminaalhooldusest pärast erakorralise

ettekande esitamist. H.R esitas 12.08. kohtumisel tõendi, et ta on alustanud sõltuvusravi. 27.08. kodukülastusel tuvastati alkoholijoove 1,526 mg/l. Süüdimõistetuga koos

elava ema sõnul tarbis H.R juba teist päeva alkoholi ja oli õlut joonud. H.R tunnistas nende tarbimist samal päeval. 30.08. seisuga politsei H.R-iga seotud juhtumeid registreerinud ei ole. 30.08. registreerimiskohustuse täitmisele H.R ei ilmunud. 13.09. selgus, et H.R anna teada, kelle juures. käib mitteametlikult tööl, kuid ei Juhtimisõigus

on taastatud. tahtmist elada Kriminaalhooldaja juures käies on isik kaine ja on täis

seaduskuulekat elu. Samas kodus olles tarvitab ta alkoholi. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

3 (3) KOHTU SEISUKOHT Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks H.R õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. , mis on Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega viinud viia uute Erakorralise ettekande ja võivad edaspidi õigusrikkumiste toimepanemiseni. kohaselt ei ole süüdimõistetu nende täitmisega toime tulnud. Üsna kriminaalhooldusperioodi alguses pöördus H.R alkoholiraviprogrammi, millega formaalselt täitis kohtu määratud lisakohustuse. Kuna süüdimõistetu leidis, et temal alkoholiprobleemi ei ole, siis tegelikult ta abi vastu ei võtnud. Kriminaalhooldusperioodil on H.R jätkanud alkoholi tarvitamist ja

rikkunud sellega korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Pärast esimest rikkumist pöördus

süüdimõistetu kriminaalhooldaja soovitusel sõltuvus jätkas ravile, kuid paralleelselt ka

alkoholi tarvitamist

. Teine alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on fikseeritud pärast

sõltuvusravi pärast seda kui kri alustamist ja minaalhooldusametnik oli kohtule erakorralise

ettekande juba esitanud. Seega oht minna reaalset vanglakaristust kandma ei ole samuti suutnud H.R käitumist muuta. Lisaks eeltoodule on H.R olnud probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega.

KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

H.R-ile on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise

kohus Sellele vaatamata on ta tuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi.

korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ka alkoholitarvitamise keeldu. H.R selgitustest kohtuistungil järeldub, et ta ei saa tõsidusest aru temal esineva alkoholiprobleemi ja ilmselt puudub tal tahe sellega ka tegeleda. Eeltoodust tuleb teha järeldus, et isik pole aru

saanud enda rikkumiste tõsidusest ega ole valmis enda käitumist vastavalt ka korrigeerima

karistust vabaduses kandes. Süüdimõistetu suhtumisest ja ka senisest käitumisest tulenevalt

püsib ätkuvalt oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks, mistõttu karistuse eesmärk j

i on v

õimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus H.R ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjaolu, et H.R tuleb väidetavalt hoolitseda haige ema eest, ei muuda kohtu otsustust. H.R on karistuse kandmisele asumiseni piisavalt aega, et korraldada temast sõltuvate pereliikmete elu selliselt, et nad tema äraolekul toime tuleksid.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 , § 432 lg 1 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik