1-07-2323/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

. Nr. 1-07-2323

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

09. veebruaril 2010. a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Natalia Mark juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja adv. Anne Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu I.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

I.Z tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 31.03.2008.a otsusega (muudetud Tartu

Ringkonnakohtu 20.05.2008.a. otsusega) KarS § 121, § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust 20.12.2004.a Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistuse võrra ja 11.05.2005.a Viljandi Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.08.2008.a.

Tartu Maakohtu 24.10.2008.a. määrusega jäeti I.Z Tartu Maakohtu 31.03.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Karistusaeg algas 29.08.2006.a. ja lõpeb 24.01.2013.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 1/2 karistusajast 12.11.2009.a.

I.Z on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1) 09.04.2001.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 20.12.2004.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 209 lg 2 p 1, 3 ja 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 11.05.2005.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 213 järgi vangistusega 1 aasta ja 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat.

I.Z avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõik sellega seotud kohustused.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et I.Z tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus, kuid ei ole piisavalt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on KarS § 76 lg 1 p 2 järgi see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast.

I.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust teise astme isikuvastaste ja varavastaste kuritegude

eest. Kuriteod, mille eest karistust kannab, on toime pandud kahe eelmise otsusega määratud

katseajal. Vangistuse ajal on teda paarikümnel korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 22.12.2009.a. Seega ei ole kinnipeetav teinud piisavaid järeldusi mõistetud varasemate karistustest ega ole suutnud olla seaduskuulekas isegi kinnipidamiskoha tingimustes. Vabanemisel ei ole I.Z kindlat töökohta, elama asuks ta XXX juurde XXX tallu XXX. Ainuüksi elukoha olemasolu XXX juures ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks.

Kohus leiab, et käesolevaks ajaks I.Z-ile mõistetud karistusest kandmata jäänud karistusaeg on veel liiga pikk tema ennetähtaegseks vabastamiseks. I.Z oma käitumise ja suhtumisega ei ole senini näidanud, et kantud karistus oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel määraks kohus ta aga

kriminaalhooldusele ning kohustaks teda täitma kontrollnõudeid. Karistuse kandmine vabaduses eeldab käitumiskontrollile allutatult täpset ja järjepidevat kontrollnõuete täitmist. I.Z-i

eelnev käitumine ei sisenda veendumust, et ta suudaks sellega toime tulla. Samuti peab kohus

oluliseks eriti tõsiselt kaaluda ennetähtaegset vabastamist nende isikute suhtes, kes on toime

pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Viimane karistus I.Z-ile on mõistetud vägivallaga seotud teo eest.

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et I.Z-i ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas.

Juhindudes KarS § 75, § 76; KrMS § 426 ja § 432, kohtunik

m ä ä r a s:

Jätta vabastamata I.Z (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 31.03.2008.a otsusega

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada I.Z-ilt viiskümmend (450) krooni kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik