1-08-5238/20 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-5238

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-5238 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.02.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

B.K, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

1. Vabastada B.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

2. Kohaldada katseaega 1 (üks) aasta.

3. Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. Määrata B.K katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

5. Kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

− elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx;

− ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

− alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Kohustada B.K täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal;

- asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 3 (kolme) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

2(4) - osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavates sotsiaalprogrammides.

7. Vabastada B.K käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.K tunnistati süüdi 17.04.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1,2- § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas

kriminaalasjas mõistetavat karistust Narva Linnakohtu 05.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 2 päeva võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu 2 päeva vangistust alates karistuse täitmisele pööramisest.

Karistuse kandmise algus 01.07.2008 ja lõpp 02.08.2010.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.12.2009.

Kinnipidamisasutusest B.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Isik töötab AS Eesti Vanglatööstuse

pesumajas. AS Eesti Vanglatööstuse Jõhvi osakonna spetsialisti Toomas Krivani poolt sai

kinnipeetav positiivse iseloomustuse. Alates 17.08.2009 osaleb kinnipeetav riigikeele kursustel. Võttis osa „Viha juhtimine“ sotsiaalprogrammist. Isikul töötuse perioode ei ole olnud on töötanud

ametlikult metallifirmas xxx keevitaja abina, mitteametlikult ehitusfirmades betoneerijana.

Vabanedes asub koheselt tööle ehitusfirmasse. Kuritegu oli sooritatud joobes. On suitsetanud

Valget hiinlast, Cracki ja kanepit. Rohkem tarbida ei soovi. Kinnipeetav sooritatud kuritegu kahetseb. Kriminaalhooldust peab väga vajalikuks ja ametnikesse suhtub sallivalt. Kinnipeetav on

korduvalt karistatud kriminaalkorras, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. B.K

puhul oht seisneb füüsilise vägivalla tarvitamises ja on kõige suurem alkoholijoobes olles ning tüli tekkimisel on oht tõenäolisem, samuti suurendab ohtu kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine. Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetav kannab vanglakaristust esmakordselt,

vanglas viibimise ajal ei oma distsiplinaarkaristusi ja teeb pingutusi käitumise muutmiseks paremuse poole, on valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid, leiab kriminaalhooldusametnik, et

B.K on otstarbekohane vabastada ennetähtaegselt ning kriminaalhooldajaga koostöös on võimalus uue kuriteo toimepanemise riske maandada.

B.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Elukoht ja töökoht on garanteeritud. Karistuse

eesmärgid on sisuliselt täidetud. Viimane teise astme kuritegu oli üheepisoodiline, jäi katse staadiumile. Negatiivseks tuleb lugeda seda, et isik on varem juba 4 korda kohtulikult karistatud. Tema käitumine vanglas on üldiselt hea.

3(4)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab,

et B.K tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu 4 korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Isikut on 3

korral karistatud tingimusliku karistusega. Viimase kohtuotsusega karistati teda II astme üheepisoodilise varguse katse toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. Nimetatud otsusele liideti Narva Linnakohtu 05.10.2004 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 2 päeva ning

liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 2 päeva vangistust. Kohtuotsusega karistuse kandmisele ilmus ta ise vabatahtlikult ja õigeaegselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-12) on näha,

et B.K on 21 korral karistatud väärteokorras nendest 8 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja 7 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest nii rahatrahvide kui ka

arestiga. See kõik näitab, et B.K käitumine enne vangistust oli õigusevastase kallakuga.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval

distsiplinaarkaristused puuduvad, kuigi isiklikust toimikust on näha, et B.K on karistatud töölt eemaldamisega 1 kuuks, sest tootmishoones pesumajas, kasutas teise kinnipeetava

suhtes vägivalda, lüües teist kinnipeetavat kaks korda rusikaga näkku. Samas

distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et isegi vanglaametniku arvamusel tegu oli teise kinnipeetava provokatsiooniga.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas ning AS Eesti

Vanglatööstuse Jõhvi osakonna spetsialist iseloomustab kinnipeetavat positiivselt. Samuti on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja alates 17.08.2009 osaleb riigikeele kursustel.

Isik omab pikaajalist elamisluba ja isikuttõendavat dokumenti ID-kaarti kehtivusega 05.04.2012.

Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx.. Tegemist on 3-toalise sotsiaalkorteriga kus Dmitryle on tagatud eraldi tuba. Nimetatud korteris on elamistingimused rahuldavad. Dmitry vanemad ja perekonnaliikmed on valmis Dmitryt vabanedes igati toetama. Kinnipeetavale on tagatud kindel töökoht xxx abitöölisena.

Arvestades Vladimir Šemjagini poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo

toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head

- töökoht ja elukoht ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud hea. Ta kannab

vanglakaristust alates 01.07.2008 ja karistusaja lõpp on 02.08.2010. Kohus leiab, et karistuse

eesmärk on sisuliselt täidetudriigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on kindlalt muutunud paremuse poole. Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi tarvitamist.

4(4) Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada

tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima

seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht , töökoht ning

lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale

käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu

B.K temale Tartu Maakohtu 17.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse

kandmisest enne tähtaega.

Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas, osaleda sotsiaalprogrammis.

Kohtunik Inna Kirsipuu