2-18-15721/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Osaline lõpplahend

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-15721 Tsiviilasi E.R. hagi I.R. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks; I.R. vastuhagi E.R. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind E. R. ühisvara jagamise nõude hind 3500 eurot I.R. ühisvara jagamise nõude hind 3500 eurot Menetlustoiming Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx), lepinguline esindaja Annika Murulaid (e-post: annika@estpak.ee) Kostja: I.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx); lepinguline esindaja Gerli Luik (e-post: gerliluik@gmail.com) Kohtuistung 25.10.2019; osalesid E. R., A. Murulaid, I. R., G. Luik RESOLUTSIOON 1. Kinnitada E.R. ja I.R. vahel 25.10.2019 korraldaval kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss: 1.1. E.R. ja I.R. on kokku leppinud ühisvara jagamises kinnisasja, asukohaga xxxxxxxxx, Xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxx, xxxx xxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxx), müümise teel. 1.2. Pooled on kokku leppinud, et esmalt müüvad kinnistut ise, on olemas potentsiaalne ostja. E.R. ja I.R. on kokku leppinud, et kinnistu müügihind on 69 000 eurot. Müügihinda võib muuta E.R. ja I.R. kokkuleppel. 1.3. Juhul, kui seoses müügiga tuleb teha kinnistule kulutusi (energiaauditi tellimine, kasutusloa taotlemine, arvestuslik kulude summa 3000 eurot), mis kokkuleppel ostjaga jäävad E.R. ja I.R. kanda, võidakse need kulud maha arvestada müügihinnast. E.R. ja I.R. kannavad sellised kulud võrdsetes osades. 1.4. Kui E.R. ja I.R. avaldavad ostja leidmiseks müügikuulutuse, kannavad nad kuulutuse avaldamise kulud võrdsetes osades. 1.5. Kui kinnisasja müümisel jäävad tehingu notariaalse vormistamise kulud mingis osas E.R. ja I.R. kui müüjate kanda, kannavad E.R. ja I.R. need kulud võrdsetes osades. 1.6. Kinnisasja müügist saadud raha, millest on maha arvestatud punktides 1.3. ja 1.5. nimetatud võimalikud kulud, jagatakse poolte vahel nii, et E.R. saab 54,55% ja I.R. 45,45%.

Tsiviilasi nr 2-18-15721

2 (3)

1.7. E.R. ja I.R. endi poolt kinnisasja müümise aeg on määruse tegemisest arvates 6 kuud. Pooled võivad seda tähtaega kokkuleppel pikendada. 1.8. Kui kuue kuu jooksul kinnisasja müüa ei õnnestu ja pooled müügiaja pikendamises kokku ei lepi, siis müüakse kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt. 1.9. Avaliku enampakkumise alghind on 75 000 eurot, kui E.R. ja I.R. ei lepi kokku teisiti. 1.10. Kui punktis 1.9 nimetatud alghinnaga enampakkumisel ostjat ei leita, lepivad E.R. ja I.R. enampakkumise nurjumisest alates ühe kuu jooksul kokku alghinna alandamise ulatuse. 1.11. Kui pooled ühekuulise tähtaja jooksul alghinna alandamise osas kokkuleppele ei jõua, on kohtutäituril õigus igal järgmisel enampakkumisel alandada alghinda 1000 euro kaupa, kuid kokku mitte rohkem kui 5% esmasest, punktis 1.9 nimetatud alghinnast. 1.12. Avalikul enampakkumisel müügist saadud rahasumma, millest on maha arvestatud täitemenetluse kulud, jagatakse poolte vahel järgmiselt: E.R.le 54,55% ja I.R.le 45,45%. 1.13. Pooled kohustuvad tegema koostööd, et tagada müügiperioodi jooksul kinnistu säilimine. 1.14. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-18-15721 E.R. hagis I.R. vastu ühisvara jagamise nõude osas ja I.R. vastuhagis E.R. vastu ühisvara jagamise nõude osas. 3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 4. Tagastada E.R.le hagiavalduse esitamisel tema esindaja Annika Murulaidi poolt 18.10.2018 maksekorraldusega nr 176 Rahandusministeeriumi kontole ühisvara jagamise nõude eest tasutud 300 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150 eurot, mis vastavalt E.R. taotlusele kanda Annika Murulaid’i arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is. 5. Tagastada I.R.le vastuhagi esitamisel tema poolt 06.12.2018 maksekorraldusega nr 265 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 300 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150 eurot, ja kanda see I.R. arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on E.R. hagi I.R. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning I.R. vastuhagi E.R. vastu ühisvara jagamiseks hageja taotletust erineval viisil. 25.10.2019 korraldaval eelistungil kohus osaotsusega lahutas poolte abielu. Ühisvara jagamise osas jõudsid pooled eelistungil kokkuleppele, et ühisvara jagatakse kinnisasja müümise teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kuna on olemas potentsiaalne ostja, lepiti kokku, et pooled esmalt müüvad 6 kuu jooksul kinnisasja ise hinnaga 69 000 eurot; kinnisasja hinnast võib maha arvestada võimalikud kulud seoses energiaauditi tellimisega ja kasutusloa taotlemisega ning müügitehingu notariaalse vormistamise kulud, kui sellised kulud jäävad mingis ulatuses poolte kanda. Pooled kannavad need kulud võrdsetes osades. Võimalike kulude mahaarvamise järel jagatakse müügist saadud rahasummast E.R.le 54,55% ja I.R.le 45,45%. Kui kokkulepitud müügiperioodi jooksul tehinguni ei jõuta ja pooled müügiaja pikendamises kokku ei lepi, müüb kinnisasja kohtutäitur avalikul enampakkumisel. Sellisel juhul on alghind 75 000 eurot, kui E.R. ja I.R. ei lepi kokku teisiti. Kui enampakkumisel kokkulepitud alghinnaga ostjat ei leita, peavad E.R. ja I.R. ühe kuu jooksul alates enampakkumise nurjumisest kokku leppima alghinna alandamise ulatuse. Kui nad selle aja jooksul kokkuleppele ei jõua, on kohtutäituri õigus igal järgmisel enampakkumisel alghinda vähendada 1000 euro kaupa, kuid kokku mitte rohkem kui

Tsiviilasi nr 2-18-15721

3 (3)

5% esmasest alghinnast. Avalikul enampakkumisel saadud raha jagatakse pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist sama proportsiooni järgi: 54,55% E.R.-le ja 45,45% I.R.-le. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled leppisid kokku, et müügiperioodi ajal teevad kinnistu hooldamisel koostööd, et tagada kinnisasja säilimine. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde, taotlesid kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Pooled kokkuleppel loobusid edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kohtumääruses kohendab kompromissi tingimuste sõnastust ning tingimuste numeratsiooni, kokkuleppe tegelikku sisu muutmata. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, ei ole vajadust määrata kindlaks kulude suurust. Hageja ja vastuhageja taotlevad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromissi kinnitamisega. TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, avalduse alusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. E.R. eest tasus tema esindaja Annika Murilaid 18.10.2018 riigilõivu 400 eurot, sellest 100 eurot abielulahutuse nõude eest ja 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada ühisvara nõudelt tasutud riigilõivust pool ehk 150 eurot tema poolt näidatud arvelduskontole. Hageja taotleb tagastatava riigilõivu kandmist Annika Murulaidi samale arvelduskontole, millelt riigilõivu tasuti. Kostja I.R. tasus ühisvara jagamise nõudega vastuhagi esitamise eest 06.12.2018 riigilõivu 300 eurot, vastavalt tema taotlusele tuleb sellest 150 eurot (1/2) tagastada I.R. kontole, millelt riigilõiv tasuti.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik