2-19-14520/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14520

Tsiviilasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

psühhiaatriakliiniku taotlus isikule tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras ja

taotlus esialgse õiguskaitse pikendamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 20. septembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus

Saarde vald

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 20. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p 1

selliselt, et rakendada XX (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes esialgset

õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 18.09.2019. a kella 11.00-st ning

pikendada tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40

(nelikümmend) päeva. Muus osas jätta määrus muutmata.

2. Määruse resolutsiooni terviktekst on järgmine:

2.1. Rakendada XX (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes esialgset õiguskaitset

kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks

psühhiaatriakliinikusse alates 18.09.2019. a kella 11.00-st ning pikendada

tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40

(nelikümmend) päeva.

2.2. Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

2.3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lugeda lõpetatuks 27.10.2019. a või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on

teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega.

2 (6)

2.4. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema

eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse

juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas

20. septembril 2019 Harju Maakohtule taotluse kohaldada XX (Saksamaa Liitvabariigis

väljaantud passi kohaselt XX) (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi

pikendada seda kuni 40 päevani ning lubada kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik 18. septembril 2019 kl 11.00 tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11

sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale

ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise

hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei ole tema psüühilise seisundi

paranemist alust prognoosida nelja päeva jooksul.

2. Taotlusele on lisatud dr NK, dr IV ja dr KT arvamused, mille kohaselt tuleb taotlus

rahuldada, sh lubada puudutatud isiku tahtest olenematut psühhiaatrilist (sh antipsühhootilist ja

üldrahustavat) ravi 40 päeva jooksul arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

Arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata mitteorgaaniline

psühhoos (F29)). Puudutatud isik on Saksamaa Liitvabariigi kodanik, kes omab kehtivat Saksa

passi nimega XX ja ta ei ole varem Eesti psühhiaatriakliinikus viibinud. Eesti Vabariigi

rahvastikuregistris on isik aga neiupõlvenimega XX. Avaldaja valvetuppa toodi ta

18. septembril 2019 politsei ja kiirabi poolt Olümpia hotellist, kus oli käitunud ebaadekvaatselt

ja agressiivselt. Politseilt saadud andmete kohaselt oli patsient söönud Olümpia hotellis ja

tekitanud konflikti, kuna toit ei olnud temale sobivalt laktoosivaba. Puudutatud isik käitus

vaenulikult ja agressiivselt nii politsei kui ka hotelli personaliga, keeldus isikut tõendava

dokumendi näitamisest ning lähedaste kontaktandmete avaldamisest. Puudutatud isiku

mõttekäik oli katkendlik ja segane, sisulist kontakti temaga saada ei olnud võimalik. Puudutatud

isiku sõnul viibis ta hotellis koos soomlasest mehega, kes oli ta pärast ööklubis käiku sinna

kutsunud. Ühtlasi märkis isik, et ööklubis oli temaga agressiivselt käitutud, lõhutud tema

käekott ja pandud sinna kiip.

3 (6)

Osakonnas viibides on puudutatud isik sekeldav ja agressiivne, norib tüli kaaspatsientidega,

võtab võõraid asju, on korduvalt vajanud füüsilist ohjeldamist. Ta esitab korduvalt nõudmisi

toidu suhtes, sõimab teisi „bolševikeks“, karjub natsiloosungeid ja ropendab valjuhäälselt.

Kontaktisiku andmeid keeldub endiselt andmast. Puudutatud isiku mõttetegevus ja käitumine

on igakülgselt psühhoosist lähtuv, ebaadekvaatne, ettearvamatu ja agressiivne. Arvestades

varasemate andmete puudumist võib olla tegemist esmase haigusjuhtumiga, mille ravimata

jätmisel tekib isikule oluline tervisekahjustus. Oma psühhootilisest seisundist lähtuvalt pole ta

võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.

SEISUKOHAD TAOTLUSELE

3. Ärakuulamisel avaldasid dr NK ja dr IV, et puudutatud isiku seisund ei ole paranenud.

Puudutatud isik selgitas, et on Eestis külas oma õdedel, kuid märkis, et ei soovi edaspidi

selliseid isiklikke andmeid avaldada. Puudutatud isik vastas küsimustest mööda ja oli lapseliku

jutuga. Seoses hotellis toimunga märkis puudutatud isik, et: „Hotelli töötajad läksid mu

küsimuse peale väga närvi, kui soovisin laktoosivaba toitu süüa. Mulle tehti etteheiteid, et ma

ei ole hotelli külaline. Nemad kutsusid politsei ja kiirabi.“ Puudutatud isik selgitas, et tal oli

kuni augustini Eestis töökoht, millest ta loobus, ja ta elab õe juures. Varem elas ta Saksamaal.

Veel selgitas puudutatud isik nuttes, et tal ei ole selliseid konflikte varem olnud. Raha annavad

talle õed, kes vajadusel ostavad ka süüa. Haiglasse puudutatud isik ei soovinud jääda, kuna

keegi tema toas norskab ja ta ei saa magada.

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas taotlust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus)

valvearsti taotluse. Kohus paigutas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriahaiglasse alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päevaks, ning

andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei

nõustu. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-le 1 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning § 539 lg-le 3.

6. Tutvunud valvearsti taotluse ja sellele lisatud tõenditega ning kuulanud isiklikult ära

puudutatud isiku ja tema raviarstid, leidis maakohus, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus

kuulub rahuldamisele. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi otsusega 18. septembril 2019 kell 11.00. Määruse tegemise hetkeks ei ole

puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada

adekvaatselt oma ravivajaduse üle.

Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil

võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on

pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire. Tema käitumine on

täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta

ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele.

Ärakuulamisel oli puudutatud isiku käitumine psüühilisest haigestumisest mõjutatud, ta ei

mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Ravita jäädes ja tavapärases keskkonnas võib

puudutatud isik olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik

nii endale kui ka ümbritsevatele. Isiku käitumine on ettearvamatu, kohati agressiivne ning

kontrollimatu ning tema käitumine on juhitud haiguslikust seisundist. Ärakuulamisel oli

puudutatud isik sedavõrd segaduses ja kummalise käitumisega, et ilmselgelt ei suudaks ta

iseseisvalt toime tulla.

4 (6)

Puudutatud isik on ka potentsiaalselt ümbritsevatele ohtlik. Ta on nõudlik ja konfliktne,

sattunud konfliktidesse vahetult enne haiglasse toomist ööklubis ja hotellis. Raviarstide

hinnangul on isik kergesti ärrituv ning agiteeritud. Seega on tõenäoline, et ta võib oma tunnete

ja tegevuse üle kaotada kontrolli ja muutuda agressiivseks. Enesele ohtlikkus seisneb selles, et

puudutatud isik võib enda tervist ja elu ebaadekvaatse käitumise tagajärjel ohustada.

7. Maakohus selgitas, et kohus lõpetab esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse

paigutamise määratud tähtaja saabumisel või enne määratud tähtaega kui paigutamise eeldused

on ära langenud. Tahtevastase ravi kohaldamise eelduste äralangemise üle otsustab raviarst.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas, tuginedes isiku enda

seisukohtadele, määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on määrus põhjendamata ja tahtevastase ravi kohaldamise eeldused on

täitmata, sh on tõendamata puudutatud isiku ohtlikkus iseendale ja teistele (PsAS § 11). Kohus

ja arstid nägid puudutatud isikut seisundis, mille tekitas laktoosi sisaldava toidu söömine,

magamatus ja stress sellest, et Eestis on töötasu väiksem kui Saksamaal töötu abiraha. Eestis

töötades oli puudutatud isiku töötasu 1400 eurot, mille eest ei saa Saksamaal isegi õppelaenu

tagasi maksta. Kui on võimalik pidada laktoosivaba dieeti, on puudutatud isiku tervis korras.

Muid ravimeid puudutatud isik ei vaja ega soovi. Samuti ei soovi ta teada anda, kas kavatseb

haiglast lahkudes elada Eestis või Saksamaal, küll aga soovib teha tööd erialal, mida õppis

Saksamaal.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Avaldaja ja puudutatud isiku

elukohajärgne kohalik omavalitsus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust

esialgse õiguskaitse rakendamise ja selle pikendamise kohta.

TsMS § 654 lg 2² alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

12. Vastuseks määruskaebuse väitele, et täidetud ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused

tahtevastase ravi kohaldamiseks, märgib kolleegium järgmist.

Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras

kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud, 2)

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema

tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või

tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2)

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

5 (6)

13. Praeguses asjas on maakohus kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ning

pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist sama määrusega kuni 40 päevani (TsMS § 534

lg 5).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et PsAS § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused nii esialgse

õiguskaitse rakendamiseks kui ka selle tähtaja pikendamiseks olid täidetud. Maakohtul oli

vaidlustatud määruse tegemise ajal piisavalt andmeid isiku tervisliku seisundi kohta, mis

viitasid sellele, et esialgse õiguskaitse tähtaega tuleb isiku ravimiseks pikendada. Samuti kuulas

maakohus ära nii isiku enda kui ka tema raviarstid.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata

mitteorgaaniline psühhoos (F29)). 15. oktoobri 2019. a seisukohas on puudutatud isikul raske

psüühikahäirena diagnoositud äge polümorfne psühootiline häire. Haigussümptomitest esines

puudutatud isikul psühhootiline episood, mistõttu oli tema käitumine Olümpia hotellis

ebaadekvaatne ja agressiivne ning ta tuli politsei ja kiirabi saatel toimetada

psühhiaatriahaiglasse. Raviarstide sõnul oli hospitaliseerimisel ja selle järgselt isiku

mõttetegevus ja käitumine igakülgselt psühhoosist lähtuv – ebaadekvaatne, ettearvamatu ja

agressiivne. Sisulist kontakti raviarstid isikuga ei saanud. Eeltoodud asjaolusid kinnitavad

raviarstide avaldatud arvamused (vaidlustatud määruse p 7). See, et puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tekkis

maakohtul ka isiku ärakuulamisel (vaidlustatud määruse p 12).

Määruskaebuses on isik selgitanud, et ta on terve ning ravile paigutamisele eelneva seisundi

põhjustas laktoosi sisaldava toidu söömine, magamatus, stress ja Eestis makstav väike töötasu.

Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et tal ei ole rasket psüühikahäiret, ei lükka ümber

raviarstide hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1

sätestatud tingimuste hindamisel.

Raviarstide arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema psüühikahäirest

ning oma seisundist lähtuvalt ei ole patsient võimeline otsustama ravivajaduse üle. Esitatud

asjaoludest ei nähtu, et muu psühhiaatriline abi oleks saanud olla küllaldane. Määruskaebuse

kohaselt on puudutatud isik ka praegu seisukohal, et ta ravimeid ei soovi ega vaja. Tulenevalt

raviarstide arvamusest ei ole isiku seisund tingitud laktoosi sisaldava toidu söömisest. Lisaks

on oluline arvestada ka sellega, et raviarstide arvates võis olla tegemist esmase

haigusjuhtumiga, mille ravimata jätmine tekitaks puudutatud isikule olulise tervisekahjustuse.

Psühhiaatrilise abi vajalikkust kinnitab ka asjaolu, et raviarstide sõnul on puudutatud isiku

seisund hakanud antipsühhootilise ravi foonil tasapisi paranema.

Samuti on kolleegiumi hinnangul kinnitamist leidnud puudutatud isiku võimalik ohtlikkus.

Politseilt saadud andmete kohaselt käitus puudutatud isik Olümpia hotellis agressiivselt nii

politsei kui ka hotelli töötajatega. Raviarstide kinnituse kohaselt oli isik osakonnas viibides

sekeldav ja agressiivne, noris tüli kaaspatsientidega, võttis võõraid asju ja vajas korduvalt

füüsilist ohjeldamist. Vajaliku ravita jäämisel oli prognoositav konfliktivalmidus, psühhoosist

tulenev ebaadekvaatne ja sihipäratu käitumine, oht ümbritsevate ja enese tervisele ning

turvalisusele. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtul pärast isiku ärakuulamist tekkinud

siseveendumuses isiku ohtlikkuse kohta, mille kohaselt on puudutatud isiku ohtlikkus

lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline (eelkõige iseendale).

Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

14. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle

nelja päeva (TsMS § 534 lg 5). Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset juba algselt

pikemaks perioodiks kui neli päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.

Selline minetus ei anna kolleegiumi hinnangul alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest

maakohus on määruse tegemisel sisuliselt kontrollinud TsMS § 534 lg 5 teises lauses sätestatud

esialgse õiguskaitse pikendamise eelduste esinemist. Samas, esialgse õiguskaitse kohaldamine

6 (6)

ja selle tähtaja pikendamine peab selgelt nähtuma määruse resolutsioonist, mistõttu tuleb selles

osas resolutsiooni täiendada.

15. Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

16. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest