2-19-12981/52-19-12981/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Summary AI generated
1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019 Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12981 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi C S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 143,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS ( registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel ( e-post...
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS
Kohus Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-19-12981
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi C S vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind 143,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS ( registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel ( e-post: menetlus@plusplus.ee ) Kostja: C S (isikukood: xxxx ) Menetluse liik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Luminor Bank – EE221700017003510302.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa AS vahel sõlmitud Liitumisleping. Nõue on loovutatud hagejale. Kostja on tarbija. Tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida seadusjärgset viivist ületavas viivisemääras (VÕS § 415 lg 1). Seetõttu saab viivisenõue rahuldada üksnes seadusjärgse määra järgi ning ülejäänud osas jätta rahuldamata. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud rahuldamata osas hageja kanda. Õigusabi kulud kostjalt hagejale mõistetakse välja osaliselt, kuna üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Vt. Riigikohtu otsuse 3-2-1-4-15 punkt 14. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine täies ulatuses oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik