2-18-11447/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata CC taotlus lahendada Harju Maakohtu poolt 15.05.2019 otsuses

lahendamata YY kaasomandi lõpetamise nõue ja menetluskulude jaotus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata

YY kasutustasu saamise nõude perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest ning jättis selle

nõudega seonduvad menetluskulud YY kanda, ja saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.

3. Rahuldada YY apellatsioonkaebus.

4. Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata YY kasutustasu saamise nõude perioodi eest pärast 31.05.2019 ja jättis

selle nõudega seonduvad menetluskulud YY kanda ning läbi vaatamata CC nõude

isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning selle nõudega seonduvad menetluskulud CC

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

29.10.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11447

Kohtuasi

YY

(Y)

hagi

CC

(C)

vastu

kasutustasu

väljamõistmiseks ja CC vastuhagi YY vastu

kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

19 016,4 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Eino

Tamm

Kostja

CC

(ik

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi abi Teet Lehiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, hageja nõue ja vastuväited vastuhagile

1. YY (hageja) esitas 31.07.2018 maakohtule hagi CC (kostja) vastu, milles palus lõpetada

kaasomand Tallinn, XXX kinnisasja suhtes (registriosa nr XXXXXXX), müües see

kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja jagades omavahel raha vastavalt mõtteliste osade

suurusele, mõista kostjalt välja kasutustasu kinnisasja ½ mõttelise osa kasutamise eest perioodil

01.08.2015-30.07.2018 ja alates 01.08.2018 kuni kaasomandi lõpetamiseni igakuiselt

500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 03.11.2018 esitas hageja alternatiivse

nõude, paludes lõpetada kaasomand avalikul enampakkumisel, jagades saadud raha vastavalt

kaasomandiosade suurusele võrdselt ja määrata, et kostjal tuleb kaasomandi osa vabastada

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Hageja ja kostja olid 30.06.2013 surnud QQ pärijad, kes pärisid XXX kinnisasja. Kinnisasjal

oli elamu üldpinnaga 94,6 m2 ja krundi suurus oli 1 800 m2. Hageja ei saanud endale kuuluvat

osa pärast pärandi avanemist kasutada ja kostja kasutas kogu kinnisasja. Ka ei saanud hageja

pinda välja üürida. Elamu planeering ei võimaldanud asja reaalosadeks jagamist, mistõttu tuli

kaasomand lõpetada poolte vahelisel enampakkumisel. Sellise ettepaneku tegi hageja kostjale

ka 31.05.2018. Samas kirjas teatas hageja, et soovib alates 01.07.2018 talle kuuluva omandiosa

kasutamise eest üüri 500 eurot kalendrikuus. Kostja kaasomandi lõpetamise ettepanekule ei

vastanud ja ei tasunud ka kasutustasu. Küll aga saatis kostja 13.07.2018 hagejale kirja, milles

teatas, et soovib nõuda kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmist.

Vastuseks kostjale märkis hageja, et kui ka üleelanud abikaasal on õigus ühist kodu kasutada,

ei pidanud seda talle võimaldama tasuta ja kuni surmani. Kaasomandi lõpetamisel kinnisasja

avaliku müügi teel pärast selle koormamist isikliku eluaegse kasutusõigusega kostja kasuks

kaotaks hageja ligikaudu 50 000 eurot. Juhul kui kaasomandis olev asi siiski pannakse

enampakkumisel müüki pärast vastuhagis nõutud tingimustel kasutusõiguse seadmist, pidi

kinnisasja ostja üle võtma ka kostja võlakohustuse hageja ees.

Kostja vastuhagi ja vastuväited hagile

2. Kostja vaidles hageja hagile vastu ja palus jätta läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 06.11.2018 esitas kostja vastuhagi ja palus

kohustada hagejat seadma XXX kinnisasjale kostja kasuks isiklik kasutusõigus kinnistul

asuvale elamule ja elamu teenindamiseks vajalikule maale kuni kostja surmani. Kostja palus

lõpetada pärandvara ühisus avaliku enampakkumise teel koos kinnistule seatud tasuta isikliku

kasutusõigusega ja saadud raha jagada vastavalt pärandvara osa suurusele. 15.04.2019 võttis

kostja tagasi isikliku kasutusõiguse nõude, kuid jäi nõude juurde lõpetada menetlusosaliste

pärandvara ühisus kinnistu avaliku enampakkumise teel müümise kaudu, jagades raha vastavalt

pärandvara osa suurusele ½ ja ½.

Kostja oli QQ abikaasa ja pärast tema surma toimus pärimine seaduse järgi. QQ pärijateks olid

võrdsetes ½ suurustes mõttelistes osades hageja ja kostja. QQ-le kuulus XXX kinnistu, mis oli

pärandaja ja kostja ühine kodu. Hetkel olid hageja ja kostja pärandvara ühisomanikud.

Pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 3 järgi võib pärandaja abikaasa lisaks oma pärandiosale nõuda

asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade

ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. XXX kinnistu oli

abikaasade QQ ja kostja ühine kodu. Kodust ilmajäämise korral tuleb kostjal üürida korter, mis

tähendab suuri rahalisi väljaminekuid.

Kui hageja soovis jätkuvalt kinnistu kaasomandi jagamist, ei saanud seda teha viisil, mille

pakkus välja hageja. Kostjal ei olnud raha, et osaleda kaasomanike vahelisel enampakkumisel

ja pealegi soovis ta kinnisasjal elada kuni oma surmani. Kinnistu reaalosadeks jagamine ei

olnud võimalik. Ainus mõistlik viis pärandvara jagada, oli teha seda avalikul enampakkumisel.

Hageja esitas kaasomandi lõpetamise nõude, aga tegelikult kuulus kinnisasi hageja ja kostja

ühisomandisse. Hageja ei saanud kaasomandi lõpetamise nõuet esitada. Pealegi maksis hageja

riigilõivu seaduses nõutust vähem. Eelneva tõttu tuli hageja hagi jätta läbi vaatamata.

Hagi läbivaatamise korral tuli hagi jätta rahuldamata. Hageja kasutuseelise hüvitamise nõuded

olid alusetud, tõendamata ja põhjendamatud. Kostja ei vallanud ainuisikuliselt kinnistut, vaid

seda valdas ka hageja, kes omas elamu võtmeid ja hoiustas ruumides endale kuuluvaid asju.

Kostja ei keelanud hagejal kinnistut või sellel asuvat elamut kasutada. Hageja ei saanud

iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnistut enne kui pärandvara on kaaspärijate

vahel ära jaotatud. Kostjal kui pärandaja üleelanud abikaasal oli ainuisikuliselt õigus abikaasade

ühist kodu kasutada tasu maksmata. Isegi kui jaatada kasutuseelise nõudmise õigust, oli periood

vale, sest hageja sai kinnisasja ühisomanikuks 02.03.2017. Samuti oli vähetõenäoline, et leidus

inimene, kes oleks valmis võõra inimesega kodu jagama.

Menetluse edasine käik

3. Pooled esitasid 06.05.2019 maakohtule kompromissilepingu, milles avaldasid soovi lõpetada

osa vaidlusest kohtu poolt kinnitatava kompromissiga. Nad palusid lõpetada pärandvara ühisus

selliselt, et XXX kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja ta hüvitab kostjale hiljemalt kolme kuu

jooksul kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest arvates 75 000 eurot.

Kostja kohustus elamust välja kolima kolme kuu jooksul raha laekumisest ja hüvitama koristus-

ja prügiveokulu 2 000 euro ulatuses. Kostja kohustus tasuma valduse üleandmiseni tarbitud

kommunaalkulude eest. Ühtlasi asendati kostja nõusolek kinnistusraamatus omanikukannete

tegemiseks. Pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes jäid menetluskulud poolte endi kanda.

Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega ja taotlesid poole riigilõivu tagastamist.

4. Maakohus kinnitas poolte kompromissi 14.05.2019 ja lõpetas menetluse ühisomandi

lõpetamise nõuetes. Määrus jõustus 24.05.2019.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis hageja nõude kasutustasu saamiseks rahuldamata ja kostja isikliku

kasutusõiguse seadmise nõude läbi vaatamata. Kasutustasu nõude menetluskulud jättis kohus

hageja kanda ja isikliku kasutusõiguse nõude menetluskulud kostja kanda.

Pooltel ei olnud vaidlust, et nad olid XXX kinnistu suhtes ühisomanikud, olles omandanud selle

QQ pärijatena (suri 30.06.2013). Vaidlus oli selles, kas hagejal oli õigus saada kostjalt

kasutuseelist.

Riigikohus on varem asunud analoogses suhtes (abikaasad) seisukohale, et ühisomandi eripära

arvestades, ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid

nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada.

Hüvitama ei peaks mitte saamata jäänud kasutuseeliseid kui kahju, vaid õigustatud isiku osa

kasutuseelistest, kuid arvestades ühisomandi eripära (Riigikohtu 26.09.2012 otsus asjas nr 3-2-

1-93-12, 01.11.2017 otsus asjas nr 2-14-11930).

Kuivõrd pärimise läbi omandatud varale tekib ühisomand sarnaselt abielu ajal omandatud

varale, tuli hagejal oma kasutuseelise maksma panemiseks esitada hagi pärandvara ühisuse

lõpetamiseks sh ka pärandvara ühisusse kuuluva kasutuseelise jagamiseks. Hageja seda ei

teinud, mistõttu tuli nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162

lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jättes kasutustasu nõude menetluskulud hageja kanda ja läbi vaatamata

jäetud kostja nõude menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas,

milles kohus jättis tema kasuks välja mõistmata kasutustasu perioodi 01.08.2015-31.05.2019

eest kokku 19 016,4 eurot (14 882,4+4 134). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohtu seisukoht, et hageja esitas kostja vastu nõude valel õiguslikul alusel, oli üllatav.

Väidet, et pärijate omavahelistest suhetest tekkivad õigused ja kohustused lähevad pärandvara

koosseisu, mida arvestatakse alles pärandvara jagamisel ei esitanud kumbki pool. Maakohus

jättis lahendamata taotluse teha kasutustasu nõude põhjendatuse (selle olemasolu või

puudumise) kohta vaheotsus.

Kohus rikkus materiaalõigust, kui leidis, et pärandvara ühisomand tekib sarnaselt abielu ajal

omandatud varale. Seejuures rakendas maakohus ebaõigesti Riigikohtu lahendites märgitut.

Pärandvaraga seotud õigused ja kohustused, mis tekivad pärast pärandi avanemist (pärijate

toimingutest), ei lähe pärandvara koosseisu ega saa kuuluda pärandvara ühisusele. Pärandvara

ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Pealegi oli ka

Riigikohtu seisukoha järgi kasutuseelise nõue võimalik. Maakohus jättis kohaldamata AÕS ja

võlaõigusseaduse (VÕS) asjakohased sätted, nt AÕS § 68, 70, 71, 85, VÕS § 1037, § 1039.

Vastus kaebusele

7. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, vaidlustatud osas maakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Veel palus kostja lahendada maakohtu poolt

lahendamata jäänud hageja kaasomandi lõpetamise nõue ja määrata selle nõude osas

menetluskulude jaotus.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis tema kasuks välja mõistmata kasutustasu

perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest kokku 19 016,4 eurot. Kostja apellatsioonkaebust ei

esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja kasutustasu saamise nõude perioodi eest pärast 31.05.2019 ja läbi

vaatamata kostja nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning sellega seonduvad kulud kostja

kanda. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu

(TsMS § 456 lg 2 p 1, lg 4). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi

kaasa ebaõige lahendi tegemise, ning rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust. Sellised

rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu

14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12;

11.03.2015 otsust asjas nr 3-2-1-87-14, p 42).

Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja

selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised

ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja

arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

Maakohus jättis hageja kasutuseelise nõude rahuldamata, sest tema hinnangul ei olnud sellise

nõude esitamine võimalik. Kohtutoimikust nähtuvalt maakohus hageja tähelepanu sellele

eelnevalt ei juhtinud. Ringkonnakohus on sarnaselt hagejaga seisukohal, et sellise seisukoha

avaldamine alles lõpplahendis oli liiga hiline ja üllatas menetlusosalisi. Samas nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et praeguseid asjaolusid arvestades ei olnud kasutuseelise kui

kahju hüvitise nõudmine kostjalt võimalik. See aga ei välistanud nõudmast õigustatud isiku osa

kasutuseelistest. Maakohus jättis selle ebaõigesti menetlusosalistele selgitamata.

Hageja ja kostja olid QQ pärijad. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara

neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147 esimene lause). See tähendab, et

kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need

kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes (vt ka Riigikohtu

05.06.2019 otsust asjas nr 2-17-4276, p 14). Kaaspärijatel on ühine täielik võim kogu

ühisomandis oleva asja üle, sh ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada

AÕS § 68 lg 1 mõttes.

Kuigi PärS § 147 teises lauses on kirjas, et pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele

suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid, et muuda see pärijaid kaasomanikeks. Viidatud lause

tähendab vaid, et osas, milles PärS-is ja AÕS-is ühisomandit ja ühisomanike vahelisi suhteid

reguleerivad sätted puuduvad, kohaldatakse kaasomandi sätteid.

Pärand on pärandaja vara (PärS § 2), sh ka sellega seotud õigused ja kohustused. Kusjuures

pärandvara hulka kuulub ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva

õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise,

kahjustamise või äravõtmise eest (PärS § 156 lg 1). Seega kuulub ka kasutuseelis ehk teisisõnu

esemest saadav kasu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1) pärandvara hulka, s.t

hageja ja kostja ühisomandisse. Kuivõrd ühisomanike osad ühises asjas on määramata, ei saa

ühisomanikud kasutuseelist nõuda viisil nagu kaasomanikud, kelle osad ühises asjas on

määratud. Pärijatel kui ühisomanikel on ühine õigus ühist asja kasutada ja ühine õigus saada

sellelt kasutuseeliseid.

Eelnevast tulenevalt võib kaaspärijatest ühisomanikel olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja

§ 71 lg 2 järgi TsMS § 62 tähenduses kasu väljaandmise nõue, kuid ühisomandi eripära

arvestades ei saa üks ühisomanik seda teiselt nõuda, vaid selle saamiseks tuleb ühisvara hulka

kuuluv kasu omavahel jagada (vt Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas nr 3-2-1-93-12, p-d 14, 17

ja 19; 01.11.2017 otsus asjas nr 2-14-11930, p 14). Sellest lähtuvalt tuleb maakohtule esitada

ka nõue.

Samuti jättis maakohus välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Maakohus jättis

välja selgitamata, kas pooltel oli kokkulepe asja kasutamise kohta. Kusjuures sellisele

kokkuleppele ei ole seadusega ette nähtud vorminõuded, s.t kokkulepe võib olla ka

konkludentne. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et ühisomandis oleva kasutuseelise

jagamisel on reeglina põhjendatud jagada üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast

vastava nõude esitamist teise omaniku vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest

saadud kasutuseelise nõudmine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud

ühisomanik võis mõistlikult võttes teise ühisomaniku käitumisest aru saada, et neil oli vaikiv

kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas

nr 3-2-1-93-12, p 17; 20.12.2010 otsust asjas nr 3-2-1-137-10, p 14; 16.02.2011 määrust asjas

nr 3-2-1-149-10, p 13).

Veel jättis kohus selgitamata kasutuseelise väärtuse, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste

väärtuse. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind). Kinnisasja kasutuseeliste väärtuse saab määrata seega kinnisasja

kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o nt kinnisasja üürimisel

saadava üüritasu järgi. See aga ei tähenda, et ühisomanikel on õigus saada kinnisasja

ainukasutuse korral igal juhul pool tavalisest üüritasust. Ühisomandi puhul ei saa kasutuseeliste

ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile,

s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on

võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult

selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega (vt ka Riigikohtu 26.09.2012 otsust asjas

nr 3-2-1-93-12, p 20).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus korrektse nõude esitamiseks,

välja selgitada kokkuleppe olemasolu või selle puudumine kinnisasja kasutamise kohta ja anda

pooltele võimalus tõendada ühisomandis oleva korteriomandi kasutuseelise väärtust. Mh saab

kohus kasutuseelise väärtuse määramisel lähtuda TsMS §-s 233 sätestatust ning määrata selle

suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja

selgitamata hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja vaidluse

lahendamiseks olulised asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks

valmis, jättes lahendi olulises ulatuses põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse

norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas

uueks lahendamiseks maakohtule (vt ka Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16,

p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12). Maakohtul tuleb läbi viia kohane

eelmenetlus.

Vastuseks kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses märgitud palvele võtta seisukoht maakohtu

poolt lahendamata jäänud hageja kaasomandi lõpetamise nõude osas ja määrata selle nõudega

seonduv menetluskulude jaotus, märgib ringkonnakohus, et sellises olukorras on kohaseks

meetmeks täiendava otsuse tegemise nõue TsMS § 448 lg 1 p 1, 3 mõttes. Poolel on võimalik

tugineda nõude lahendamata jätmisele ka apellatsioonkaebuses. Praegusel juhul ei kasutanud

kostja kumbagi nimetatud võimalust, mistõttu ei oleks ka palve põhjendatuse korral võimalik

seda rahuldada. Eelnevast sõltumata märgib ringkonnakohus, et maakohus on kostja viidatud

hageja nõude lahendanud 14.05.2019 kompromissi kinnitavas määruses.

9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja

kasutustasu saamise nõude perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest ja saadab asja tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jätab kohus hageja kasutustasu saamise nõudega

perioodi 01.08.2015-31.05.2019 eest seonduva menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise

lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Maakohtu määratud

menetluskulude jaotus, mis seondub hageja kasutustasu nõudega pärast 31.05.2019 ja kostja

nõudega, on jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing