2-19-9535/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019.a, Tartu Tsiviilasja number 2-19-9535 Tsiviilasi Themis Õigusbüroo OÜ hagi Inge Pajumägi-Väli vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad  Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543; Narva mnt 5 Tallinn 10117)  Hageja esindaja Tanel Riivits  Kostja Inge Pajumägi-Väli (isikukood XXX)  Kostja esindaja Maia Ploom Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Themis Õigusbüroo OÜ hagi läbi vaatamata. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-9535 menetlus. 3. Jätta menetluskulud Themis Õigusbüroo OÜ kanda. 4. Inge Pajumägi-Välil esitada menetluskulude nimekiri 5 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD 1. 24.06.2019 esitas Themis Õigusbüroo OÜ Inge Pajumägi-Väli vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 3286,12 eurot ning viivised.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (töötaja) ja Abel OÜ (tööandja) XX.XX.XXXX töölepingu. 13.09.2018 esitas kostja Abel OÜ-le töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

2 tuvastamiseks, kostja esitas avalduse saamata jäänud tasude nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 05.02.2018 otsusega kostja nõude osaliselt, rahuldamata jäi 81% nõudest.

Tööandja lepinguliseks esindajaks oli hageja Themis Õigusbüroo OÜ. Esindamisega seoses kandis tööandja kulusid, mida töötaja ei ole hüvitanud ning hageja nõuab nende väljamõistmist. Tööandja kulud õigusabile olid 4056,94 eurot ning kuna töövaidluskomisjon ei rahuldanud töötaja nõudeid 81% ulatuses, nõuab hageja kahju hüvitamist summas 3286,12 eurot. 28.05.2019 loovutas tööandja kahjuhüvitise nõude hagejale.

2. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et pooled ei vaidle menetluskulude jaotuse üle TsMS ega TvLS alusel, vaid hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS alusel. Kohtus sõlmisid pooled kompromissi, kus nad ei leppinud kokku menetluskulude jaotamises, kohus määras menetluskulude jaotuse omal algatusel.

KOSTJA VASTUVÄITED 3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt jättis töövaidluskomisjon täielikult rahuldamata OÜ Abel poolt Inge Pajumägi-Väli vastu esitatud nõude.

Samas töövaidluses esitas Abel OÜ kohtule hagi Inge Pajumägi-Väli vastu ja Inge Pajumägi- Väli esitas hagi Abel OÜ vastu (tsiviilasi nr 2-19-5510). Pooled sõlmisid asjas kompromissi ning kompromissi kinnitava määruse p 4 kohaselt jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja leidis, et tulenevalt TvLS § 16 lg-st 1 ning TsMS § 144 p-st 4 kannab kumbki pool töövaidluskomisjonis oma menetluskulud ise. Kostja esitas kohtule maakohtu kompromissi kinnitava määruse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Kohus lähtub poolte esitatud asjaoludest:  tööandja ja töötaja esitasid töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluses;  töövaidluskomisjon rahuldas 05.02.2019 otsusega kostja nõude osaliselt, rahuldamata jäi 81% nõudest (hagiavalduses on TVK otsuse aastaarv märgitud valesti). Tööandja nõue jäi rahuldamata;  samas töövaidluses esitasid Abel OÜ ja kostja kohtule hagid teise poole vastu (tsiviilasi nr 2-19-5510);  Tartu Maakohus kinnitas 23.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5510 Abel OÜ ja Inge Pajumägi-Väli kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p 4 kohaselt jäid poolte menetluskulud nende endi kanda;  tööandjal tekkisid töövaidluskomisjonis kulud, mida kostja ei ole hüvitanud.

5. TvLS § 16 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ning töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 4 tähenduses. TsMS § 144 p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.

Töövaidluskomisjonis lõppes menetlus 05.02.2019 otsusega, maakohus kuulutas menetlust lõpetava määruse 23.05.2019. Seega on hagiavaldus esitatud varem kui 05.08.2019 ning TsMS

3 § 144 p 4 kuulub kohaldamisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt kuuluvad kohtuvälised kulud menetluskulude hulka ning on järelikult jagatud ja kindlaks määratud Tartu Maakohtu 23.05.2019 määrusega.

Töövaidluse lahendamise seadus jõustus 01.01.2018. Varem kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses menetluskulusid käsitlev regulatsioon puudus, kuid Riigikohus on erinevates lahendites leidnud, et ka sel juhul on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 mõttes (vt näiteks RK 10.02.2016 määrus nr 3-2-1- 177-15). Kehtiva seaduse kohta ei ole Riigikohus oma seisukohta avaldanud. Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu selgitas TvLS § 16 kohta, et töövaidluskomisjoni pöördujad peavad arvestama, et menetluskulud jäävad töövaidluskomisjonis vaidluse lõppemisel poolte endi kanda. Töövaidluskomisjoni pädevuseks on töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamine, mitte protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse üle õiguse mõistmine. See ei välista töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses.

Kohus leiab, et seadustest ning eelnõu seletuskirjast nähtuvalt oli seadusandja sooviks jätta töövaidluskomisjonis tekkinud kulud poolte endi kanda või määrata kulude jaotus kindlaks hilisemas kohtumenetluses.

TvLS § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul ning TsMS § 144 p 4 kohaldub alati, kui hagi esitati varem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seega on kohtu arvates alates 01.01.2018 kehtiva seaduse sõnastusest tulenevalt igal juhul välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine võlaõigusseaduse alusel töövaidluskomisjonis tekkinud kulude osas.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kõik kulud tekkinud seoses esindamisega töövaidluskomisjonis. Kohus möönab, et kahju hüvitamise nõude esitamine võlaõigusseaduse alusel võiks olla võimalik, kui kulud õigusabile on kantud enne töövaidlust (näiteks läbirääkimiste pidamine vms), aga selliste kulude kandmine töösuhtes peab olema väga põhjendatud ning sellisteid kulusid praegusel juhul hagiavaldusest ei nähtu.

6. Kuivõrd kostja vaidleb vastu ka hageja nimetatud kulude põhjendatusele, leiab kohus, et antud juhul on otstarbekas tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2 jätta hagi läbi vaatamata. Hagi rahuldamata jätmise eelduseks on see, et kohus arutaks menetluses ka hageja nõude suuruse põhjendatust, mis tekitaks omakorda pooltele menetluskulusid. Hagejal nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks, seda ei ole võimalik õiguslikult rahuldada.

7. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagejal tuleb esitada sellekohane taotlus.

8. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kohtule ei ole teada kostja menetluskulude rahaline suurus, määrab kohus tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik