1-19-6915/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6915 Kohtukoosseis Orvi Koik, ja

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

B.K süüdistuses KarS § 423 1

järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. septembri 2019.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava B.K kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Prokurör

Katerin Hovi Süüdistatav B.K isikukood XXX elukoht: ; X ; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: XX X X ; karistatus: 1 kehtiv XX; töökoht või õppeasutus: XX kriminaalkaristus: Pärnu Maakohtu 17.07.2019.a otsusega KarS § 4231 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 73 lg 1 järgi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kahtlustatavana kinnipidamine: 02.09.2019.a kell 11.57

Kaitsja Paul Järve Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 3. septembri 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-19-6915

muutmata.

Kaitsja taotlus tõendi kogumiseks jätta rahuldamata ja tagastada tõend kaitsjale

.

2 Kaitsja apellatsioon

jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. B.K

17.07.2019 süüdistatakse selles, et tema olles Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt karistatud KarS § 4231 st (episoodid 07.05.19, 08.05.19, 19.05.19), juhtis ee tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 02.09.2019.a kella 11.57 ajal Tallinnas A.H.Tammsaare teel Pärnu mnt ja Rahumäe tee vahelisel alal suunaga Rahumäe tee poole mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg-nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud.

Seega B.K pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 3. septembri 2019 otsusega tunnistati B.K lühimenetluses süüdi KarS § 4231

vangistus 6 kuud. järgi ja talle mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus KarS § 65 lg 2 4 kuud vangistust. alusel s karistuse kandmata osa, uurendati mõistetud karistust ära 4 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti B.K kinnipidamise päev 02.09.2019.a. B.K suhtes B.K kohaldati tõkendina vahistamist, vahistati

kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

2.1 Sama otsusega lahendati mene . tluskulude ja asitõenditega seonduv

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas a B.K kaitsja . süüdistatav Paul Järve Kaitsja taotleb t Harju Maakohtu 03.09.2019 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-6915 ühistada B.K KarS § 423 1 alusel süüdimõistmises osaliselt s.o. temale mõistetud karistuse vangistus- – üldkasuliku tööga asendamata jätmises. Teha uus kohtuotsus millega asendada B.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Vabastada B.K viivitamatult vahi alt. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 03.09.2019.a. kohtuotsus B.K süüdimõistmises ja karistamises ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Jätta süüdistatava menetluskulud riigi kanda.

3 3.1 Esmalt peatub kaitsja asjaolul, et antud kriminaalasja menetlemisel ei ole B.K-le reaalselt tagatud kaitseõigust. Allakirjutanu on sunnitud märkima, et KrMS § 45

l Oluline on, et inimene andes allkirja kaitsj g 3 sätestatu ei taga isiku kaitseõigust reaalselt. a abist loobumise nn vormlehele, ei adu ega saagi aduda mida selline loobumine endaga kaasa toob. B.K on kaitsjale selgitanud et ei teinud kaitsjast loobumise otsust , 02.09.2019.a. iseseisvalt, vaid kallutatult. Nimelt selgitas talle kohtueelne menetleja, et milleks talle kaitsja, kui ta on end süüdi tunnistanud ja küsis, kas tal on raha ülearu. Seevastu politseinik, kes ta kohtusaali viis nentis, et pole suuremat rumalust kui sellisele kohtuistungile ilma kaitsjata ilmumine. Kuidas saaks isik teha sellises olukorras ainuõige otsuse, kui ta pole jurist. kus B.K Käesoleva kriminaalasja menetlemisel Harju Maakohtus tekitati olukord, jäi sisuliselt ilma kaitseta, ta pole isegi tutvunud kriminaalasja materjalidega. Sellega rikuti EIÕK artikkel 6 lg 3 p b ja c toodud põhimõtteid.

B.K ei saanud piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks.

3.2 Kohtuistungi protokollist ei ilmne, et süüdistatavale oleks selgitatud, et antud asjas on olukord tema jaoks võib kui ta arvab, teda võidakse vahi alla võtta jne. Pole -olla keerulisem, selge, kas sellise selgituse korral oleks B.K ikka veel soovinud menetlust ilma kaitsjata. va vastus kohtule (protokoll lk Tunnistan Kas süüdistata 2) „Süüdistus on arusaadav. ennast süüdi. len nõus asja lahendama lühimenetluses kiirmenetluse sätete järgi“: väljendab O ikka süüdistatava enda seiskohta, on arusaamatu. Keegi pole talle selgitanud, mis tähendab „lühimenetluses kiirmenetluse sätete järgi“. Kindlasti pole need süüdistatava enda sõnad. Kaitsja oleks kindlasti olnud omal kohal seda selgitust andma.

3.3 Süüdistatav selgitas kohtule, et elab koos 6-e aastase lapsega ema juures ja kasvatab last üksinda. Edasi järgnevad kohtu lakoonilised küsimused ning s

ellise minimalistliku küsimustiku järgi ei selgitanud kohus välja tegelikku olukorda ja ilmselgelt see kohut ka ei

huvitanud. Kohus ei kontrollinud B.K laps kui kohus millisesse olukorda jääb otsustab lapse ema vahistada. kas asjaolu, et siiani on last Kohus ei hinnanud üldse seda, üksinda kasvatanud lapse ema, on määrav või mitte. Kohus jättis lihtsalt lapse

B.K ema hoolde ja kõik. Asjaolu, et lapse vanaema on 50 aastat vana, ei tähenda, et ta saaks ja võiks lapse eest hoolt kanda 8 kuu jooksul.

3.4 Prokuröri süüdistuskõnes oli arvesse võetud, äikese lapse ema,

et B.K on v et ta on valmis tegema üldkasulikku tööd ja seda lausa palus kohtus endale määrata. Prokurör pidas võimalikuks, puhul võiks mõistetava karistuse asendada üldkasuliku et B.K tööga. Apellandi arvates on tegemist tähelepanu vääriva seisukohaga, mis samamoodi

arvestab kõikide asjaoludega ja B.K isikuga. Siia tuleks lisada ka inimlik mõõde, mille kohaselt B.K alaealine laps ega tema vanemad ei peaks kannatama B.K

B.K ise oma minetuste pärast. Samas saaks selle lahendi puhul karistuse, mis on oma sisult vägagi reaalne.

3.5 Apellandi hinnangul on kohus küll välja toonud, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke (tal ei ole tööd ja iseseisvat sissetulekut ), talle mõisteti Pärnu MK 17.07.19.a. kohtuotsusega samuti KarS § 4231 järgi 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kuid sõitis uuesti ilma

B.K juhtimisõigust omamata ja et tegemist on rikkumise süstemaatilise toimepanemisega

, kuid siiski ei ole veenvalt esitatud, miks peaks isiku suhtes rakendama kõige rangemat karistust, mis on olulisel määral seotud põhiõiguste riivega. B.K kinnitas kohtus, et sai arestimajas viibides aru, et olukord on tema jaoks karm ja et ta tegi sellest enda jaoks järelduse et enam ühtegi rikkumist toime ei pane. Otsustades, et karistuseks sobib üksnes ,

4 vangistus, kohus neid B.K selgitusi aga ka kinnitust, et ta kindlasti enam autoga ei sõida, arvesse ei võtnud.

3.6 Kõige vähem veenvaks tulebki pidada kohtu seisukohta sellest, et mõistetava vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga ei võimaldaks kohtu arvates saavutada karistuse eripreventiivseid eesmärke. Seejuures tuleb märkida, et B.K ei ole varem pikaajaliselt üldkasulikku tööd teinud, mistõttu järeldus, et see ei täida karistuse eripreventiivseid eesmärke,on üksnes ja ainult oletuslik. Apellandi arusaamiste kohaselt on võimalik karistuse eripreventiivseid eesmärke vabalt saavutada prokuratuuri poolt taotletud karistuse mõistmisega.

3.7 Kohtuotsuses on B.K vahistamisel viidatud KrMS § 130 lg 4 1 , mille sätetele kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kaitsja hinnangul on kohus vahistanud B.K ilma ühegi seadusliku põhjenduseta. Kohtuotsuses viidatud KrMS § 130 lg 4

1 räägib kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistamisest. Õiguskirjand sisustatakse seda sätet uses ikkagi kahtlusega, et süüdistatav võib pärast süüdimõistvast otsusest teadasaamist pakku minna. Harju Maakohtu põhjendustes vahistamise vajadusest räägitakse aga hoopis sellest, et kui mõistetakse vabadusekaotuslik karistus pöö ljuhtumil ka täitmisele

ratakse see reege ning ei saa väita, et isiku kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmiseks tagamiseks oleks EV-s harukordne. Üldine viide KrMS § 127 sätetele, ei sisalda ühtegi konkreetset viidet B.K kohta. Kohus - lähtus B.K vahistamisel täielikult KrMS välistest asjaoludest ega esitanud ühtegi seaduslikku põhjendust tema vahi alla võtmise kohta. Seda tuleb käsitleda põhjendamiskohustuse rikkumisena

4. Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve on edastanud täiendava seisukoha, milles korratakse juba apellatsioonis toodut ning täiendatakse apellatsiooni osas, mis puudutab MK tervislikku seisundit. Seoses sellega taotleb kaitsja esitada lisa tõendit MK tervisliku seisundi kohta.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

5. Prokurör leiab, et Harju Maakohtu 03.09.2019 otsus nr 1-19-6915 B.K süüditunnistamises on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

5.1 Vaatamata asjaolule, et prokuratuur taotles kohtuistungil vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, on kohus põhistatud kohtuotsuses õigesti leidnud, et B.K on juba samalaadse kuriteo eest karistatud tingimusliku karistusega, mis ei ole mõju avaldanud. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas arutlusel olev kuritegu toime pandud katseajal ja liiklusalaste süütegude toimepanemine on karistusregistrist nähtuvalt B.K käitumismuster.

5.2 Puutuvalt vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisesse ja üldkasuliku tööga asendamisse, nähtub süüdistatava karistusregistrist, et temale 28.06.2019 mõistetud liiklusalane väärteokaristus on asendatud üldkasuliku tööga. B.K on ka üldkasuliku töö sooritanud, ent nähtavasti ei ole sellest oma järeldusi teinud, kuna B.K on taas tabatud liiklusalase süüteo toimepanemiselt. Samuti ei ole mõju avaldanud mitmed liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ega ka varasema tingimisi vangistus. B.K on käesoleva kuriteo toimepanemisega kuritarvitanud

5 kohtu poolt näidatud usaldust kanda vangistust tingimisi ning on pannud toime uue samalaadse kuriteo ja sellega ka katseaja kõige raskema rikkumise.

5.3 Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kohtu poolt reaalse vangistuse mõistmise tõttu on B.K 6-aastase lapse eest hoolitsemise korraldamine raske. B.K elab oma ema juu

res ja kasvatab üksinda last. B.K ema küll aitab lapse eest hoolitseda, kuid olukorras kui B.K viibib vanglas, on vanaemal üksinda lapse eest hoolitsemine keeruline terviseprobleemide ja töögraafiku tõttu. Samas oli B.K ise teadlik enda kodusest olukorrast nii eelmise kuriteo toimepanemise ajal 2019.aasta maikuus kui ka käesolevas kriminaalasjas arutlusel oleva episoodi puhul ning samuti oli B.K teadlik, et tal on katseaeg ning teadlik ka asjaolust, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus jäeti KarS § 73 järgi tingimisi kohaldamata, kui B.K ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. See teadmine aga ei takistanud temal uut kuritegu toime panna. Kuna B.K on juba vahetult katseaja alguses pannud toime eelmise kuriteoga sama kvalifikatsiooniga uue kuriteo, ei saanud temale üllatuseks tulla asjaolu, et ka varasem karistus võidakse täitmisele pöörata.

5.4 Kaitsja taotleb süüdistatava viivitamatult vahi alt vabastamist, kuid arvestades liitkaristusena mõistetud vangistuse pikkust ja asjaolu, et on vaja tagada, et karistus süüdistatava poolt ära kantakse ning kuna Harju Maakohus on otsustanud, et karistus kuulub koheselt ära kandmisele, on karistuse täitmiseks ning karistuse mõjususe saavutamiseks põhjendatud tõkendina vahistamise kohaldamine. Isik on rikkunud katseaja nõudeid ja seega ei pruugi isik ka edaspidi järgida õigusnorme. Süüdistatav on kiirmenetluse korras toimetatud kohtusse, kuna ta on tabatud uue kuriteo toimepanemiselt kohtu poolt määratud katseajal ja kahtlustatavana kinni peetud, seega on tõkendina vahistamise kohaldamine proportsionaalne ja põhjendatud. Süüdistatav on samalaadse kuriteo eest ka varasemalt karistatud.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, , leiab prokuröri seisukohaga , et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

6.1 Kolleegium peab vajali kaitsja poolt apellatsiooni lisana esitatud kuks märkida, et täiendavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on lühimenetlusega, mistõttu

on välistatud selliste täiendavate tõendite esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktik Riigikohtu as lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses h perekondlike asjaolusid ja enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, s lähedaste tervislikku seisundit puudutavaid tõendeid. Vaatamata sellele, et isikul puudus kohtumenetluses kaitsja, ei oleks lühimenetluse omapära tõttu saanud vastavaid tõendeid esitada ka maakohtus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-91-07, p 73-1-1- id 99-13 p 10). Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10 p 10.1).

6.2 Ringkonnakohus peab vajalikus apellandi tähelepanu juhtida KrMS § 3211 lg 1 sättele, mille kohaselt on apellatsiooni muutmine, täiendamine, sealhulgas laiendamine lubatud juhul, kui see toimub apellatsioonitähtaja lõpuni. Harju Maakohtu otsuse ärakirja sai B.K

6 B.K kätte 20.09.2019.a (tl 66), seega oli apellatsiooni muutmine, täiendamine ja laiendamine lubatud kuni 7.10.2019.a. Käesoleval juhul ei tule kohaldamisel ka KrMS § 3211 lg 2 säte, kuna tegemist ei ole õiguse tõlgendamisega, vastuväitena teise apellantide väidetele ja tegemist ei ole ka uute asjaoludega, mis oleks saanud apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Apellatsiooni täiendamine apellandi poolt on toimunud peale apellatsiooni tähtaja lõppu ning ilmselgelt ei ole kooskõlas KrMS § 331 lg 11 p 2 mõttega, mistõttu jätab kolleegium need täiendavad seisukohad tähelepanuta. Käesoleval juhul on

kaitsja sisuliselt vastanud enda esitatud apellatsioonile, mis ilmselgelt ei ole vajalik ega kooskõlas KrMS § 331 lg 11 p 2 sätestatuga, kuivõrd seisukohtade all on mõeldud teiste apellatsioonimenetluse poolte arvamuse ärakuulamist esitatud apellatsiooni osas.

6.3 Kaitsja taotleb esitada ka lisa tervisliku seisundi kohta. Koll tõendit MK eegium märkis juba eelnevalt p 6.1, et lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine on ei ole ik esitada välistatud apellatsioonimenetluses, mistõttu enam võimal täiendavaid tõendeid, sh lähedaste tervislikku seisundit puudutavaid tõendeid. Seega kaitsja taotlus täiendava tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata ning esitatud tõend tagastada.

7. Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1- 63- duse puudumine 14 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjen käsitatav KrMS § 339 lg 1 p s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. - Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 1) rikkumine - lg sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või käsitatav kriminaalmenetlusõiguse -veenvuse korral - olulise rikkumisena KrMS § 2 mõttes. KrMS § 7 järgi tuleb kvalifitseerida 339 lg 339 lg 1 p üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse 339 lg 1 p-s puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-14- 14, p-d 699-700).

7.1 Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

7.2 Kohtukolleegium leiab üheselt, et ainetu on kaitsja väide, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 12 sätteid. Riigikohtu Üldkogu on oma lahendis nr 3-1-2-1-00 asunud seisukohale, et isikule, kelle tegudele hinnang antakse, peab olema tagatud võimalus realiseerida Põhiseaduse §-s 24 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, õigus kaitsja abile, esitada tõendeid ja argumente kuriteosündmuse ja süü kohta ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artiklis 6 (3a), (3b), (3c) sätestatud õigusi. Kui kohtualune ei saa omi õigusi

7 tõhusalt kaitsta, võib sellel olla kumulatiivne toime, mistõttu kohtulik arutamine võib tervikuna osutuda ebaõiglaseks. Käesolevas asjas on süüdistatav B.K olnud maakohtus oma kohtuasja arutamise juures, saanud esitada oma argumente ja taotlusi ning anda ütlusi, seega saanud kaitsta oma õigusi tõhusalt. Tal on olnud tagatud õigus kaitsta end ise või saada tasuta õigusabi, saada teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja alustest. Käesolevas asjas oli loetletud õiguste kasutamine süüdistataval täiel määral võimalik, sh Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni (EIÕK) artiklis 6 sätestatud õigused. (3a), (3b), (3c)

7.3 Apellant asub seisukohale, et süüdistatavale ei olnud tagatud reaalset kaitseõigust, kuivõrd isik andes allkirja kaitsja abist loobumise kohta, ei saanud aru mida selline loobumine endaga kaasa toob. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu, kuivõrd süüdistataval oli tagatud õigus kaitsta end ise ning B.K on avaldanud sõnaselgelt kirjalikus vormis (tl 11), et ta ei soovi kaitsjat ja on teadlik kaitsjast kinnitas oma loobumise tagajärgedest. B.K allkirjaga, et ei taotle kaitsja osavõttu kohtueelsest menetlusest ega kohtumenetlusest. Tegemist ei ole pelgalt vormiga seaduse paragrahvid, vaid selles on , millel märgitud üksikasjalik selgitus, mis õigused on isikul ja õigusest loobumise tagajärjed

. Samuti on olemas selgitus, et kahtlustataval ja süüdistataval on õigus igal ajal tagasi võtta kaitsjast loobumise otsus ja taotleda kaitsja osavõttu menetlustoimingust või kriminaalasja arutamisest. Kohtumenetluses on maakohtunik küsinud üle, kas isik ei ole soovinud endale kaitsjat (tl 25) ning ta ei süüdistatav B.K kinnitas, et on loobunud kaitsja osavõtust ehk teisisõnu ole soovinud kaitsjat. Seega ei soovinud B.K tagasi võtta kaitsjast loobumise otsustust ning ei taotlenud kaitsja osavõttu kriminaalasja arutamisest maakohtus. Asjaolu, et B.K on vastavast õigusest teadlik ud sellest ka täiel määral aru, olnud ja saan näitab ilmekalt tema enda taotlus kohtule kaitsja määramiseks apellatsiooni esitamiseks (tl 39). Asjakohatu on kaitsja seisukoht, et kohus oleks pidanud selgitama süüdistatavale, et antud asjas on olukord süüdistatava suhtes keeruline, et teda võidakse vahi alla võtta jn Tõkendi

e. küsimuse, sh milline karistus tuleb süüdistatavale mõista lahendab kohus kohtuotsust tehes nõupidamistoas, mitte kohtuistungi või kohtulikul uurimisel t rakendades . Seejuures olid tõendamisasjaolud teo toimepanemist ning kohtus õiguslikke vaidlusi selged, isik tunnistas sisuliselt ei toimu kaitsjast loobumine oleks nud, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et olnud

vastuolus õigusemõistmise huvidega.

8. Kaitsja , et on s märkis, et süüdistatava sõnad nõus asja lahendamisega lühimenetluse kiirmenetluse sätete järgi väljendab ikka süüdistatava seisukohta, kuivõrd

kindlasti pole need süüdistatava enda sõnad, märgib kolleegium järgmist. B.K on esitanud taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (tl 23) ning taotluses on selgitatud lühimenetluse olemust. Lisaks on B.K tutvunud kiirmenetluse protokolliga ja toimiku materjalidega ning andnud selle kohta ka allkirja (tl 1). Seega on süüdistatav olnud teadlik mida tähendab lühimenetlus ning tutvunud ka kiirmenetluse protokolliga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et KrMS süstemaatilise tõlgendamise tulemusel tuleb vaidlused kohtuistungi protokolli tegelikkusele vastavuse üle reeglina jätkuvalt lahendada KrMS § 158 sätestatud 12). Süüdistatav ei ole -s korras (vt 3-1-1-38- esitanud maakohtule vastuväiteid protokolli sisu kohta ega esitanud taotlust protokolli parandamiseks. Kaitsjale on 11.09.2019 ning tehtud kättesaadavaks kohtuistungi helisalvestis juhul kui kaitsja leidis, et p protokoll ei vasta rotokollis märgitu ei vasta tõele või helisalvestisele, siis oleks tal olnud võimalik taotleda helisalvestise kuulamist ka

8 apellatsioonikohtus, kuid seda taotlust esitatud ei ole, mistõttu on kolleegiumil võimalik tugineda apellatsioonim Riigikohtu enetluses üksnes maakohtu istungiprotokollile. kriminaalkolleegium on rõhutanud, et KrMS § s 158 sätestatud õiguse kasutamata jätmine ei - saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni või kassatsiooni esitamisele (vt 3-1-1-122-05, p 7).

8.1 Ainetu on kaitsja apellatsioonis märgitu, et B.K-le esitatud küsimused olid lakoonilised ja minimalistlikud ning kohus ei ole selgitanud välja tegelikku olukorda ja maakohus ei suutnud ei pidanud vajalikuks oluliste asjaolude kohta küsimusi esitada, mistõttu isik end ise kaitsta, kuna . sõltus üksnes temale esitatud küsimustest Kaitsja jätab täielikult tähelepanuta, et KrMS § 237 lg 5 kohaselt kui süüdistatav taotleb enda ülekuulamist, siis järgitakse § s 293 sätestatut. Seega toimub süüdistatava KrMS - ülekuulamine ristküsitlust kasutades, mitte vabas vormis. KrMS § 237 lg 6, § 293 lg 4 tulenevalt ei ole kohtul kohustust kasutada küsitlemise võimalust vaid see on kohtu õigus ning kohus ongi tähtsust omavate asjaolude , väljaselgitamiseks kasutanud õigust esitada süüdistatavale küsimusi. Seejuures on maakohus lubanud ka süüdistataval ristküsitluse käigus endal anda selgitusi vabas vormis, mitte ainult (tl 26). On ilmselge, et vabas vormis antud ütluste puhul saab isik ise anda ütlused just nende asjaolude os , mida tahab ja peab vajalikus selgitada

as , kuna küsimusi ju ei esitata. Kokkuvõtvalt asub kolleegium üksmeelselt seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes ning maakoh

tus toimunud kohtulik arutamine on olnud terviklikult õiglane.

9. Kaitsja taotleb tühistada otsus vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmises osas ja asendada mõistetud vangistus üldasuliku tööga, kuid põhjendustes vaidlustab ka karistusliiki, mistõttu võtab kolleegium seisukoha ka karistusliigi osas. Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistusliigi- ja kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks - olevaid asjaolusid. Nii on maakohus a estanud karistust kergendava asjaoluga ja rv raskendavate asjaolude puudumist - kui ka , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule.

9.1 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. B.K-le inkrimineeritud kuriteo sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loog tele, mis iliselt, viidates nii varasematele süütegude eest mõistetud karistus e , B.K tada ripreventiivset mõju ei avaldanud põhistanud, miks pole võimalik karis sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise Käesoleval karistusega. juhul ei ole maakohus karistusliigi valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi valiku aluseks olevaid asjaolusid (tl 59). Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei KarS § antud juhul 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud karistuse, mis vastab täielikult tema B.K-le süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh

õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades B.K

9 B.K jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud.

9.2 Kaitsja

panuta, et k konkreetses asjas jätab täielikult tähele äesoleval juhul on maakohus süüdistatavale mõistnud täpselt sellise karistuse, kui seda on taotlenud prokurör. Erinevus prokuröri poolt taotletust on vaid põhikaristuse võimalik individualiseerimine, kuid selle näol pole tegemist eraldi karistusliigiga. Apellant on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et vangistus 8 kuud on saadud liitkaristuse moodustamise tulemusena ning vangistuse pikkus ei tulene sellest, et maakohus oleks kuriteo eest mõistnud ebamõistlikult pika vangistuse.

10.

. Kaitsja taotleb KarS § 69 sätte kohaldamist Kolleegiumil tuleb märkida, et käesoleval juhul on olemas vangistuse asendamiseks kuigi üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätab apellant tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Seega on maakohus õigesti arvestanud ka B.K isikut. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et B.K suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiv kuritegu ja süüdlase isikut iimiseks, arvestades toimepandud (korduvalt karistatud samalaadse teo eest väärteokorras, , kuna on küsitav sh samalaadse kuriteo eest) üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest

individualiseerimise viisidest ning ka rahalise karistuse asendamine korduvalt üldkasuliku tööga ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt

, siis puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused KarS § 69 kohaldamiseks.

10.1 Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga ning leiab üksmeelselt, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vangistus. Sarnaselt maakohtuga puudub kolleegiumil igasugune usk, et B.K suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on B.K pu Seda kinnitab lisaks eeltoodule ilmekalt asjaolu, et B.K hul väga kõrge. , olles karistatud samalaadse teo eest, pani toime uue kuriteo juba mõne kuu möödumisel ning seda temale määratud katseaja alg ee näitab ilmekalt, et uses. S B.K jaoks võib olla tavapärane liiklussüütegude toimepanemisele suunatud käitumismall ning B.K ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses.

10.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et KarS § 69 sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatava näol on tegemist noore naisterahvaga, kes kasvatab üksinda väikest last ja süüdistatav soovib üldse autost loobuda, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et B.K kasvatab väikest last ja tal on soov aut kohaldada KarS § ost loobuda, ei anna alust 69 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada.

10 11. Kaitsja asub seisukohale, et B.K on vahistatud ilma ühegi seadusliku põhjenduseta, mistõttu on rikutud põhjendamiskohustust ning isik vahistati KrMS välistest asjaoludest. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus on vahistanud B.K KrMS § 130 lg 41 alusel, kuid lisaks sellele oleks maakohus pidanud ka põhjendama, miks ta asub seisukohale, et B.K tuleb vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Samas jätab kaitsja tähelepanuta, et KrMS §

130 lg 41 näeb ette eraldi aluse vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks kohtuotsuse tegemisel KrMS § 9 nimetatud küsimust lahendades. Sellise vahistamisaluse kehtestamise 306 lg 1 p-s põhiseaduslikuks aluseks on põhiseaduse § 20 p 1 esimene alternatiiv, mis lubab seaduses sätestatud juhtudel ja korras võtta isikult vabaduse süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks.

Sarnaselt KrMS § kuid erinevalt näiteks sama paragrahvi lõikest 130 lg- 4 - le 2 - annab KrMS § 130 lg 41 kohtule õiguse võtta süüdistatav vahi alla ilma prokuratuuri vahistamistaotluseta (vt nr 3-1-1-94-12).

11.1 Vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega. KrMS § 130 lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise - tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 1 ette nähtud korras 414 lg-s vanglasse ja läheb pakku. Seega kolleegium nõustub kaitsjaga, et maakohus pidanuks selleks, et isik KrMS 130 lg 4 § 1 alusel vahistada, ära näitama need faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma.

11.2 Maakohus on viidanud, et tegemist on süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes katseajal pani toime uue kuriteo ning edasi on tehtud viide KrMS § 130 lg 41, kuid mida sellest järeldatakse otsuse põhjendustest ei selgu. Seega on maakohus rikkunud KrMS § 312 p 7 sätestatud tõkendi kohaldamise põhj tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega endamise kohustust ning KrMS § 339 lg 2 mõttes, see rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja kuid saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest minetus ringkonnakohtul on võimalik see kõrvaldada ning tõkendi kohaldamist täiendavalt põhistada.

11.3 Tulenevalt KrMS § 312 p 7 sättest tulnuks maakohtul B.K vahistamist põhjendada, näidates need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis olid aluseks järeldusele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks alust ei anna. Kolleegium on seisukohal, et maakohtul oli põhjendatud alus tõkendina kohaldada vahistamist ning B.K vahistada süüdistatav kohtusaalist. näol on tegemist isikuga, kes pani temale inkrimineeritava süüteo ning kolleegium nõustub toime katseajal kaits 8 kuud vangistust ne vaid suhtelist pikk, jaga, et mõistetud liitkaristus ei ole lühiajali mistõttu on alus arvata, et B.K võib hakata hoiduma kõrvale karistuse kandmisele asumisest. Seejuure kinnitavad sellist veendumust ka süüdistatava enda ütlused, et tal on plaan ema juurest lahkuda ja üürida Tallinnas korter, mistõttu võib osutuda võimatuks talle KrMS § 141 lg 1 ettenähtud korras teatise edastamine selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Arvestades eeltoodut peab kohtukolleegium põhjendatuks süüdistatava suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist.

11 12. KrMS § 185 lg 2 sätestab § 337 lõike 1

, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. apelleeritud kohtuotsuse B.K Kuna kohtukolleegium jätab suhtes muutmata ning valitud

kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

13. Eeltoodu alusel ja 1 kolleegium juhindudes KrMS § 337 lg 1 p ; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtu Harju Maakohtu 3. septembri 2019 muutmata ja esitatud apellatsiooni .a otsuse lühimenetluses rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/