2-19-7825/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 24. oktoobril 2019

Tsiviilasja number

2-19-7825

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi Ü P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

9720,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht

Tartu

maantee

83-601,

10115,

Tallinn);

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: Ü P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS-i hagi Ü P vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

2. Välja mõista Ü P põhivõlgnevus 3888,78 eurot (kolm

tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja

78 senti), intress 901,08 eurot (üheksasada üks eurot ja

08 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 950,15

eurot (üheksasada viiskümmend eurot ja 15 senti)

PlusPlus Capital AS-i kasuks

3. Välja mõista Ü P viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 3888,78 eurot PlusPlus

Capital AS-i kasuks alates 25.10.2019 kuni põhinõude

kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 62,2% ulatuses Ü P kanda ja 37,8

% ulatuses PlusPlus Capital AS-i kanda.

2. Mõista Ü P välja PlusPlus Capital AS-i kasuks

menetluskulud

699,28

eurot

(kuussada

üheksakümmend üheksa eurot ja 28 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Ü

P tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(699,28 eurot) PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. PlusPlus Capital AS (edaspidi hageja) palus Ü P (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja

mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 3888,78 eurot, intressid 901,08 eurot ja

viivised 3573,28 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivis

määras 0,095616% alates 24.05.2019 kuni põhinõude 3888,78 euro täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Kostja ja Bigbank (edaspidi pank) sõlmisid 27.03.2015 väikelaenulepingu nr XXXX, mille

kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 4130,00 euro kasutamist jooksvate vajaduste

finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel

igakuiste maksetena alates 05.05.2019 summas 178,34 eurot kuni viimase osamakseni

06.04.2020 summas 149,54 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega

tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest

intressimäär 34,90% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja

kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste

kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus lepingu

p. 1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud osaliselt laenu põhisummat

ja intressi alates 05.01.2016 osamaksest. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli pangal

õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on

täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega.

Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas

pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva

saabunuks 04.10.2016.

3. Vastavalt lepingus kokkulepitud intressi suurusele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause

kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressiarvutus on järgmine:

võla põhisumma x perioodis viivitatud päevade arv 243 (alates 05.02.2016 osamaksest kuni

lepingu lõpetamiseni 04.10.2016) x 0,095355 % = 901,08 eurot. 27.11.2017 loovutas pank

oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates

loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid

kohustusi hagejale. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus

järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 960 x 0,095616 % kokku 3573,28 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni - (3888,78 € * 0,095616 % = 3,718 € * 365 päeva = 1357,18 €).

Kostja vastuväited

4. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal võimalik midagi tasuda, kuna tal on maksuameti arest

124 000 eurot ning sissetulek on 364 eurot, millest on alimendid on 200 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab,

et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. 27.03.2015 panga ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr XXXX, lepingu

üldtingimuste

ja

maksegraafikuga

on

tõendatud,

et

lepingupooled

sõlmisid

tarbijakrediidilepingu

lõpptähtpäevaga

06.04.2020,

krediidisumma

4130,00

euro

kasutamiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksetena

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 05.05.2019 summas 178,34 eurot kuni

viimase osamakseni 06.04.2020 summas 149,54 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli

lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 34,90% aastas.

7. Hoiatusega lepingu ülesütlemisest ja teatisega lepingu ülesütlemisest on tõendatud, et kostja

rikkus lepingut ega tasunud vastavalt graafikule laenu osamakseid, mistõttu ütles pank

lepingu üles. Lepingu ülesütlemise õigus ja õigus nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist

on sätestatud üldtingimuste p-s 5.1.1 kohaselt, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt

viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Leping lõpetati

ennetähtaegselt, tagastamisele kuuluv laenu põhisumma oli 3888,78 eurot ja laenu

tagastamise tähtpäev saabus 04.10.2016.

8. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Nõude loovutamise teatisega on tõendatud, et 27.11.2017 loovutas pank oma nõuded kostja

vastu hagejale. Võlanõudega on tõendatud, et nõuete loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg

3888,78 eurot.

9. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113

lg 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku

viivise võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase

täitmiseni.

10. Hageja nõuab kostjalt intressi vastavalt lepingus kokkulepitud intressi suurusele ja VÕS §

113 lg 1 kolmandale lausele määraga 0,095355 % võla põhisummalt 3888,78 eurot 243

päeva eest alates 05.02.2016 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 04.10.2016, kokku

901,08 eurot. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on hageja viivisearvestus

hagiavalduses järgmine: võla põhisumma 3888,78 eurot x viivitatud päevade arv 960 x

0,095616 % kokku 3573,28 eurot.

11. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 34,9% ja krediidikulukuse määr 40,89%.

Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine

krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 23,53%. Seega krediidi kulukuse

määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

12. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 04.10.2016. Kostja poolt tasumata

intressid moodustavad 901,08 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see temalt

hageja kasuks välja mõista.

13. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja

on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

14. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,05% aastas.

15. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti

ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise

nõudmist

võimaldav

tüüptingimus

muutuks

mõistlikuks

tüüptingimuseks,

kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle

nelja korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult

kahjustav viivisemäär on tühine.

16. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal

võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt

3888,78 eurot perioodil 05.10.2016 kuni 24.10.2019 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kokku 950.15 eurot.

17. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3888,78 eurot, intressid 901,08 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised seisuga 24.10.2019 summas 950,15 eurot ning alates 25.10.2019 viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt 3888,78 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 62,2% ja hageja kanda 37,8% ulatuses.

19. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 970 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide

tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 2 tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/h (käibemaksuta), mis on kohtu arvates

mõistlik määr. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 240 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 149,28 eurot (s.o 240-st eurost 62,2%).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik