1-15-599/205 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-599 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. septembri 2019 määrus Kent Kuntseli vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kent Kuntseli (ik 37710280295) kaitsja vandeadvokaat Liis Suik, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 19. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 24.09.2015 otsusega tunnistati K. Kuntsel süüdi KarS § 114 p 1 ja 5 – § 25 lg

2 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust, KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, KarS §

418 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Kuntselile liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2016 otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 24.09.2015 otsus. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, mõistes K. Kuntselile KarS § 114 p 1 ja

5 – § 25 lg 2 ning § 136 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 aastat vangistust.

Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.08.2014 ja lõpeb 08.08.2024.

3. Tartu Vangla esitas 01.08.2019 maakohtule materjalid K. Kuntseli vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.

4. Tartu Maakohtu 19.09.2019 määrusega jäeti K. Kuntsel vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused

K. Kuntseli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.

5. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kõnealuse prognoosi aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Kuntseli riskikäitumisega tegeletud, kuid kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ei ole praeguseks veel läbitud. Kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused K. Kuntselil puuduvad, ei saa iseloomustava materjalina eirata, et vangistuse jooksul on süüdimõistetut korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on, et ligi pooleteise aasta jooksul ei ole uusi distsiplinaarkaristusi määratud, kuid arvestades karistusaja pikkust, on rikkumiste vaba periood siiski veel napp.

6. Vaatamata sellele, et K. Kuntseli osas on märgata positiivseid muutuseid, ei ole maakohus veendunud, et temas oleksid toimunud sellised tõekspidamiste ümberhindamised, millele kinnipeetav ja tema kaitsja kohtuistungil viitasid. K. Kuntsel on pannud toime suurel hulgal raskeid kuritegusid. Ta kannab karistust isikuvastaste süütegude (mõrva katse, seadusliku aluseta liikumisvabaduse võtmine), üldohtliku süüteo (suures koguses laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja liiklussüüteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) toimepanemise eest. Varasemalt on teda karistatud varavastase kuriteo eest, mis näitab, et K. Kuntseli poolt toime pandud kuriteod on läinud raskemaks. Maakohtu hinnangul ei mõista süüdimõistetu siiani oma tegude tagajärgi ja nende raskust. Vangla iseloomustuse kohaselt on

K. Kuntseli empaatia isikuvastases kuriteos kannatanu suhtes vähene. Seda koges maakohus ka kohtuistungil. Temal diagnoositud sõltuvusprobleemide osas on süüdimõistetu seisukoht olnud samuti muutuv – vahel tunnistab sõltuvust, vahel mitte. Seega ei ole temast lähtuvad kuriteoriskid lõpuni maandatud ja püsib oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks.

7. Vabanemise korral on K. Kuntselil kindel elu – ja töökoht. Vangla hinnangul on K. Kuntseli motivatsioon vanglas töötamise osas olnud madal. K. Kuntsel on viidanud oma tervisele, mis väidetavalt ei võimalda töötada. K. Kuntseli suhted lähedastega on toetavad. Tema tutvusringkond on enamasti seaduskuulekas, kuid on ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head, kuid ei erine siiski oluliselt varasematest ega garanteeri süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist.

8. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et K. Kuntseli ennetähtaegne vabastamine selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik. Maakohtu arvates ei ole karistus süüdimõistetu osas veel eesmärki saavutanud.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kuntseli kaitsja vandeadvokaat L. Suik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

10. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et K. Kuntseli puhul ei ole praeguseks kantud karistus oma eesmärki täitnud. Kaitsja on seisukohal, et K. Kuntseli puhul on kantud karistus täitnud oma põhilise eesmärgi, see on suunanud teda õiguskuulekale käitumisele ja ta on teinud oma hoiakutes suured ümberhindamised, mõistes oma teo hukka. Samuti ei saa isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta põhjusel, et ta ei ole läbinud kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, kuna neid on võimalik läbida ka kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

11. Kuriteo raskus ei saa olla isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel kriteeriumiks. Oluline on eeskätt see, kas inimene on oma teo keelatusest aru saanud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et K. Kuntsel on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, millest on olnud kasu sõltuvusprobleemidest jagu saamisel. Lisaks oskab isik seeläbi teha õigeid valikuid riskisituatsioonides.

12. Samuti on ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel oluline ka see, mitmendat korda isik kannab reaalset vangistust. K. Kuntsel ei ole varasemalt kordagi reaalset vanglakaristust kandnud. Tegemist on esimese vangistusega. Seega on käesolevaks hetkeks kantud pikk vangistus olnud igati eesmärgipärane.

13. Lisaks on maakohus vääralt hinnanud K. Kuntseli motivatsiooni kinnipidamiskohas töötamise osas. Nimelt ei vasta tõele nagu oleks K. Kuntselil töötamise osas madala motivatsioon. K. Kuntsel omandab keskharidust. 20.06.2019 lõpetas isik 11. klassi. Vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht ja kui kriminaalhooldusametnik annab nõusoleku, on ta valmis koheselt pärast vabanemist tööle asuma.

14. Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 24.10.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Kuntsel ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

16. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et K. Kuntsel tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

17. On õige, et K. Kuntseli iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui K. Kuntsel on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tegelenud, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.

18. Eelkõige räägib K. Kuntseli vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik ning võrdluses eeltooduga ei ole võimalik suuremat kaalu omistada teda positiivselt iseloomustavatele asjaoludele nagu kindel elu – ja töökoht ning kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammid.

K. Kuntsel viibib tõepoolest kinnipidamiskohas esmakordselt, kuid samas on kuriteod, mille eest ta käesolevat vangistust kannab, erakordselt rasked (isik kannab muuhulgas karistust ka mõrvakatse toimepanemise eest). Teisisõnu võib isikult vabanemise korral oodata eelkõige vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb tema võimalikku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist selle võrra põhjalikumalt kaaluda.

19. Kuritegusid on K. Kuntsel toime pannud erinevatel põhjustel – majandusliku kasu saamise eesmärgil, kehva probleemide lahendamise oskuse ja impulsiivsuse tõttu ja tingituna sõltuvusprobleemidest. Asja materjalidest nähtub, et K. Kuntselil on vabanemise korral olemas küll garanteeritud töökoht, kuid samas enne vangistust ta ametliku töökohta ei omanud, vaid tegi juhutöid. Seega saab öelda, et isikul puudub tööharjumus ja distsipliin, mis võib tema majanduslikus toimetulekus aga probleeme tekitada. Ka asja materjalidest nähtub, et enne vangistust elas K. Kuntsel n-ö „üle oma võimete“, s.o tema väljaminekud olid suuremad kui sissetulekud ja sellest tingituna tõenäoliselt pani K. Kuntsel toime ka raske isikuvastase kuriteo, s.o kannatanule tekitati eluohtlikke kehavigastusi eesmärgiga kätte saada väidetavat võlga. K. Kuntsel on ilmutanud kalduvust vägivallale ja subkultuurilistele tõekspidamistele ka kinnipidamiskohas, s.o kasutades kaaskinnipeetavaga tekkinud probleemi lahendamiseks vägivalda ja keeldudes jagamast kambrit konkreetse kinnipeetavaga, takistades viimase kambrisse paigutamist.

20. Lisaks eeltoodule on K. Kuntseli retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks ka tema alkoholi – ja narkootiliste ainete tarvitamisharjumus. Siinkohal ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on piisav, hoidmaks ära K. Kuntseli poolt edasist mõnuainete tarvitamist. Nimelt tarvitas K. Kuntsel narkootilisi aineid ja alkoholi enne käesolevat vangistust igapäevaselt, pannes nende mõju all toime ka erinevaid süütegusid, mistõttu vajab K. Kuntseli hoiakute muutmine suure tõenäosusega pikemaajalist tööd.

21. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab K. Kuntseli pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud, mistõttu tuleb K. Kuntsel jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.09.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas