3-18-2376/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2376

Haldusasi

L. B. ja L. J. kaebus Justiitsministeeriumi 19.11.2018

vastuse nr 9-2/3299-5 tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks

või õigusvastasuse tuvastamiseks ning Vabariigi Valitsuse

kohustamiseks uuendama reisiparvlaev Estonia uppumise

uurimise menetlus või otsustama 60 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest sellise menetluse uuendamine

Menetlusosalised

Kaebaja – L. B. ja L. J., volitatud esindaja vandeadvokaat

Piret Blankin ning nõustaja Margus Kurm

Vastustajad – Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus,

volitatud esindaja Alar Must

Asja läbivaatamine

24.09.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. B. ja L. J. kaebus.

2. Kohustada Vabariigi Valitsust lahendama 60 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kaebajate 19.10.2016 taotlus või puuduste esinemisel nimetatud taotluses

kohustada Vabariigi Valitsust määrama kaebajatele 15 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning lahendama taotlus 60

päeva jooksul puuduste kõrvaldamisest.

3. Mõista Justiitsministeeriumilt ja Vabariigi Valitsuselt solidaarselt kaebajate kasuks

välja 2580 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.11.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

3-18-2376

2(7)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Stiftelsen Estoniaoffren och Anhöriga (SEA; Estonia Ohvrite ja Nende Sugulaste Ühing)

esitas 06.04.2016 Eesti Vabariigi (EV) peaministrile taotluse algatada uus uurimine parvlaev

Estonia huku põhjuse väljaselgitamiseks.

2. Justiitsministeerium (JuM) vastas taotlusele 07.06.2016 kirjaga nr 10-4/2900-2, selgitades,

et Riigikantselei edastas SEA pöördumise vastamiseks JuM-ile. Vastuse kohaselt oleks

haldusmenetluse uuendamise otsustamine Vabariigi Valitsuse (VV), mitte JuM-i pädevuses,

kuid kuna taotluses ei ole esitatud selliseid uusi olulisi asjaolusid ega väiteid, mida poleks

erinevates uurimistes varasemalt esile toodud või analüüsitud, ei pea JuM põhjendatuks

pöörduda menetluse uuendamiseks VV poole.

3. SEA esitas 07.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse JuM-i 07.06.2016 selgituse

tühistamiseks ja VV kohustamiseks hindama haldusmenetluse uuendamise vajadust. Tallinna

Halduskohus tagastas 17.08.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-1366 SEA kaebuse põhjusel,

et SEA-l puudus subjektiivne õigus nõuda kõnealuse haldusmenetluse uuendamist. Kohus

märkis, et subjektiivne õigus nõuda Estonia huku põhjuste selgitamiseks uurimismenetluse

uuendamist võib olla Estonia reisijatel või ohvrite sugulastel.

4. L. B., L. J. ning teised Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased isikud ja/või Estonia

huku üle elanud reisijad esitasid EV Stockholmi suursaatkonna vahendusel 19.10.2016 EV

peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Samasisuline taotlus esitati 10.09.2017 Riigikantseleile.

5. JuM vastas taotlusele L. B. le adresseeritud 19.11.2018 kirjaga nr 9-2/3299-5, selgitades,

et Riigikantselei edastas kõnealuse korduva pöördumise 28.09.2017 vastamiseks JuM-ile.

Samuti selgitas JuM, et kuna taotluse sisu ega teadaolevad objektiivsed asjaolud ei ole vahepeal

muutunud, ei ole JuM-il 07.06.2016 kirjas avaldatud seisukohtadele midagi lisada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. L. B. ja L. J. esitasid 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.09.2019)

JuM-i 19.11.2018 vastuskirja tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks või õigusvastasuse

tuvastamiseks, samuti VV kohustamiseks uuendama reisiparvlaev Estonia uurimise menetlus

või otsustama 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest sellise menetluse uuendamine.

1) Reisiparvlaev Estonia uppus Läänemerel 28.09.1994, mille tagajärjel kaotas elu 852

inimest. Sealhulgas hukkusid kaebajate lähedased. Eesti, Rootsi ja Soome peaministrite

otsusega moodustati 29.09.1994 Õnnetuse Uurimise Ühiskomisjon (Joint Accident

Investigation Commission; JAIC). JAIC-i lõpparuanne avaldati detsembris 1997. a. Kaebajad

ei saa sellega nõustuda. Muuhulgas ei ole välja selgitatud põhjust, miks vöörivisiiri kinnitused

3-18-2376

3(7)

purunesid ja miks laev nii kiiresti uppus. JAIC-i teooriaga läksid vastuollu ka tunnistajate

ütlused.

2) JAIC-i lõpparuande koostamisele järgnenud aastatel on viidud läbi erinevaid täiendavaid

uuringuid. Muu hulgas tellis Rootsi valitsus 2005. a-l teadusuuringu kahelt rahvusvahelisel

tipptasemel teadlastega konsortsiumilt, SSPA-lt ja HSVA-lt, ning perioodil 2005-2009. a hindas

JAIC-i järeldusi ka Eesti valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjon.

SSPA ja HSVA jõudsid järeldusele, et JAIC-i versioon Estonia hukust on võimalik, kui seda

modifitseerida. SSPA ja HSVA ei olnud samas uppumise käigu osas ühel nõul. Uppumise

põhjuseid nimetatud uuringud täiendavalt selgitada ei saanud, kuivõrd uusi andmeid laeva-

vrakilt neil koguda ei olnud võimalik. SSPA konsortsiumi teadlased on oma lõppjäreldustes

tungivalt soovitanud Estonia vraki põhjalikku uurimist ja dokumenteerimist.

Asjatundjate komisjoni 19.12.2006 lõpparuandega tuvastati sõjatehnika väljaveod Estonia

pardal, millest Eesti riigi ametkonnad ja ametiisikud ei olnud teadlikud. Asjatundjate komisjon

tegi ettepaneku teha VV-le ettepanek tagada EV täielik kaasamine käimasolevates ja tulevikus

asetleidvates Estoniat puudutavates uuringutes. Samuti tehti ettepanek jätkata isikute otsimist,

kes Estonia hukust väidetavalt pääsesid, kuid on tänaseni kadunud. Asjatundjate komisjoni

lõppraporti eriarvamuses tehti täiendavalt ettepanek vaadata üle sõlmitud nn hauarahulepe ja

moodustada uute uurimistoimingute tegemiseks uus rahvusvaheline uurimiskomisjon, kogudes

vrakilt uusi tõendeid. Samuti soovitati uue kriminaalmenetluse algatamist. Asjatundjate

komisjoni 16.02.2009 täiendavas raportis mööndakse JAIC-i järelduste puudulikkust.

3) Eeltoodut kogumis hinnates leidis SEA, et ilmnenud on piisavad uued asjaolud, mis

õigustavad uue uurimise algatamist Estonia huku põhjuste selgitamiseks. Sellega seonduv

menetluskäik on kajastatud käesoleva kohtuotsuse p-des 1-5.

4) Estonia reisijatel ja ohvrite sugulastel on õigus nõuda haldusmenetluse uuendamist ja

kohtulik kaebeõigus. Muuhulgas annab selleks aluse isiku õigus informatsioonile ja

informatsiooni kogumisele ning õigus enda eraelu puutumatusele. Eraldiseisev kaebeõigus on

ka lapsevanematel, kelle lapsed hukkusid Estonia katastroofis.

5) Kaebajatel oli õigus taotleda VV-lt haldusmenetluse uuendamist / täiendava uurimise

läbiviimist. Sellest hoolimata on Riigikantselei edastanud kaebajate 19.10.2016 / 10.09.2017

taotluse lahendamiseks hoopis JuM-ile, kes on ilma sisulise kaalumiseta otsustanud taotluse

rahuldamata jätta. Menetluse uuendamisest keeldumine on iseseisev haldusakt. Alternatiivselt

võib käsitleda menetluse uuendamisest keeldumist menetlustoiminguna, mis peab olema samuti

kooskõlas kehtiva õigusega. Vastuse õigusvastasus tuleb esmalt sellest, et taotluse on läbi

vaadanud haldusorgan, kellel puudus selleks pädevus. Sellises olukorras pidanuks JuM

edastama taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel tagasi VV-le lahendamiseks,

lisades sellele soovi korral oma arvamuse. Samuti on VV ja JuM rikkunud kaebajate

ärakuulamisõigust. JuM on rikkunud ka põhjendamiskohustust.

6) Tulenevalt asjaolust, et JuM-i pädevuse puudumine on ilmselge, on JuM-i 19.11.2018

vastus tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Seejuures erinevalt tavaolukorrast on tuvastatav pädevuse

ilmselge puudumine, kuivõrd ka JuM ise oma vastuses möönab pädevuse puudumist, märkides,

et taotluse lahendamine kuulub VV pädevusse. Kaebajad seejuures olid taotluse õigesti just

VV-le esitanud. Juhul, kui kohus peaks leidma, et puuduvad JuM-i 19.11.2018 vastuse tühisuse

alused, on tegemist õigusvastase haldusaktiga (HMS § 54), kusjuures pädevuse puudumine ei

ole puuduseks, mida oleks hilisemas menetluses võimalik parandada. Seega toovad

pädevusvead haldusaktis kaasa selle tühistamise vajaduse. Ka ärakuulamisõiguse ja

põhjendamiskohustuse rikkumine annavad aluse JuM-i 19.11.2018 vastuse tühistamiseks.

3-18-2376

4(7)

7) Kaebajad nõuavad koos tühistamiskaebusega ka VV kohustamist haldusmenetlust

uuendama ja uue Estonia huku põhjuste uurimise algatamist otsustama. Kuigi VV ise ei ole

taotlust lahendanud, on ilmne, et VV on teadlikult taotluse lahendamisest hoidunud. Arvestades

taotluses ja kaebuses toodud sisulisi argumente uurimise uuendamise vajalikkuse osas, on

põhjendatud kohustada VV-d uurimismenetluse uuendamiseks vajalikku haldusakti andma (nn

definitiivne kohustamiskaebus). Kui kohus ei pea seda siiski võimalikuks, siis taotlevad

kaebajad VV kohustamist lahendama kaebajate 19.10.2016 taotlust parvlaeva Estonia huku

uurimiseks. Kaebajad taotlevad, et kohus määraks otsuse täitmise viisiks vastava küsimuse

otsustamise VV istungil 60 päeva jooksul alates selleks kohustava kohtuotsuse jõustumisest.

Vastustajate senine käitumine annab alust arvata, et ilma konkreetsete ettekirjutusteta võib ka

otsuse täitmine viibida.

8) Juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et puuduvad alused vaidlustatud haldusakti

tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks ja VV kohustamiseks Estonia huku asjaolude uurimiseks

haldusmenetluse uuendamist otsustama, siis taotlevad kaebajad JuM-i 19.11.2018 vastuse

õigusvastasuse tuvastamist.

7. Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus esitasid 06.03.2019 vastuse kaebusele.

1) Kaebajate kohustamisnõue on ebaselge. Kaebusest ei selgu, millise menetluse uuendamist

kaebusega taotletakse ehk kaebusest ei selgu kaebaja nõue. Seetõttu ei ole vastustajatel võimalik

kohustamiskaebusele sisuliselt vastata. Parvlaev Estonia huku ühisuurimises osalenud

valitsuskomisjoni (loodud Vabariigi Valitsuse 28.09.1994 korraldusega nr 722-k) tegevus

lõppes JAIC-i lõpparuande avaldamisega 1997. a detsembris. 19.12.2006 lõpparuande koostas

Riigikogu poolt 1994. aastal moodustatud asjatundjate komisjon. Riigikogu poolt sõjatehnika

väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud komisjoni tegevust puudutava kohustamis-

nõude puhul ei saa olla vastustajaks VV ega JuM. Seega tuleks kaebajatel oma kaebust

täpsustada ja näidata, millise VV pädevusse kuuluva menetluse uuendamist nad nõuavad või

esitada uus selge nõue.

Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebajate tegelik eesmärk suunatud parvlaev Estonia huku

põhjuste täiendavale uurimisele. Meresõiduohutuse seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevalt

selgitatakse laevahuku ja inimese surmaga kaasnevate laevaõnnetuste asjaolusid ja põhjuseid

ohutusjuurdluse raames, mida viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. VV-l puudub kehtiva õiguse kohaselt pädevus viia

läbi menetlusi laevaõnnetuste põhjuste uurimiseks.

Lisaks on kohustamiskaebus esitatud hilinenult. Kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse

või viivituse korral võib esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates

(HKMS § 46 lg 2 kolmas lause). Kohtueelne taotlus laevahuku põhjuste uurimise uuendamiseks

esitati VV-le 19.10.2016 ning kaebus halduskohtule esitati 19.12.2018, seega kaks kuud

tähtaega ületades.

2) Vaidlustatud JuM-i 19.11.2018 kirjas väljendas JuM (viitega JuM-i varasemale 07.06.2016

kirjale) selgelt positsiooni, et tal puudub pädevus avalduse sisuliseks lahendamiseks. Sellest

tulenevalt on 19.11.2018 vastus käsitatav vastusena märgukirjale märgukirjale ja selgitus-

taotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1

tähenduses. Nagu nähtub kaebusest, siis vaidlust ei ole, et JuM ei ole pädev haldusorgan

otsustama Estonia huku uurimise menetluse uuendamise küsimust. Seega ei saa vastuses

märgitu kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, st sellega ei tekitatud kaebajatele ega kellelegi teisele

õigusi ega kohustusi, neid ei muudetud ega lõpetatud. Seega ei ole JuM-i 19.11.2018 vastuse

näol ilmselgelt tegemist haldusaktiga ning kaebajatel puudub tühistamiskaebuse esitamiseks

3-18-2376

5(7)

ilmselgelt kaebeõigus. Seega on alust jätta tühistamiskaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2

p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

3) Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tuvastuskaebuse esitamine ei ole antud juhul kaebajate õiguste

kaitseks vajalik. Kaebajad ei ole õiguskaitsevajadust ka oma kaebuses põhistanud. Seega on

alust jätta tuvastamiskaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1

ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et L. B. ja L. J. kaebus kuulub rahuldamisele (rahuldamisele kuulub üks

alternatiivselt esitatud nõuetest). Kohus selgitab enda seisukohta alljärgnevalt.

9. Kohtule esitatud teabest ja dokumentidest nähtub, et kaebajad esitasid 19.10.2016 EV

peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks. Ainus

tagasiside, mille kaebajad kohtule teadaolevalt sellele pöördumisele said, oli L. B. le

adresseeritud JuM-i 19.11.2018 kiri. Nimetatud kirja sisuks oli kokkuvõtvalt see (viite kaudu

JuM-i varasemale 07.06.2016 kirjale, mis oli saadetud SEA-le), et haldusmenetluse uuendamise

otsustamine on VV, mitte JuM-i pädevuses ning JuM ei pea põhjendatuks pöörduda menetluse

uuendamiseks VV poole. Seega nähtub eelnevast, et haldusorgan, kellele taotlus esitati ja kes

oleks pädev seda lahendama, ei ole taotlusele vastanud ning taotlusele vastas haldusorgan,

kellele see taotlus ei olnud esitatud ning kes ei olnud ka pädev seda lahendama.

Kohtumenetluses (sh eelistungil ja põhiistungil) ei selgitanud vastustajad (VV ja JuM) kohtule

arusaadavalt, millisel õiguslikul alusel eelnev menetluskäik tugineb, st kas ja kuidas saab

kaebajate pöördumise lugeda seaduslikult lahendatuks. Vastustajate põhjendustest ei selgunud,

miks ei ole kaebajate 19.10.2016 pöördumine käsitatav taotlusena HMS § 14 tähenduses,

millega algab haldusmenetlus (HMS § 35 lg 1 p 1), samuti ei selgunud, millisel õiguslikul alusel

ei pidanud EV peaminister / VV, kellele taotlus esitati, sellele vastama ja/või millistel asjaoludel

vastas kaebajatele EV peaministri / VV asemel JuM. Seejuures on JuM-i 19.11.2018 vastusest

üheselt tuletatav, et EV peaminister / VV ei olnud JuM-i volitanud kaebajate taotlust lahendama

(JuM-i vastuse sisuks ongi kokkuvõtvalt see, et JuM ei ole pädev taotlust lahendama).

Vastustajad ei selgitanud kohtule üheselt mõistetavalt ka seda, kas vastustajate enda hinnangul

on kaebajate 19.10.2016 pöördumine korrektselt lahendatud ning kas VV on sellele vastamisega

tänaseks viivituses või mitte.

Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada vastustajate seisukohta, et JuM-i vastuskirja tuleb lugeda

vastuseks märgukirjale MSVS § 2 lg 1 p 1 ja § 5 tähenduses. See seisukoht ei anna ühtlasi

vastuseid ülaltoodud küsimustele.

10. Kohtu hinnangul on kaebajate poolt 19.10.2016 EV peaministrile esitatud pöördumine

sisustatav taotlusena HMS § 14 tähenduses, mis on taotluse saanud haldusorgani poolt HMS-is

ettenähtud korras tänaseni lahendamata (JuM-i 19.11.2018 kiri ei ole käsitatav kaebajate

taotluse lahendamisena). Taotluse lahendamise mõistlik aeg on ilmselgelt möödunud (oli

möödunud ka kaebuse esitamise ajaks), seega on EV peaminister / VV kaebajate taotluse

lahendamisega õigusvastaselt viivituses.

11. Kaebajad on esitanud kohtule alternatiivsed tühistamis- ja tuvastamisnõuded, samuti

alternatiivsed kohustamisnõuded.

Kohus märgib siinkohal, et erinevate alternatiivsete nõuete esitamine kaebajate poolt on

mõistetav. Kaebajate 19.10.2016 taotluse menetluskäik ja selle õiguslik tähendus (sh kas

3-18-2376

6(7)

kaebajate taotlus on üldse lahendatud või mitte) on olnud raskelt hoomatav. Sellises olukorras

ei saa heita kaebajatele ette mitmete alternatiivsete nõuete esitamist, mis katavad erinevad

võimalikud hinnangud vastustajate tegevusele.

11.1. Alternatiivsed tühistamis- ja tuvastamisnõuded on kaebajad esitanud juhuks, kui lugeda

kaebajate 19.10.2016 taotlus JuM-i 19.11.2018 vastusega lahendatuks (kui lugeda vastus

haldusaktiks, paluvad kaebajad tuvastada selle tühisus või see tühistada ning kui lugeda see

toiminguks, siis tuvastada toimingu õigusvastasus).

Kohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebajate 19.10.2016 taotlust ei saa lugeda JuM-i

19.11.2018 vastusega (VV poolt) lahendatuks. Sellest tulenevalt puudub alus ja vajadus

kaebajate tühistamis- ja tuvastamisnõuete lahendamiseks, st asjakohasteks saab sellises

olukorras pidada kaebajate esitatud alternatiivseid kohustamisnõudeid.

Ka kaebajad möönsid kohtuistungil, et kui JuM-i 19.11.2018 vastus ei ole sisustatav taotlust

lahendava haldusaktina, siis on selle õigusvastasuse tuvastamine hõlmatud kohustamisnõudega,

st kohustamisnõude rahuldamisel puudub vajadus täiendavalt lahendada JuM-i 19.11.2018

vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet (vt ka HKMS § 45 lg 2).

11.2. Alternatiivsete kohustamisnõuetena on kaebajad taotlenud VV kohustamist uuendama

reisiparvlaev Estonia uppumise uurimise menetlus või otsustama 60 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest sellise menetluse uuendamine.

Kohus selgitab, et ei saa lahendada haldusorganile esitatud taotlust haldusorgani eest, st

esmajärjekorras peab taotluse lahendama haldusorgan, kellele see esitati ning seejärel saab

kohus haldusorgani haldusakti või toimingu vaidlustamise korral hinnata haldusorgani

lahenduse õiguspärasust (vt ka HKMS § 158 lg 3). Seejuures ei saa kohtu hinnangul asuda

seisukohale, et VV-l kaalutlusõigus kaebajate 19.10.2016 taotluse lahendamisel puuduks (või

oleks ilmselgelt ahenenud ühele võimalikule lahendusele). Sellest tulenevalt puudub alus VV

kohustamiseks kaebajate taotlust rahuldama. Küll aga esineb alus VV kohustamiseks kaebajate

19.10.2016 taotlust lahendama, kuivõrd EV peaminister / VV on kaebajate taotluse

lahendamisega õigusvastaselt viivituses.

Kohus ei kirjuta VV-le ette, kuidas kaebajate 19.10.2016 taotlus lahendada, küll aga tuleb

VV-l seda teha mõistliku aja jooksul. Kaebajad on taotlenud VV kohustamist lahendama taotlus

60 päeva jooksul. Kohtu hinnangul saab seda pidada mõistlikuks tähtajaks, samas on selle

eelduseks, et taotluses ei esineks puudusi, mis takistavad selle läbivaatamist. VV-l tuleb seega

käesoleva kohtuotsuse jõustumisel esmajärjekorras hinnata, kas kaebajate taotluses esineb

selliseid puudusi, mida on võimalik kõrvaldada. Kui taotluse lahendamist takistavaid puudusi

ei esine, tuleb taotlus mõistliku aja jooksul lahendada. Taotluse lahendamisena tuleb mõista

menetluse lõppemist ühel HMS §-s 43 nimetatud alusel. Kui taotluses esineb VV hinnangul

kõrvaldatavaid puudusi, mis ei võimalda taotlust lahendada, tuleb kaebajatele viivitamata

selgitada, milliseid puudusi VV näeb ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt HMS §

15). VV-l tuleb sel juhul taotlus lahendada (HMS § 43) mõistliku aja jooksul puuduste

kõrvaldamisest.

VV kohustamine ei tähenda, et VV ei võiks kasutada kaebajate taotluse lahendamisel mõne

teise haldusorgani, nt Riigikantselei või JuM-i abi, kuid lõppotsustus, s.o taotluse läbi vaatamine

või läbi vaatamata jätmine peab kokkuvõttes toimuma VV poolt või VV-lt saadud volituse

alusel VV nimel.

12. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et L. B. ja L. J. kaebuse nõudeid tuleb sisustada

alternatiivsetena, st kui kohus asub seisukohale, et kaebajate 19.10.2016 taotlus on lahendamata

3-18-2376

7(7)

ja rahuldab ühe kohustamisnõuetest, siis on see sisustatav kaebuse rahuldamisena (vt ka HKMS

§ 41 lg 3 kommentaare: HKMS kommenteeritud väljaanne, K. Merusk ja I. Pilving,

2013, lk 172).

Kohus leiab, et kaebajate 19.10.2016 taotlus on nõuetekohaselt lahendamata ning rahuldab

seega kaebuse, kohustades VV-d 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaebajate

19.10.2016 taotluse lahendama või puuduste esinemisel nimetatud taotluses määrama

kaebajatele 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning

lahendama taotluse 60 päeva jooksul puuduste kõrvaldamisest.

Haldusorgan peab taotluse lahendamisel lähtuma hea halduse põhimõttest ning ei tohi

menetluslikke õigusi (sh õigust nõuda taotluse esitajalt puuduste kõrvaldamist) kuritarvitada.

13. Kohus lisab selgitavalt, et arutas vastustajate vastuses esitatud vastuväiteid 24.09.2019

eelistungil ning luges kaebuse, sh kohustamisnõude tähtaegseks (HKMS § 46 lg 2 esimene

lause). Samuti luges kohus esitatud nõuded piisavalt selgeteks. Kohus ei näinud eelistungil ega

ka otsuse kirjutamisel alust tühistamis- ja tuvastamiskaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS

§ 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustajate kanda.

Kaebajad taotlevad menetluskulude hüvitamist kokku summas 5286 eurot, sh riigilõiv 30 eurot,

õigusabiteenuse tasu 4375 eurot ning käibemaks 881 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude

selgitus ja kuludokumendid (tl 58 ja 84-88). Kaebajad on selgitanud, et õigusabiteenuse kulust

2700 eurot on tasutud SEA poolt seoses kaebuse esitamisega haldusasjas nr 3-16-1366, milles

kohus 17.08.2016 määrusega kaebuse tagastas (vt kohtuotsuse p 3). Kaebajate selgituse

kohaselt tugineb praeguses asjas esitatud kaebus nimetatud tasu eest teostatud õiguslikul

analüüsil ning tuleks käesolevas asjas kaebajate kasuks välja mõista.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on erinevate kohtuasjadega ja erinevate kaebajatega, siis ei ole

käesolevas asjas põhjendatud mõista kaebajate kasuks välja SEA poolt enda õiguste kaitsmiseks

kantud kulu. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista vastustajalt välja riigilõivudelt

arvestatud käibemaksu summas 6 eurot – kaebajate poolt esindajale riigilõivu kulu hüvitamine

ei ole sisustatav maksustatava käibena. Ülejäänud osas, s.o õigusabiteenuse kulu summas 2550

eurot ja riigilõivud 30 eurot, on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.

Kohus mõistab seega vastustajatelt solidaarselt kaebajate kasuks välja menetluskulu summas

2580 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik