1-19-1954/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 25. oktoober 2019 Kohtuasja number 1-19-1954 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika U.I ja Aarne Sarjas Kohtuasi

Süüdimõistetu U.I (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. septembri 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja U.I Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 26. septembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsusega tunnistati U.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et U.I tuleb kohe ära kanda 30 päeva vangistust, arvestades karistuse algust 10. märtsist 2019. Vangistusosa 9 kuud ei pööranud kohus täitmisele, tingimusel, et U.I ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 ja 8 alusel temale määratud

lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi vangistuse kandmiselt vabanemisest arvates hiljemalt 1 kuu jooksul. Kohtuotsus

jõustus 17. aprillil 2019. U.I kriminaalhooldus algas 17. aprillil 2019 ja lõpeb 11. septembril 2020.

2. 31. juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata U.I vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt on U.I rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ka ei ole ta alates 6. juunist 2019 täitnud registreerimiskohustust ning planeeritud sotsiaalprogramm on tal samuti läbimata. Ametniku hinnangul hoiab U.I teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale.

2(3)

3. Tartu Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele kohtuistungil 14. augustil 2019. U.I istungile ei tulnud. Posti ja e-maili teel saadetud kohtukutsete kättesaamise kohta teave puudus. Telefonikõnedele U.I ei vastanud. U.I asukoht oli kohtule ja

kriminaalhooldusametnikule teadmata. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kuulutada süüdimõistetu tagaotsitavaks.

4. Tartu Maakohus kuulutas 14. augusti 2019. a määrusega U.I tagaotsitavaks ning määras, et tulenevalt KrMS § 140 lg-st 21 tuleb ta tabamisel toimetada Tartu Maakohtusse, järgides sundtoomise kohta sätestatut. Vaidlustatud kohtumäärus

5. Tartu Maakohus pööras 26. septembri 2019. a määrusega täitmisele U.I karistuse kandmata osa 9 kuud vangistust ning luges karistuse kandmise algust alates 26. septembrist 2019.

6. Maakohus märkis, et alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks U.I õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et

tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende kohustuste

täitmisega toime tulnud. Kriminaalhoolduse perioodil on U.I rikkunud kõiki talle määratud lisakohustusi – alkoholi tarvitamise keeldu, sotsiaalprogrammi läbimise kohustust

ning vabatahtlikult võetud kohustust pöörduda alkoholiravi programmi. Samuti on ta

rikkunud korduvalt registreerimiskohustust. Kättesaamatu on ta olnud nii

kriminaalhooldusametnikule kui ka kohtule. U.I-le on selgitatud kohtuotsusega

määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Talle oli teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Senine kriminaalhooldus-periood ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. U.I puudub tahe tegeleda probleemidega, sh alkoholiprobleemiga, mistõttu ei ole

võimalik karistust vabaduses kandes ka uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Karistuse eesmärke on süüdimõistetu osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele

pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus U.I ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.I. Ta palub kohtumääruse tühistada ja jätta tema karistuse täitmisele pööramata. U.I leiab, et maakohus luges vääralt tema karistuse algusajaks 26. septembri 2019, kuna teda vahistati 25. septembril 2019. Samuti

märgib ta, et soovib vaidlustada karistuse täitmisele pööramise, kuna leidub ka teisi mõjutusvahendeid.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. oktoobri 2019. a määrusega U.I määruskaebuse käiguta, kuna see ei vastanud KrMS § 386 lg 1 p-des 4 ja 5 toodud nõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus U.I-le aega kuni 23. oktoobrini 2019.

9. Määratud tähtaja jooksul kõrvaldas U.I puudused. Esmalt märgib ta, et vaidlustab

karistuse kandmise algusaja. Maakohtu määruses on välja toodud, et tema karistusaega hakatakse lugema 26. septembrist 2019. Samas määruses on aga ära toodud, et teda vahistati 25. septembril 2019 ehk tema karistust tuleks arvestada alates sellest päevast. Ta palub ringkonnakohtul lugeda tema karistusaja alguseks 25. septembri 2019. Teiseks vaidlustab U.I tema karistuse täitmisele pööramise. Tema katseaega oleks võimalik pikendada

3(3)

ja talle saaks määrata üldkasulikku tööd. Maakohus ei kaalunud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud, et U.I rikkus käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult – ta eksis keelu vastu mitte

tarvitada alkoholi, jättis täitmata kohustused läbida sotsiaalprogramm ja pöörduda alkoholiravi programmi ning korduvalt on ta jätnud tulemata registreerimisele. Samuti on U.I olnud kättesaamatu kohtule. Määruskaebuses ei sea U.I kahtluse alla, et ta on rikkumised toime pannud ega püüa oma käitumist ka kuidagi õigustada. Ta leiab vaid,

et kohus oleks pidanud tema rikkumisetele reageerimiseks valima KarS § 74 lg-s 4

loetletutest mõne kergema abinõu ehk määrama täiendavaid kohustusi, pikendama katseaega või karistuse täitmisele pööramise korral asendama selle üldkasuliku tööga.

11. Kohtukolleegium leiab, et arvestades U.I käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste

järjepidevat ning ulatuslikku rikkumist, valis maakohus põhjendatult KarS § 74 lg-s 4 loetletud õiguslikest tagajärgedest raskeima, s.o pööras tema karistuse täitmisele. Näitab ju

tema tahtlike rikkumiste rohkus ja järjepidevus, et U.I ei ole motiveeritud

kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täitma. Seega temale täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei oleks otstarbekas. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ka U.I täitmisele pööratud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö perioodil laienevad süüdlasele automaatselt kõik KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ehk U.I tuleks järgida ka neid. Nagu aga juba märgitud, puudub kohtul põhjus uskuda, et U.I oleks motiveeritud käitumiskontrolli nõudeid täitma.

12. Maakohus märkis õigesti ka U.I karistuse kandmise algusaja. U.I arvab

ekslikult, et ta vahistati kohtumääruse alusel 25. septembril 2019. Tartu Maakohtu 14. augusti 2019. a määrusega U.I ei vahistatud, vaid ta kuulutati tagaotsitavaks ning nähti KrMS § 140 lg 21 alusel ette tema sundtoomine kohtuistungile. Isiku kinnipidamine

sundtoomise tõttu ei ole samastatav tema vahi all pidamisega. Sundtoomine on vajalik

selleks, et isiku juuresolekut nõudvaid menetlustoiminguid oleks võimalik läbi viia ka olukorras, kus ta ei reageeri korraldusele menetlustoiminguks kohale ilmuda. Selliselt on

sundtoomine iseseisev sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Seega kui vabaduses viibiv süüdlane on oma käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks,

ei saa selle alusel kinnipidamisel viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. märtsi 2009. a otsus

asjas nr 3-1-1-88-08, p 13). Sundtoomiseks kinnipidamise aega U.I karistuse

kandmise aja hulka seega arvestada ei tule ning maakohus on põhjendatult määranud vangistuse algusajaks 26. septembri 2019. 13. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26. septembri 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Juhan Sarv Maarika U.I Aarne Sarjas