4-10-132/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-10-132

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruaril 2010.a Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi Heino Parksepp kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku Harri Kangur 02.01.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsuse ÜTkm 00062986 peale; Menetlusosalised kaebuse esitaja: Heino Parksepp (ik. 35210100367), elukoht: xxx; kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, aadress: Pärnu mnt 139c-1, 11317, Tallinn; RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 30 lg 1 p 1; § 107 lg 1 p 2; § 120 lg 1; § 132-135 otsustas: 1. Rahuldada Heino Parksepp poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 08.01.2010.a. esitatud kaebus. 2. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku Harri Kangur 02.01.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsus ÜTkm 00062986, lõpetades Heino Parksepp suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 3. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU

08.01.2010.a. esitas Heino Parksepp Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku H. Kangur 02.10.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr ÜTkm 00062986.

2

Kohtule esitatud kaebuses Heino Parksepp taotleb kiirmenetluse otsuse ÜTkm 00062986 tühistamist.

Kaebuse esitaja märgib, et 02.01.2010.a. kell 19.20, kui ta sõitis autobussis liinil nr 17, karistati teda rahatrahviga 540,00.- krooni, sest ta esitas 3 tk 5 - kroonilist sõidutalongi, milliste väärtus oli 15 krooni ja, mis olid ostetud enne hinnatõusu. Heino Parksepp juhib kaebuses kohtu tähelepanu sellele, et sõiduks oli vajalik hinnakirja järgi tasuda 13 krooni ning, sellist seadust, mis talongid kehtetuks tunnistab ei ole. Ühtlasi märgib kaebuse esitaja Heino Parksepp kohtule esitatud kaebuses, et kohtuistungist tema osa võtta ei soovi.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

13.01.2010.a edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale Heino Parksepp poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal hiljemalt 27. jaanuariks 2010.a esitada kirjalikult omapoolne seisukoht kaebuse esitaja Heino Parksepp esitatud kaebuse põhjendatuse osas.

29.01.2010.a. (postitamise kuupäev 28.01.2010.a). laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järvik koostatud seisukoht Heino Parksepp esitatud kaebuse põhjendatuse osas.

Nimelt kohtuväline menetleja selgitab, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid kontrollisid 02.01.2010.a. kella 19.20 ajal Tallinnas Kaari pst 7 juures bussis nr 17 sõitjaid ning tuvastasid, et Heino Parksepp esitas sõiduõigust tõendava dokumendina kolm viie kroonist märgistatud sõidutalongi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Harri Kangur määras Heino Parksepale ÜTS § 547 lg 1 alusel 9 trahviühiku s.o. 540.- krooni suuruse rahatrahvi. Rikkumine seisnes selles, et Heino Parksepp sõitis ühistranspordivahendis eelpool nimetatud ajal ja kohas ilma sõiduõigust tõendava dokumendita.

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 48 lg 6 ja 52 lg 1 alusel majandus – ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 järgi peab sõitja omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti.

Samuti märgib kohtuväline menetleja, et Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a määrusega nr 41 kehtestatud „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 4 sätestab sõidupiletite hinnad. Sama määruse § 11 tunnistab aga kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007.a. määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“, 29. mai 2008.a. määruse nr 21 „Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007.a. määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ muutmine“ ja 16. oktoobri 2008.a. määruse nr 34 „Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007.a. määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ muutmine“. Samuti märgitakse, et rakendussätete kohaselt enne 1. jaanuari 2009.a. ostetud sõidu – ja ühiskaardid kehtivad aktiveeritud perioodi või neile märgitud tähtaja lõpuni. Seega kaotasid kehtivuse varem kehtinud sõidutalongid, kuna Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a. määruse nr 41 § 4 alusel kehtestati uued sõidupiletite hinnad.

Kohtuväline menetleja selgitab oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et arvestades asjaolu, et Heino Parksepa käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas eelpool märgitud eeskirja ega määrusega, sest Heino Parksepp esitas sõiduõigust tõendava dokumendina kehtetud sõidutalongid,

3 seega puudus viimasel sõiduõigust tõendav dokument ning sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti juhtis kohtuväline menetleja kohtu tähelepanu sellele, et teos puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kohtuväline menetleja märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik, kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 18 lg 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kui oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtuväline menetleja selgitab, kuna Heino Parksepp ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti, pani Heino Parksepp ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis rahatrahviga 10 trahviühikut (600 krooni).

Kohtuvälise menetleja hinnangul kuna sõidupiletite kontrollimise hetkel Heino Parksepal ei olnud esitada nõuetekohast sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani Heino Parksepp süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust, st. Heino Parksepalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks ühissõiduki kasutamiseks sõidupileti või muud sõiduõigust tõendava dokumendi omamist. Antud juhul Heino Parksepp esitas sõiduõigust tõendava dokumendina kolm viie kroonist märgistatud sõidutalongi, mis olid kaotanud kehtivuse. Seega arvestades, et Heino Parksepp oleks tähelepaneliku ja kohustetundliku suhtumise korras pidanud ette nägema, et ühissõidukis nõuetekohase sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu, siis sellega on tuvastatud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused ja samuti ei esine antud asjas süüd välistavad asjaolud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku H. Kangur 02.10.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusest nr ÜTkm 00062986 nähtuvalt menetlusalune isik Heino Parksepp 02.01.2010.a. kell 19.20 rikkus „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 41 § 10 lg 2 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav ÜTS § 547 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et menetlusalune isik - Heino Parksepp 02.01.2010.a. kell 19.20 sõitis Tallinnas, Kaarli pst 7 ühistranspordis – bussi liinil nr 17 sõiduõigust tõendava dokumendita st. esitas kohtuvälisele menetlejale - Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorile omasõiduõigust tõendava dokumendina 3 (tk) viie kroonist piletit, millised olid kehtetud. Kohtuväline menetleja eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja VTMS § 55 lg 2 p 1, samuti lähtudes ÜTS § 547 lg 1 toimepandud teo eest ettenähtud karistuse määrast otsustas menetlusalust isikut karistada rahatrahviga 9 trahviühikut s.o summas 540,00.- krooni. Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Nimelt vaidlustab kaebuse esitaja Heino Parksepp temale inkrimineeritud väärtegu, milline on kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi. Menetlusalune isik ei nõustu sellega, et tema sõitis 02.01.2010.a. kell 19.20 bussis nr 17 sõiduõigust tõendava dokumendita, selgitades, et tema esitas kolm viiekroonist augustatud sõidutalongi, juhtides veel kohtu tähelepanu sellele, et talongide väärtus oli 15 krooni, kuid hinnakirja järgi oli vaja tembeldada pilet 13 krooni väärtuses. Menetlusalune isik on asunud arvamusele, et ei ole olemas sellist seadust, mis tunnistaks tema poolt enne hinnatõusu ostetud piletid kehtetuks.

4 Kohtuvälise menetleja poolt eelpool märgitud kuupäeval menetlusaluse isiku suhtes koostatud kiirmenetluse otsusest nr ÜTkm 00062986 nähtub, et tõepoolest menetlusalune isik – Heino Parksepp sõites 02.01.2010.a. kella 19.20 ajal liinibussis nr 17 esitas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorile, kes teostas järelevalvet sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu üle ühistranspordis, esitas 3 viie kroonist piletit, seega puudub vaidlus märgitud asjaolu üle.

Kohus nõustub käesolevat väärteoasja menetledes kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik Heino Parksepp on rikkunud Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 10 lg 2 sätteid, pannes sellise tegevusega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav ÜTS § 547 lg 1 järgi. ÜTS § 547 lg 1 s.o sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühiku ulatuses.

Kohus selgitab ja juhib kaebuse esitaja Heino Parksepp tähelepanu sellele, et „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ (s.o kinnitatud majandus – ja kommunikatsiooniministri 26.04.2004.a. määrusega nr 141) § 7 lg 3 p 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti.

Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a määrusega nr 41 kehtestatud „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 4 sätestab sõidupiletite hinnad. Sama määruse § 11 tunnistab aga kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007.a. määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“, 29. mai 2008.a. määruse nr 21 „Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007.a. määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ muutmine“ ja 16. oktoobri 2008.a. määruse nr 34 „Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007.a. määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ muutmine“, rakendussätete kohaselt enne 1. jaanuari 2009.a. ostetud sõidu – ja ühiskaardid kehtisid aktiveeritud perioodi või neile märgitud tähtaja lõpuni see tähendab varem kehtinud sõidutalongid kaotasid seega kehtivuse, kuna Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a. määruse nr 41 § 4 alusel kehtestati uued sõidupiletite hinnad.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Heino Parksepp poolne tegevus s.o ühistranspordis sõitmine kehtetute piletitega vastab ÜTS § 547 lg 1 kirjeldatud koosseisulisele teole s.t kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Heino Parksepp pidanud enne ühistransporditeenuse kasutamist veenduma selles, kas tema varasemalt ostetud sõidupiletid on sõiduteenuse kasutamise hetkel kehtivad või mitte, kuid jättis seda tegemata. Käesolevas väärteoasjas asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik - Heino Parksepp on temale süüks arvatava väärteo toime pannud hooletusest ja menetlusalune isik on toime pandud väärteos süüdi.

Riigikohus on juhtinud tähelepanu (lahend nr. 3-1-1-66-08 ) sellele, et enne, kui kohus saab asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, tuleb vastavuses KarS § 2 lg 2 –s sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü ning alles seejärel on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, käesoleval juhul on kohus seda teinud.

Menetlusaluse isiku - Heino Parksepp kohtule esitatud kaebust menetledes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on võimalik ja on otstarbekas menetlusaluse isiku - Heino Parksepp suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetatada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

5 Nimelt on Riigikohus oma nr. 3-1-1-81-06 ja nr. 3-1-1-9-07 lahendites märkinud, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § - st 202 ning, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusemõistega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas nagu Heino Parksepp oleks temale inkrimineeritud väärteo, milline on kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi toime pannud omakasu eesmärgil. Kohus leiab, et Heino Parksepp süü ei olnud suur ning käesolevas väärteoasjas puudub ka avalik menetlushuvi ning seda järgmistele asjaoludele tuginedes.

Vaatamata sellele, et Heino Parksepp 02.01.2010.a. sõites eelpool märgitud ajal ja kohas ühistranspordis, sõiduõigust tõendava dokumendi kontrolli teostavale inspektorile esitas kehtetud sõidutalongid oli need eelnevalt märgistanud seaduses sätestatud korras ja väärtuses. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Heino Parksepp, pannes formaalselt toime väärteo, milline on kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi, ei tekitanud Tallinna linnale sh veoteenust osutavale ettevõttele otsest materiaalset kahju.

Heino Parksepp varasemalt sõidupileteid välja ostes ja nende eest tasudes omandas nende seaduses sätestatud väärtuses kasutamise korral õiguse kasutada ka Tallinnas ühistranspordi teenust. Sellist kaebuse esitaja poolset käitumist, milline oli küll koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ei pea kohus antud juhul menetlusaluse isiku poolt toimepanduks eesmärgiga, et otseselt vabaneda seaduses toodud vastutusest ning sellist käitumist ei saa lugeda ka toimepanduks omakasu eesmärgil KarS § 58 p 1 märgitud karistust raskendava asjaolu mõttes. Kohus hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel.

Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik