2-19-117434/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-117434

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-117434 Tsiviilasi OÜ H P hagi T OÜ vastu võla, viivise nõudes Tsiviilasja hind 2000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ H P (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja esindaja: Ferenc Koso, e-post: ferenc.koso@okincure.ee; Kostja: T OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx). Asja läbivaatamine Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T OÜ hageja OÜ H P kasuks võlgnevus 1261,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 45,64 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T OÜ hageja OÜ H P kasuks viivis võlgnetavalt põhisummalt (1261,69 eurot) alates 23.08.2019.a. lepingulise viivise määraga 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta OÜ H P ja T OÜ menetluskulud T OÜ kanda.

7. Välja mõista kostjalt T OÜ hageja OÜ H P kasuks menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, kokku 525 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T OÜ-l tasuda OÜ-le H P käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-19-117434

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue OÜ H P (hageja) andis T OÜ-le (kostja) vastavalt 28.06.2018.a. sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu punktile 2 õiguse tasu eest kasutada hageja omanduses olevaid maatükke. Hageja rentis kostjale vastavalt lepingule põllumajandusmaid ja esitas kostjale rendi eest arveid kogusummas 1261,69 eurot. Renditasu suuruse on pooled kokku leppinud lepingu punktis 3.1. Hageja on kostjale esitanud arved põllumaade rendi eest ajavahemikul 28.06.2018 kuni 20.05.2019.a. Kostja on oma lepingulist kohustust maksta hagejale rendi eest tasu täitnud ei ole ja hageja poolt esitatud arved nr. xxxx ja xxxx on kostjal täies mahus tasumata. Seega on kostjal tasumata hagejale kokku tulenevalt esitatud rendiarvetest 1261,69 eurot, mis kostja põhivõlaks. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud.

Hageja palub mõista kostjalt põhivõlg summas 1261,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 45,64 eurot, viivis võlgnetavalt põhisummalt (1261,69 eurot) alates 23.08.2019.a. lepingulise viivise määraga 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Jätta Kõik menetluskulud jätta kostja T OÜ kanda ja mõista kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, õigusabikulud summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-19-117434

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas

225 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 300 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 525 eurot (225+300). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik