4-19-4711/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4711

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4711 (2302,19,012715) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 1 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik R.T; ik: XXX; elukoht: xxx, töökoht: ametlikult . ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. R.T tunnistada LS

227 lg 1

201 lg gude

süüdi § ja §

2 ettenähtud väärte toimepanemises talle ja

01 lg ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2

2 järgi karistuseks ares 8 aheksa) . t (k päeva

2. arest 8 tuleb prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru Mõistetud päeva ära kanda Põhja tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 01.12.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

3. Asitõend: CD plaat kiirusmõõturi videosalvestisega, mis asub väärteotoimiku , jätta KrMS s § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 28.10.2019. VTMS tete kohaselt kohtuotsus § 199 lg 3 sä aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

15.08.2019 koostatud väärteoprotokollist nr 20190815481201 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et Merivälja tee ja 15.08.2019 kell 14:49 peeti Ranna teel Vana- Hõbekuuse tee tänavate vahel suunaga Hõbekuuse tee poole Tallinnas, kinni sõiduk, mida juhtis R.T, kes juhtis mootorsõidukit kiirusega 70 km/h -3 km/h. Suurim lubatud kiirus +/

sellel teelõigul Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui oli 50 km/h.

17 km/h. Juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS

90 lg 1 p pani toime LS § 1, 3 sätestatud keeldusid ning § 201 lg ja § 227 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et

väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Võttis Viimsis oleval tööobjektil töökaaslaselt auto, et minna naisele bussijaama vastu. Tagasiteel peeti kinni tööobjekti läheduses. Töökaaslane ei teadnud, et tal juhtimisõigust ei ole. Saab aru, et sai lollusega hakkama. Naine pidi rooli minema, kuid kuna tal on Ukraina juhiluba, mida ei olnud kaasas, ei saanud ta rooli minna, oleks trahvi saanud, sest juhtimisõiguse olemasolu ei oleks olnud kontrollitav. J a uhtimisõigust ei ole kunagi olnud. Ei p nnud tähele, et on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, arvas, et pikk sirge tee nagu Järvevanal, et on 70 km/h. Mingeid liiklusmärke, mis viitaks lubatud sõidukiirusele 70 km/h tähele ei pannud. Saab aru, et oleks võinud ka ühistranspordiga liikuda, kuid kiire oli. On juristiga rääkinud, et vanadest trahvidest lahti saada. On naisega koos ja teised eesmärgid. Järgmine nädal on töövestlus. Töötab hetkel mitteametlikult, käib Tartu ja Tallinna vahet. Sooviks karistusena rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, on seisukohal, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Ta teadis, et tal juhtimisõigus puudub ja rooli minna ei tohi. Teda on varem korduvalt sama väärteo eest karistatud. Liikus asulasisesel teel, sai aru, et suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Teda on korduvalt rahatrahvidega karistatud, kuid need karistused ei ole sundinud õiguskuulekalt käituma ja jätkab väärtegude toimepanemist.

Rahatrahv ei ole karistusliigina põhjendatud, kuivõrd seda on korduvalt proovitud, samuti puudub menetlusalusel isikul püsiv ja kindel sissetulek. Kuna trahvide kandmisse on suhtutud ükskõikselt, siis ei ole alust arvata, et ta seda vabatahtlikult kandma hakkab. Ainuke karistus, mis mõjutab, on arest. Ehk leiab menetlusalune isik aega ka oma teo üle sügavamalt järele mõelda, mõelda ka tagajärgedele. Menetlusalusel isikul juhtimisõigus puudub, seega ei ole juhtimisalaseid teadmisi erialaspetsialisti poolt hinnatud. Lähtuvalt KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest ja KarS § 63 lg 1 sätetest taotleb menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 2 alusel arestiga 10 päeva.

Kohus, kontrollin materjale ud väärteoasja , kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele is gude ikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt idukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. suurim lubatud sõ Kiirusmõõturi kasutamise salvestise väljatrükist nä juhitud sõiduki htub, et menetlusaluse isiku

Volkswagen Phaeton reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks Ranna teel Vana-Merivälja tee ja Hõbekuuse tee tänavate vahel suunaga Hõbekuuse tee poole kasutati 15.08.2019 kell 14:49 mõõteseadet LaserCam 4 LE0047. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks , kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks o

70 km/h asulasisesel teel li 50

km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks

67 km/h ja lubatud , mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui Mõõtmist teostas

17 km/h. politseiametnik E. V. Taolistest andmetest saab tulla , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades mõõtevahendit, järgid taadeldud es seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas sõid (50 km/h) mitte vähem kui juhile lubatud suurimat ukiirust

17 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § mõttes.

15 lg 1 p 2

227 lg 1

Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

Ületades lubatud sõidukiirust km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 17 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg nõudeid ja pani toime LS § ettenähtud

1 p 2

227 lg 1 väärteo.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust anteeameti liiklusregistri väljavõttest . Ma nähtuvalt R.T 15.08.2019 seisuga kehtivaid juhilubasid ei olnud. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus nagu ka sellest, et tal ei ole seda õigust kunagi olnudki puudub .

Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõidu kui oli kinni peetud samasuguse väärteo ki juhtimiselt ka 25.10.2015 toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. koostatud sõiduki 25.10.2015

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse . Kuivõrd menetlusalune isik ei ole saamiseni sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki . juhtimise varem vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS §

63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaheksa kehtivat väärteokaristust, millest viis on määratud te väärtegude toimepanemise eest Väärteotoimikus leiduvatest liiklusalas .

karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud mootorsõiduki eelnevalt juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades ning lubatud sõiduk lisaks kolmel korral iiruse

ületamisele karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata samuti kolmel korral. Seejärel on ta taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel . Eelnimetatud liiklusalast gude eest on isikut puudub juhtimisõigus e väärte

karistatud . Seega varasem

nii aresti kui rahatrahvidega. Rahatrahvid on jäetud tasumata ad karistus rahatrahvide ed näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks

ning rahatrahv pole või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks oodatud mõju taganud. es nähtub väärteoprotokollist Seejuur , et menetlusalusel isikul puudub

ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt töötab ta mitteametlikult ja läheb järgmisel nädalal töövestlusele. Seega mitteametlikult töötades ei ole menetlusaluse isiku sissetulek tuvastatav ega kontrollitav nagu ka töötamise fakt ise. Väide, et menetlusalune isik läheb järgmisel nädalal töövestlusele, ei ole asjaoluks, mis tagab menetlusalusele isikule püsiva ja kindla ning kontrollitava sissetuleku. Puutuvalt rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uue samalaadse väärteo teadlik ja eesmärgipärane toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba neljandat korda ajal, mil tal puudub juhtimisõigus, kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu. LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (kuni 20 km/h) on menetlusalune isik ületanud ülemäära lähedases määras, s.o 17 km/h. Samuti juhtis uuesti mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest, eirates nii ka teist keeldu.

Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud ning kahetsust ei avaldanud menetlusalune isik ka kohtuistungil. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist

järjekindla liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamise ja mootorsõiduki juhtimise eest tal puudus juhtimisõigus. Isiku ajal, mil käitumine ning selgitus näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. ks

ette Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tule karistus mõista üle nähtud sanktsiooni k . eskmise määra

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole arestiga mitme aasta jooksul karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esialgu ettenähtud sanktsiooni 1/3 ulatuses lootuses, et lühemaajalisem isiku vabadust piirav karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Kuivõrd menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt loodab menetlusalune isik lähiajal tööd saada, võimaldab kohus menetlusalusel isikul karistuse ära kanda kuu aja jooksul otsuse tegemisest.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/