4-19-4176/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4176 (2302,19,009819) Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Jaak Paju Väärteoasi LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1 Menetlusalune isik

O.A, isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: xxx

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 ja 2 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. -19-4176

Lõpetada väärteoasjas nr 4 väärteomenetlus O.A süüdistuses LS § 236 lg 1 järgi VTMS § p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 29 lg 1

2. Süüdi tunnistada O.A LS § 223 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli

) päeva aresti. 3. useks arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alg 4. KarS

§ 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi. O.A võib kanda aresti ositi, kusjuures korraga ärakantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

5. Arest

tuleb ära kanda hiljemalt 15.02.2020 ja Piirivalveameti Põhja .a Politseiprefektuuri Kinnipidamiskeskuses aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla,

Linnaaru tee 5/1. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada O.A suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse poolte

le kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis

kättesaadav hiljemalt 06.11.2019. a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

avariimenetlusegrupi väärteomenetleja Annely Loik koostas 15.07.2019.a väärteoprotokolli AB1578363 selle kohta, et O.A 27.06.2019.a kell 23:00 juhtides xxx, xxx linnaosa,

2

Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdas otsa pargitud sõiduautole märgiga xxx registreerimis xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja va le. Väärteoprotokolli O.A ralise kahju A S'

kohaselt lahkus O.A , kuigi sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Oma tegevusega rikkus O.A LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid.

LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on keskkonda.

täidetud kõik järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav

isik; 5) d on punktides 2 4 liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja – loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et

lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp edastas kohtule arutamiseks O.A

väärteoasja süüdistuses LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi

.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et O.A süü ei ole LS § 236 lg 1 järgi tõendamist leidnud, k tõendamist on leidnud uid O.A süü LS § 223 lg 1 järgi

.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

Tunnistaja I Ti ütluste kohaselt sõitis ta oma autoga mööda, kui nägi, kuidas sinine xxx tagurdas ja sõitis vastu xxx. Tunnistaja sõitis vaikselt edasi ja vaatas tagant peeglist, et kuidas juht käitub, kas tuleb kuid ta ist Tunnistaja välja ja vaatab midagi, helistab kuhugi, us autos ja sõitis edasi. kirjutas aeglaselt , kuidas sinine xxx autonumbri üles, sõitis edasi ja nägi kiiruga välja sõitis ja oleks ka teist autot Iud. Tunnistaja helistas kohe politseisse. xxx roolis välja sõites peaaegu ri oli nokamütsig . Tunnistaja sõnul kirjutas ta auto küll üles a noormees numbri , kuid praegu ta seda numbrit ui politsei kohapeal, siis oli tunnistajal number kirjas enam ei mäleta, kuid k käis ja selle paberi andis ta politseile. Lisaks selgub tunnistaja ütlustest, et xxx oli sinine ja asus puu all ning xxx oli kas tumesinine või roheline. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas tunnistaja lisaks, kuidas ta sõitis mööda sel hetkel, kui auto tagurdas ning oli näha ja kuulda löök glisse, järelikult sai aru. Seda, kas ja isik vaatas kohe pee xxx hakkas ka signalisatsioon tööle, tunnistaja ei mäleta. Kuid tunnistaja sõnul oli heli selline nagu plastmass vastu plastmassi ja ta kuulis seda läbi avatud akna, sest oli suvine aeg.

3

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibis ta sel päeval

xxx ja viis sõbra ära, manööverdas seal ja paari tunni pärast helistas politsei, et ta olevat otsa sõitnud ja sündmuskohalt teisele autole lahkunud. Menetlusaluse isiku sõnul, kui oligi mingi kokkupuude, siis tema seda ei tundnud ning ta läks peale politsei kõnet välja oma autot vaatama ja vaatas, et auto taga piirkonnas ei olnud midagi. , et isegi kui ta autole otsa tagurdas, siis ta ei tundnud Menetlusalune isik väidab seda. Kehakeele osas märkis tunnistaja, et kui inimene tagurdab, siis ta vaatabki ühele poole ja teisele poole. Samuti ei lahkunud menetlusealune isik enda sõnutsi kiiresti, sest tal on juhistaaži 15 aastat ja ta tunneb ennast roolis kindlalt ning kui tunnistajale tundus, et ta sõitis kiiresti ära, siis menetlusalune isik, oma võimeid teades, teab, et see ei olnud midagi ülemeelikut. Lisaks olid menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tal auto uksed ja aknad kinni ning tema seda väidetavat kokkupõrget seetõttu ei tajunud.

Väärteoasja aluseks oleva 27.06.2019.a kell 23:00 toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (omanik M L, 26.06.2019.a rendilepinguga O.A-le rendile antud xxx xxx (omanik A S) ja ) tagurdas vastu pargitud mootorsõidukit registreerimismärgiga

seejärel lahkus sündmuskohalt. Mootorsõiduki kohta on sündmuskoha vaatlusprotokolli xxx

märgitud, et kuna sõiduk on vana, siis on sõiduki tagaosal igasuguseid vigastusi ja konta

kti jälgi. Mootorsõiduki xxx kohta on aga märgitud, et kahjustatud on sõiduki tagumine parem uks ja esiosa.

Sõiduki vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et mootorsõidukile xxx

regi xxx teostati 28.06.2019.a vaatlus ning vaatlusega tuvastati streerimismärgiga mootorsõidukil parema külje tagumisel uksel värvikahjustus ja esimese põrkeraua vasakul osal värvikahjustus.

Sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga on 15.07.2019.a koostatud ka mootorsõiduki xxx

registreerimismärgiga , kus on märgitud, et sõidukil on kriimustusjäljed xxx vaatluse kohta tagaosal.

Tunnistaja A S xxx ütluste kohaselt parkis ta 27.06.2019.a kell 22:50 oma auto registreerim xxx xxx ismärgiga maja kõrvale suunaga xxx poole. Hiljem kella 23:30 ajal parkis ta auto ümber maja taha ja auto ümberpaigutamise ajal ei märganud, et keegi oleks autole xxx otsa sõitnud, kuna oli pime. Tunnistaja sai liiklusõnnetusest teada, kui politsei talle kella 09:00 paiku helistas. Tunnistaja vaatas siis auto üle ja avastas, et auto tagumisele paremale küljele tagaukse kohal on otsa tagurdatud.

Samuti olid auto esiosal avarii jäljed.

Kohus leiab, et tunnistaja I Ti ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sõiduki

vaatlusprotokollidega on tuvastamist leidnud, et mootorsõidukit xxx juhtinud O.A tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile Kohtu hinnangul on tõendatud, et mootorsõidukil xxx. xxx tuvastatud vigastused (parema külje tagumisel uksel värvikahjustus ja esimese põrkelaua

vasakul osal värvikahjustus) võisid tekkida kokkupõrke tagajärjel mootorsõidukiga xxx. Nimetatut tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, kes ei eita, et ta väärteoprotokollis

märgitud ajal, s.o 27.06.2019.a kell 23:00 maja juures viibis ja seal manööverdas. Seetõttu xxx

on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud O.A poolt LS § 16 lg 1 nõude rikkumine ning tema liiklusseaduse rikkumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Küll aga on käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik lahkus

sündmuskohalt ilma liiklusõnnetusest teavitamata või mitte. Tunnistaja politseid I Ti ütluste kohaselt nägi ta, kuidas menetlusalune isik tagurdas sõidukile otsa ja vaatas pärast seda kohe peeglisse ning tunnistaja kuulis läbi avatud autoakna ka lööki ja sellist heli nagu oleks plastmass

4

vastu plastmassi läinud. Menetlusalune isik seevastu ei tajunud ega tundnud, et ta oleks teisele mootorsõidukile otsa tagurdanud ning ütluste kohaselt ta ka ei kuulnud teisele mootorsõidukile otsa tagurdamist, sest tal olid auto uksed ja aknad kinni. Kuna tunnistaja ja menetlusaluse isiku

ütlused sõidukile otsa tagurdamise tajumise osas on ning väärteoasjas ei ole muid erinevad

tõendeid, mis kinnitaksid, et O.A pidi väärteoasja aluseks olevat liiklusõnnetust

tajuma, siis on kohtu hinnangul tegemist n- Kohtu hinnangul ei ö sõna sõna vastu olukorraga. saa seetõttu välistada, et O.A tõepoolest ei tajunud, et ta oleks teisele mootorsõidukile otsa tagurdanud, eriti kui tal olidki auto uksed ja aknad kinni. Kui vaadata mootorsõidukitel olevaid vigastusi, siis nähtub, et tegemist on üksnes värvikahjustuste ja kriimustusega ehk kahe sõiduki omavaheline kokkupuude ei olnud tugev, sest see ei toonud endaga kaasa suuremaid kahjustusi. Sellist kokkupuudet võibki kohtu hinnangul olla raske tajuda. Samuti leiab kohus, et tunnistaja väide, mille kohaselt vaatas menetlusalune isik pärast teisele sõidukile otsa

tagurdamist peeglisse, on seletatav sellega, et sõiduki juht ongi kohustatud sõiduki manööverdamisel kasutama peegleid ning seetõttu ei saa välistada, et menetlusalune isik just

seetõttu peeglisse vaataski. Oluline on ka märkida, et menetlusalune isik ei välista, et mootorsõidukite vahel võis mingi kokkupuude esineda, küll aga kuna ta seda kokkupuudet ei tajunud, siis puudus tal põhjus sündmuskohale jäämiseks.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui: teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas väärteoasjas ei ole

tõendamist leidnud, et O.A oleks sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata lahkunud 169 lg 4 p , siis ning sellega rikkunud LS § 4, 5 ja LS § 169 lg 5 nõudeid tuleb väärteomenetlus O.A süüdistuses LS § 236 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

LS § 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmis Kohtu hinnangul saab O.A süüd LS § e kuni kuue kuuni. 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises lugeda keskmisest väiksemaks, kuivõrd ei

ole tõendamist leidnud, et menetlusalune isik oleks tajunud teisele mootorsõidukile otsa

tagurdamist. Kohus leiab, et O.A

pani temale etteheidetava väärteo toime

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis 2 kohaselt paneb isik teo toime . KarS § 18 lg kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. O.A pani teo toime

kergemeelsusest, sest ta ei veendunud enda manöövri ohutuses, kuid pidi teiste sõidukite läheduses manööverdades võimalikuks pidama, et ta võib tekitada teistele sõidukitele varalise

kahju ning oleks saanud sellise kahju tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral ära hoida. Kohtu hinnangul puuduvad ka menetlusaluse isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Karistusregistri andmetel on O.A , sealhulgas on teda 18 kehtivat väärteokaristust varem karistatud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises. Arvestades O.A karistusregistri andmeid, siis leiab kohus, et rahatrahv ei ole O.A-le, kui

varasemalt korduvalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Seega tuleb O.A karistada arestiga. Kuivõrd O.A ei ole eitanud, et talle süüks arvatud tegu võis aset leida ja on andnud ütlusi, et ta lihtsalt ei tajunud teisele sõidukile otsa tagurdamist, siis on kohtu hinnangul ü ja eripreventsiooni arvesse võttes süü suurusele vastav karistus ld- O.A 4 (neli

) päeva aresti. Kohus määrab, et O.A saab KarS § 66 lg 1 alusel kanda talle määratud aresti ositi ja arest tuleb ära kanda hiljemalt 15.02.2020.a.

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik