2-18-17889/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide hulka OÜ Bravotex esitatud Tallinna Ringkonnakohtu

20.05.2019 määrus asjas nr 2-18-11704.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17889 ja 02.04.2019

otsus tsiviilasjas nr 2-18-17892 ning teha uus lahend, millega rahuldada tsiviilasjas

nr 2-18-17889 esitatud Osaühing Royal Estate’i ja Osaühing Tankud hagi ning

tsiviilasjas nr 2-18-17892 esitatud OÜ Bravotex hagi, tunnistades kehtetuks Osaühing

Hexanori (pankrotis) võlausaldajate 14.11.2018 koosoleku otsus, millega valiti suurte

võlausaldajate esindajana pankrotitoimkonda Janek Alvela ja Kaidi Hinno.

3. Rahuldada

Osaühing

Royal

Estate’i

ja

Osaühing

Tankud

ning

OÜ Bravotex apellatsioonkaebused.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

29.10.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17889

Kohtuasi

Osaühing Royal Estate’i, Osaühing Tankud ja

OÜ

Bravotex

hagid

Osaühing

Hexanori

(pankrotis)

vastu

võlausaldajate

14.11.2018

koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.12.2018 ja 02.04.2019 otsused

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühing Royal Estate’i ja Osaühing Tankud

apellatsioonkaebus, 3 500 eurot

OÜ Bravotex apellatsioonkaebus, 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

I

Osaühing

Royal

Estate

(registrikood 11426653)

Hageja II Osaühing Tankud (registrikood 10954060)

Hagejate I ja II esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Hageja III OÜ Bravotex (registrikood 11607691),

esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Svištš

Kostja

Osaühing

Hexanor

(pankrotis,

registrikood 11156277), esindaja pankrotitoimkonna

esimees Janek Alvela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

4. Maa- ja ringkonnakohtus kantud tsiviilasja nr 2-18-17889 menetlemisega seonduvad

kulud ja tsiviilasja nr 2-18-17892 menetlemisega seonduvad kulud jätta Osaühing

Hexanori (pankrotis) pankrotivara kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ning hagejate I ja II nõue

1. Osaühing Royal Estate (hageja I) ja Osaühing Tankud (hageja II) esitasid 26.11.2018

Osaühing Hexanor (pankrotis, kostja, võlgnik) vastu hagi kostja võlausaldajate 14.11.2018

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega valiti suurte võlausaldajate esindajana

toimkonda Janek Alvela ja Kaidi Hinno. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagi lahendas maakohus tsiviilasja nr 2-18-17889 raames.

Võlgniku esimene üldkoosolek toimus 14.11.2018. Koosolekul olid võlausaldajad esitanud

nõudeavaldusi 23 098 629,79 euro ulatuses. Haldur andis võlausaldajatele hääli arvestusega

1 000 eurot võrdub üks hääl. Kui nõue oli väiksem kui 1 000 eurot, andis haldur ühe hääle.

Kõigile võlausaldajatele haldur hääli ei andnud, sealhulgas andis haldur hagejatele I ja II 0

häält, kuigi hagejate I ja II nõuete summa oli 14 616 734,98 eurot. Maakohus tegi häälte

määramise kohta 19.11.2018 põhjendustega määruse, kuid hagejate vastuväidetest hoolimata

hagejatele I ja II antud 0 häält ei muutnud. Viidatud määrus oli vaidlustatud suurema osa

võlausaldajate poolt.

14.11.2018 üldkoosolekul valiti suurte võlausaldajate esindajana toimkonda AS SEB Panga

pakutud isikud J. Alvela ja K. Hinno.

Viidatud otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. Suure nõudega võlausaldajana

käsitleti võlausaldajat, kelle nõue oli suurem kui 100 000 eurot. Suurema kui 100 000 euro

suuruse nõude esitanud võlausaldajaid oli kokku viis: AS SEB Pank, Osaühing Hexanor

Haldus, hageja I, hageja II ja OÜ Bravotex. Haldur jättis neljale suure nõudega võlausaldajale

hääled põhjendamatult määramata. Kohus halduri eksimust ei kõrvaldanud. Kui hagejatele

oleks antud nende nõuetele vastavas ulatuses hääli, oleks kaebajatel olnud hääli kokku kõige

enam, s.o 14 617 häält. Võrdluseks AS SEB Pangale määras haldur 6 101 häält.

Otsus ei vastanud seadusele ja rikkus võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotitoimkond, mille

kolmest liikmest kaks olid ühe ja sama võlausaldaja pakutud, ei kaitsnud pankrotimenetluses

kõigi võlausaldajate huve. Kuigi hagejatel oleks olnud 14 617 häälega häälteenamus, ei olnud

neil võimalik toimkonna töös osaleda.

Asjaolud ja hageja III nõue

2. OÜ Bravotex (hageja III) esitas 26.11.2018 samuti kostja vastu hagi kostja võlausaldajate

14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega valiti suurte võlausaldajate

esindajatena toimkonda J. Alvela ja K. Hinno. Menetluskulud palus hageja III jätta kostja

kanda. Hagi lahendas maakohus tsiviilasja nr 2-18-17892 raames.

Võlgniku esimene üldkoosolek toimus 14.11.2018, kus haldur andis võlausaldajatele hääli.

Hagejale III jättis haldur kahe nõude eest hääled andmata, millest esimese suurus oli

383 569,87 eurot ja teise 556 232,88 eurot. Hageja III esitas üldkoosolekul selle kohta

vastuväited. Kohus leidis, et vastuväited ei olnud põhjendatud.

Üldkoosolekul võeti muuhulgas vastu otsus moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond ja

lugeda suurteks võlausaldajateks need võlausaldajad, kelle nõue on üle 100 000 euro ning

väikesteks võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 100 000 eurot ja alla selle. Toimkonda

valiti suurte võlausaldajate esindajaks J. Alvela ja K. Hinno ning väikeste võlausaldajate

esindajaks J. Kuusk. Hageja III esitas vastuväite, sest toimkond oli vaid ühe võlausaldaja

(AS SEB Panga) keskne ja tegi ettepaneku moodustada neljaliikmeline toimkond, kuhu kuulub

kaks AS SEB Panga esindajat ja kaks teiste võlausaldajate esindajat. AS SEB Panga häältega

jäi hageja III ettepanek toetuseta.

Üldkoosoleku otsus ei vastanud seadusele ja selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda.

Pankrotitoimkonna liikmete valimisel rikuti pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg-s 1 ja § 81 lg-s 1

sätestatut. Haldur asus häälte määramise menetluses lahendama vaidlust, mis oma sisult kuulus

nõuete kaitsmise menetlusse ja kohus halduri eksimust ei kõrvaldanud. Hageja III nõuete

kujunemine ja olemasolu oli haldurile esitatud dokumentidest selgelt nähtav. Haldur luges

põhjendamatult ja ennatlikult hageja III nõuded alusetuks ning jättis sellele tuginedes hääled

määramata. Ebaõige häälte määramise tõttu olid kõik 14.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud

otsused seoses pankrotitoimkonna moodustamise ja selle liikmete määramisega seadusega

vastuolus. Hagejale III enamuses tema nõude ulatuses häälte andmata jätmine mõjutas oluliselt

pankrotitoimkonna liikmete valimist.

Samuti rikuti võlausaldajate ühiseid huve, sest pankrotitoimkonnas oli suurte võlausaldajate

esindajateks valitud üksnes AS SEB Panga esitatud isikud, mistõttu oli pankrotitoimkond ainult

AS SEB Panga keskne. Halduri poolt ebaõigesti määratud häälte tõttu oli välistatud mitme

suurvõlausaldaja (muuhulgas ka hageja III) osalemine pankrotitoimkonna töös. Hageja III oleks

toetanud neljaliikmelist toimkonda ja suurte võlausaldajate esindajana Kristel Viru.

Kostja vastuväited hagejate I ja II ning hageja III hagidele

3. Kostja vastused hagejate I ja II hagile ning hageja III hagile olid sisu poolest identsed,

mistõttu kajastab kohus kostja vastuväiteid hagidele samas peatükis. Kostja vaidles mõlemale

hagile vastu ja palus jätta hagid läbi vaatamata või rahuldamata.

Hagejatel puudus vajadus hagides esitatud õiguskaitse järele, sest kui ka kostja võlausaldajate

üldkoosolekul määrati hääled valesti, ei olnud vajalik võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamine, sest hagejad said enda soovitud toimkonna liikmed valida järgmisel

üldkoosolekul. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda tagasiulatuvalt selle otsuse alusel

valitud toimkonna pädevust.

Üldkoosoleku otsuse tegemisel ei rikutud seadusest tulenevat korda. Hääli määrati kõikidele

võlausaldajatele sama põhimõtte alusel. Halduril ja kohtul oli õigus nõudeid hinnates leida, et

nõudeid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastas seadusele ja ei rikkunud võlausaldajate ühiseid huve.

Puudus alus arvata, et kolmeliikmeline pankrotitoimkond ei kaitsnud kõigi võlausaldajate huve.

Keelatud ei olnud ühe võlausaldaja mitme esindaja osalemine pankrotitoimkonna töös. Samuti

oli lubatud pankrotitoimkonna liikmete valimine ühe võlausaldaja häälteenamusega. Eelnev

muidugi erandiga, et ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esindaja oleks toimkonnas.

Pankrotihalduri seisukoht hageja III nõudele

4. Pankrotihaldur oli seisukohal, et hageja III hagi tuli jätta läbi vaatamata või rahuldamata.

Võlausaldajal ei ole üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel võimalik tugineda

asjaolule, et tema arvates määras kohus samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja

hääled, mistõttu võeti vastu otsus, mis temale ei sobinud. Hagejale III antud hääled ei oleks

mõjutanud üldkoosoleku otsuseid. Pealegi oli pankrotitoimkonnas väikeste võlausaldajate

esindajana Janno Kuusk, kelle puhul võis eeldada, et ta esindas ka nn suurte võlausaldajate

huve, sest töötas hageja III esindaja Kristel Viruga samas büroos. Põhjust ei olnud arvata, et

valitud toimkonnas ei olnud kõikide võlausaldajate huvid kaitstud.

Maakohtu 31.12.2018 otsus

5. Kohus jättis hagejate I ja II hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hagejate I ja II

kanda ja täheldas, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Maakohu hinnangul ei olnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel

PankrS § 83 lg 1 alusel võimalik tugineda asjaolule, et kohus oli määranud samal koosolekul

ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, sest selleks oli ette nähtud teine vaidlustamise kord.

Kui võlausaldaja saaks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel tugineda

asjaolule, et kohus on määranud samal koosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja hääled, siis

oleks sel sisuliselt samad tagajärjed nagu PankrS § 82 lg-s 4 viidatud määruse vaidlustamisel,

kuid väljaspool PankrS §-s 82 sätestatud määruse vaidlustamise korda. PankrS § 82 lg-s 4

viidatud häälte arvu määramise määrus jõustub viivitamatult ning kuulub täitmisele koheselt.

Seega ei olnud hagejate väited selle kohta, et kohus määras 14.11.2018 koosolekul häälte arvu

ebaõigesti, asjakohased tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351 lg 2 tähenduses.

Ebaõige oli hagejate I ja II väide, et pankrotitoimkond, mille kahest suure võlausaldaja poolt

nimetatud liikmest kaks olid ühe ja sama võlausaldaja poolt pakutud, ei kaitsnud

pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Pankrotitoimkond vastas PankrS-is sätestatud

nõuetele. Keeldu, et üks võlausaldaja ei tohi nimetada enam kui ühe toimkonna liikme, ei

saanud järeldada ka seaduse mõttest ega teistest sätetest. Praktikas võib olla, et võlgnikul ongi

üks võlausaldaja või üks suur võlausaldaja, kelle nõue moodustab valdava osa nõuetest. Sellisel

juhul on loogiline, et sel võlausaldajal on suurem sõnaõigus toimkonna moodustamisel.

Praeguses olukorras

vastas moodustatud toimkond igati võlausaldajate huvidele.

Pankrotitoimkonna moodustamisel ei olnud põhjust arvestada nende võlausaldajate võimalike

huvidega, kes koosolekul kohtu määruse alusel hääli ei saanud.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hagejate I ja II kanda. Kostja

menetluskulude välja mõistmist hagejatelt I ja II ei soovinud.

Maakohtu 02.04.2019 otsus

6. Kohus jättis hageja III hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja III kanda ja

täheldas, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid.

PankrS § 83 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kolm

alust: (1) otsus ei vasta seadusele; (2) otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda;

(3) otsuse vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Hageja III ei põhistanud ja ei

tõendanud ühegi eeltoodud aluse esinemist. Hageja III vaidlustas otsuse sisuliselt põhjusel, et

ei olnud nõus määratud häältega, kuid häälte määramise vaidlustamise kord tuleneb

PankrS § 82 lg-st 4. Seadusandja mõte ei olnud lisaks eeltoodud korrale näha ette häälte

vaidlustamist üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu, sest sellega kaoks sisuliselt

ära PankrS § 82 lg 4 eesmärk.

Praegusel juhul ei rikutud 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel seadusest

tulenevat korda. Sellise pankrotitoimkonna moodustamine, kus suurte võlausaldajate

esindajatena on valitud üksnes ühe võlausaldaja poolt esitatud isikud, ei ole võlausaldajate huve

kahjustav. Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Seadusest

ei tulene keeldu, mille kohaselt pankrotitoimkonna liikmeid ei võiks valida ühe võlausaldaja

häälteenamusega.

Samuti ei rikutud üldkoosoleku otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda. Häälte määramisel

hinnati õiguspäraselt kõikide võlausaldajate nõudeid. Haldur lähtus talle esitatud

dokumentidest, millest nähtus, et neid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt

rahuldada.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja III kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei olnud.

Hagejate I ja II apellatsioonkaebus

7. Hagejad I ja II palusid maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja

tunnistada kehtetuks võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega valiti

suurte võlausaldajate esindajana toimkonda J. Alvela ja K. Hinno. Menetluskulud palusid

hagejad I ja II jätta kostja kanda.

Kohus kohaldas ekslikult ja liiga kitsendavalt PankrS § 83 lg-t 1. Tõsi, häälte määramise osas

oli PankrS-is ette nähtud eraldi vaidlustamise regulatsioon (PankrS § 82 lg 4), kuid paralleelselt

toimuv häälte määramise kohtuvaidlus ei välistanud võlausaldaja kaebeõigust juhul, kui ta ei

saanud õigusvastaselt üldkoosolekul hääletada. Õiguslikult oli lubamatu olukord, kus esines

oht, et võlausaldajalt oli alusetult võetud õigus osaleda hääletusprotsessis (sest talle jäeti

ebaõigesti hääled määramata), kuid võlausaldajal ei olnud õigus vastuvõetud otsuseid

vaidlustada.

Vaieldamatult oli ilmne, et kui hagejatele häälte mittemääramise otsus oli õigusvastane ning

hagejatele oleks pidanud andma nõuete alusel hääled, oleks hagejatel olnud häälteenamus.

Hagejad ei oleks olnud vastuvõetud otsustega nõus ja otsuseid ei oleks saanud sellisel kujul

vastu võtta. Seega ei vastanud otsus seadusele ja rikkus seadusest tulenevaid nõudeid

(PankrS § 82 lg 1). PankrS § 82 lg-s 4 viidatud häälte arvu määramise lahend kuulub täitmisele

viivitamatult, kuid ei jõustu viivitamatult, sest selle peale saab esitada määruskaebuse. Seetõttu

oleks olnud mõistlik, et üldkoosolek ei võta vastu otsuseid enne, kui häälte määramise vaidlus

on jõustunud määrusega lahendatud.

PankrS § 73 lg 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate

huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS ei

defineeri fraasi „võlausaldajate huvid“. Tõlgendamise kaudu tuli asuda seisukohale, et

võlausaldajate ühistes huvides oli eelkõige see, et erinevate võlausaldajate huvid oleksid

toimkonnas esindatud, mitte see, et toimkonnas oleks vaid ühe võlausaldaja esindaja, kes saaks

oma äranägemise järgi dikteerida menetluse käiku. Mõlema suure võlausaldaja esindaja

nimetamine ühe võlausaldaja (AS SEB Panga) poolt oli vastuolus kõigi võlausaldajate ühiste

huvidega ning just selline olukord andis aluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

PankrS § 83 lg 1 teise lause alusel.

Hageja III apellatsioonkaebus

8. Hageja III palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada. Veel palus

hageja III tema menetluskulud hüvitada.

Häälte ebaõigesti määramine (määramata jätmine) on aluseks võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 alusel, mida kinnitab ka Riigikohtu seisukoht

10.06.2015 kohtulahendis nr 3-2-1-59-15, p-s 12.

Maakohus leidis otsuses, et PankrS § 83 lg-s 1 toodud aluste esinemine ei olnud tõendatud ning

järeldas, et hagi rahuldamiseks puudus alus. Kohus tuvastas seejuures, et vaidlustatava otsuse

vastuvõtmisel seadusest tulenevaid nõudeid ei rikutud (hääled olid õigesti määratud) ning

otsusega võlausaldajate ühiseid huve ei kahjustatud. Maakohtul puudus pädevus hinnata häälte

määramise õiguspärasust. Seda küsimust lahendati teises menetluses. Kohus oleks pidanud

praeguses asjas menetluse peatama, et ära oodata pankrotimenetluses häälte määramise

(tsiviilasi nr 2-18-11704) määruskaebemenetluse tulemus.

Maakohtu otsuse põhjendused olid vastuolulised. Ühelt poolt leidis kohus, et võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel ei saa vaidlustada võlausaldajatele üldkoosolekul

halduri poolt määratud häälte arvu. Teisalt tuvastas maakohus otsuse järgmises punktis, et

haldur määras hääled PankrS § 82 lg 3 kohaselt temale võlausaldajate poolt esitatud dokumente

analüüsides ning tegi seda korrektselt. Kohus ei saanud seda aga hinnata, sest sellist

nõudeavaldust kohtule ei esitatud.

Vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei kaitsenud kõigi võlausaldajate huve, sest sinna olid suurte

võlausaldajate esindajatena valitud üksnes AS SEB Panga esitatud isikud. Seetõttu oli

14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastuolus PankrS § 73 lg-ga 1 ja kahjustas

võlausaldajate ühiseid huve PankrS § 83 lg 1 teise lause mõttes.

Vastused apellatsioonkaebustele

9. Kostja palus jätta hagejate I ja II apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata

ning menetluskulud hagejate I ja II kanda.

10. Kostja palus jätta hageja III apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata

ning menetluskulud hageja III kanda. Pankrotihaldur palus jätta hageja III apellatsioonkaebus

rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja III kanda.

Menetluse edasine käik

11. Ringkonnakohus liitis 11.06.2019 tsiviilasjad nr 2-18-17892 ja 2-18-17889 ühte

menetlusse. Liidetud asjade menetlemine toimus edaspidi tsiviilasjana nr 2-18-17889.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsused tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada.

Esmalt lahendab ringkonnakohus veel lahendamata taotluse. Hageja III esitas 02.10.2019

täiendava tõendina ringkonnakohtu 20.05.2019 määruse asjas nr 2-18-11704, mis pidi

tõendama, et hagejatele I-III määrati võlgniku pankrotimenetluses hääled valesti. Kooskõlas

TsMS § 652 lg 3 p-ga 2 võtab ringkonnakohus esitatud tõendi vastu.

Ebaõige on maakohtu lähtepunkt, mille kohaselt ei saa võlausaldajate üldkoosolekul määratud

häälte arvu vaidlustamine ja muutmine määruskaebemenetluses tuua kaasa vaidlustatud

häältega või vaidlustatud häälte puudumise tõttu vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist. Sellise seisukoha ebaõigsust on väljendanud ka Riigikohus

10.06.2015 määruses asjas nr 3-2-1-59-15, p-s 12. Kui sellise võimaluse puudumist eitada, nagu

tegid maakohtud, muutuks sisutuks ka PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse

määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale, s.t milleks pidi seadusandja

ette nägema häälte määramise vaidlustamise korra, kui sellel järelmeid ei ole. Erinev on olukord

juhul, kui võlausaldajate üldkoosolekul määratud hääled muudetakse uute asjaolude ilmnemisel

PankrS § 82 lg 7 mõttes. Viidatud sätte alusel häälte muutmine ei too kaasa varem määratud

häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist. Praegu ei olnud aga tegu viimati kirjeldatud

juhtumiga.

Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud

häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud või on vastu

võetud teatud võlausaldajatele ebaõigesti määramata jäetud häälte tõttu, häälte arv on

määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83

lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse võib PankrS § 83 lg 1 kohaselt vaidlustada, kui see ei vasta

seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte näeb

otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve

(vt ka Riigikohtu 24.04.2019 otsust asjas nr 2-18-4471, p 17; 01.10.2015 otsust asjas

nr 3-2-1-87-15, p 9).

Ringkonnakohtu hinnangul rikuti otsuse tegemisel seadusest tulenevat korda, kuivõrd otsus

võeti vastu ebaõige häälteenamuse alusel, mis tekkis ebaõigesti määramata jäetud häälte tõttu.

Samuti rikuti otsusega võlausaldajate huve, kuivõrd hagejatele ebaõigesti häälte määramata

jätmise tõttu ei olnud neil võimalik kaasa rääkida mh pankrotitoimkonna liikmete valikul.

Eelneva tõttu määrati pankrotitoimkonda suurimate võlausaldajate esindajateks isikud, keda

teised võlausaldajad peale AS SEB Panga ei toetanud. Häälte õige määramise korral oleks

vaidlustatud otsus suure tõenäosusega kujunenud teistsuguseks.

PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa

võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega ja sama paragrahvi teise lõike järgi on

võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku

aeg ja koht oli võlausaldajatele õigel ajal teatatud. Seega sätestab pankrotiseadus põhimõtte, et

otsused võetakse vastu kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega. Võlausaldajate

üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega (PankrS § 82

lg 1). Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses

olevate dokumentide alusel ja häälte arvu määramise menetluses saab eelduslikult välistada

üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei

saaks (Riigikohtu 10.01.2012 määrus asjas nr 3-2-1-144-11, p 14).

Pankrotihaldur, tuginedes ebaõigesti tehingu näilikkusele, lähikondsusele, majanduslikule

sisule jne, jättis mh hagejatele hääled võlausaldajate üldkoosolekul määramata või määras

hääled marginaalses ulatuses. Sellega rikkus pankrotihaldur PankrS §-s 82 sätestatud häälte

määramise korda (tuvastatud Ringkonnakohtu 20.05.2019 määrusega), mis võimaldas

võlausaldajate üldkoosolekul otsused vastu võtta sisuliselt ühe võlausaldaja (AS SEB Panga)

häältega.

Võlgniku pankrotimenetluses oli suurema kui 100 000 euro suuruste nõuete omajaid kokku

viis: AS SEB Pank, Osaühing Hexanor Haldus, hageja I, hageja II ja hageja III. Suurimatest

võlausaldajatest määras haldur hääled tervikuna AS SEB Pangale ja osaliselt (marginaalses

ulatuses) Osaühing Hexanor Haldusele ning hagejale III. Hagejate vaidlustatud otsus (J. Alvela

ja K. Hinna määramine võlausaldajate esindajatena pankrotitoimkonda) võeti vastu AS SEB

Panga poolthäältega. Kõik teised võlausaldajad, kellele olid hääled määratud, hääletasid vastu,

sh hageja III (I kd lk 8 pöördel-9; II kd lk 9 pöördel-10). Vastu oleksid toimikumaterjalidest

nähtuvalt hääletanud ka hagejad I ja II.

Kusjuures ringkonnakohtu poolt määruskaebemenetluses määratud hääli arvestades oleks

hagejate häälte hulk ületanud AS SEB Panga hääli (AS SEB Pangal oli esimese nõude eest

59 438 häält, teise nõude eest 1 571 häält). Jõustunud ringkonnakohtu määrusega määrati

hagejale I 99 432 häält, hagejale II 46 735 häält ning hagejale III ühe nõude eest 3 835 häält ja

teise nõude eest 5 562 häält (II kd lk 81-85). Seega oleks juba ainuüksi hageja I häältega

vaidlustatud üldkoosoleku otsus kujunenud teistsuguseks.

Eespool märgitu tõttu tuleb apellatsioonkaebused rahuldada ning maakohtu 31.12.2018 ja

02.04.2019 otsused tühistada ning hagejate hagid rahuldada.

Menetluskulud

13. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb hagide ja apellatsioonkaebuste

rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja pankrotivara kanda. Nimelt on

võlausaldajate menetluskulud pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes, mis

kantakse PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt pankrotivarast.

Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks, ei määra neid

kindlaks ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing