2-19-8970/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8970

Kohtuasi

Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) avaldus

täisealisele isikule XX-le (X) eestkoste seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.08.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu),

esindaja Sirli Sõstar-Peerna

Puudutatud isik I XX (ik XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi

abi Oleg Matvejev

Puudutatud isik II DD (ik XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III QQ (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.08.2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetlusosaliste kulud nende endi kanda,

välja arvatud XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (avaldaja) esitas 12.06.2019 Harju Maakohtule

avalduse täisealisele isikule XX-le (puudutatud isik I) eestkostja määramiseks. Avaldaja palus

määrata eestkostjaks Saue vald Saue vallavalitsuse kaudu.

Puudutatud isik I oli liikumispuudega ja 80%-lise töövõimekaotusega ohtralt alkoholi tarvitav

Saue valla kodanik. Ta invaliidistus 1991. aastal toimunud autoõnnetuse tagajärjel. 2019. aasta

märtsis sai ta purjuspäi olles raske vigastuse (parema reieluu murd, mis vajas operatsiooni),

mistõttu liikus peamiselt ratastoolis. Tema toimetulek oli piiratud ja ta vajas kõrvalist abi. D ja

QQ (vanemad) teda piisavalt abistada ei saanud ja ei suutnud, sest olid eakad ja puudutatud isik

I oli nende suhtes vägivaldne (teda oli selle eest ka ühel korral kohtulikult karistatud). Vanemad

arvasid, et puudutatud isik I vajas psühhiaatrilist abi ning erihoolekandeteenuseid, kuid

puudutatud isik I ise niimoodi ei arvanud.

Kodukülastusel kinnitas puudutatud isik I, et erihoolekandeteenuseid ta ei vaja. Enda arvates ta

alkoholi ülemäära palju ei tarbinud ning psühhiaatri juurde minekut vajalikuks ei pidanud.

Kogu kodukülastuse kestel tarbis puudutatud isik I viinapudelist alkoholi ning temaga

suhtlemine muutus peagi kõne ebaselguse tõttu võimatuks. Kodukülastusel avaldas DD, et päev

varem oli puudutatud isik I püüdnud taas endalt elu võtta.

Pidades silmas vanemate poolt avaldatut ja kodukülastusel kogetut, oli avaldaja seisukohal, et

puudutatud isikul I oli alkoholisõltuvus, tal puudus haiguskriitika, ta võis olla ohtlik enesele ja

teistele ning vajalik oli saada ta kiiresti ravile. Puudutatud isik I ei olnud nõus ise abi saamiseks

midagi tegema ja keeldus koostööst. Puudutatud isiku I vanemad ei soovinud tema eestkostjaks

hakata, sest suhted pojaga olid keeruliseks ja nad hindasid enda terviseseisundit ebapiisavaks

eestkostja ülesannetega toime tulemiseks. Nad toetasid Saue valla eestkostjaks määramist.

2. Maakohus viis puudutatud isik I suhtes läbi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert oli

seisukohal, et puudutatud isikul I esines raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus isiksuse

degradatsiooniga F10.2. Ta ei olnud kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja

neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suutnud. Tema vaimne seisund ei

võimaldanud tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. See suutmatus oli

kestev. Isikule oli vaja määrata eestkostja, kuid tema vaimne seisund ei võimaldanud tal anda

seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesandeks jäid kõik

tehingud kuni elupuhuselt. Veel kirjeldas ekspert, et uuritav oli äärmiselt tige, sõimas vanemaid

ja eksperti. Esines tung ja iha alkoholi järele, sõltudes sellest täielikult. Moraalselt ja sotsiaalselt

allakäinud. Kriitikata. Kujutas ohtu ümbritsevatele ja ka iseendale, oma käitumist ei

kontrollinud absoluutselt.

3. Puudutatud isikule I määratud esindaja toetas puudutatud isikule I eestkostja määramist.

Ilmnenud olid piiratud teovõime tunnused. Tal puudus täielik haiguskriitika oma psüühilise

seisundi osas. Pisitehingute tegemine oli puudutatud isikule I kahjulik alkoholilembuse tõttu.

Eestkoste tuli seada kõikide asjade ajamiseks. Esindaja pidas Saue valda kõige sobivamaks

eestkostjaks, sest lähedased olid liiga vanad ja ei soovinud eestkostja rolli. Eestkoste seadmine

oli vajalik maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.

4. Maakohus kuulas 15.08.2019 puudutatud isiku I ära tema kodus. DD selgituse kohaselt oli

puudutatud isik I veidi aega enne vestlust (mis algas ca 15.00) üles ärganud ja juba alkoholi

tarbinud. Puudutatud isik I oli nõus vestlema tingimusel, et ema juures ei viibi. Küsimuse peale,

kas tegemist oli tema toaga (ema kinnitusel oli see puudutatud isiku I tuba) vastas ta, et ema

tuba. Puudutatud isik I vastused olid suures ulatuses bravuursed. Küsimuste peale ärakuulamise

kuupäeva ja Eesti Vabariigi presidendi kohta vastas ta, et 21.03.1973 ja Adolf Hitler. Kohtu

hinnangul tuli seda käsitleda pigem iroonia kui tegelikes asjaoludes mitteorienteerumisena.

Puudutatud isik I leidis, et talle ei olnud eestkostjat vaja. Ta sai ise oma asjadega hakkama.

Samuti oli Eesti Vabariik tunnistanud ta teovõimeliseks, kui mõistis ta 2017. aastal süüdi

vanemate löömise ja ähvardamise eest. Mingit löömist ei olevat küll esinenud. Puudutatud isik I

ootas 26. septembrit, kui läheb reieluu operatsioonile. Ilmselt arvas ta, et tal paraneb sellega

seoses elukvaliteet, sest praegu sai ta liikuda vaid ratastoolis. Ta olevat arstiga küll arutanud, et

tal on operatsiooniga seoses pohmelliprobleem. See, kas ta praegu alkoholi tarbib, ei olevat

kohtuniku asi. Muud abi kui sõidukit Benita Kodus ja linnas käimiseks ta ei vajanud. Oma raha

kasutas ta ise. Kui palju sellest alkoholile kulus ei olnud kohtuniku asi. Emale andis söögiraha

(ema kinnitusel ca 40 eurot kuus, muu läheb alkoholile). Saue valla esindaja ei sobinud tema

asju ajama.

5. Puudutatud isiku I vanemad selgitasid 15.08.2019 ärakuulamisel, et neil ei olnud kuidagi

võimalik poega aidata. Tema alkoholiprobleem oli kestev ja alkoholi tarbis ta iga päev,

muutudes seejuures füüsiliselt veel abitumaks ning seades sageli ohtu oma elu ja tervise.

Alkohol oli kättesaadav seetõttu, et rahalised vahendid olid üksnes puudutatud isik I käsutuses.

Maakohtu määrus

6. Maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks Saue valla ja luges, et eestkoste oli seatud

kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. Puudutatud

isikul I oli valimisõigus ja ta tuli lugeda mistahes perekonnaõigusliku tehingu tähenduses

teovõimeliseks. Ühtlasi määratles kohus Saue valla kohustused puudutatud isik I seadusliku

esindajana. Kohus avaldas, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt

21.08.2024. Menetlusosaliste kulud jättis kohus nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi

kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine isik ei suuda

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida, talle eestkostja. PKS § 202 kohaselt kohaldatakse täisealise eestkostele

lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

Eksperdiarvamuse kohaselt esines puudutatud isikul I raske psüühikahäire, alkoholisõltuvus

isiksuse degradatsiooniga, mistõttu ei olnud ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude

tähendusest ja neid juhtima. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära

puudutatud isiku I, leidis, et ekspert oli jõudnud põhjendatult oma järeldustele. Asjas esitatud

tõenditest nähtus, et puudutatud isik I ei olnud suuteline aru saama oma abivajadusest ega ka

abi vastu võtma. Abi vajas ta põhiliselt oma vaimse tervise tagamisel, samuti varaliste huvide

kaitsmisel ja elu korraldamisel. Abita jäädes süveneks tema raske psüühikahäire ja suureneks

oht elule, tervisele ning toimetulekule. Ilma piiranguta rahaliste vahendite kasutamisele ei olnud

mingil moel võimalik puudutatud isik I huve tagada. Samal põhjusel ei olnud võimalik tagada

tema huve ka volituste andmisega. Puudutatud isik I ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada

või neid juhtida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi tuli tal tuvastada piiratud

teovõime olemasolu ning määrata eestkostja.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p-dest 3 ja 4 märkis kohus

eestkostja ülesanded ning selle, kas ja missuguseid tehingud võib piiratud teovõimega isik teha

eestkostja nõusolekuta, juhindudes ekspertiisiaktist ja teistest menetluse käigus kogutud

tõenditest. Ühtlasi selgitas kohus, et puudutatud isikule I ei saanud jätta pisitehingute tegemise

võimalust. Kogu pisitehinguteks mõeldud raha läheks ainuüksi alkoholi ostmiseks, kahjustades

puudutatud isiku I tervist. Puudutatud isiku I teovõimet ei tulnud piirata perekonnaõiguslike

tehingute osas ja tema tervislik seisund lubas teostada valimisõigust, mistõttu tuli talle jätta

valimisõigus.

Maakohtule ei olnud teada füüsilisi ega juriidilisi isikuid, kes olid nõus hakkama puudutatud

isiku I eestkostjaks. Tema vanemad ei soovinud eestkostjaks hakata oma tervisliku seisundi ja

vanuse tõttu. Puudutatud isiku I väide, et Saue valla esindaja ei sobinud tema eestkostjaks, ei

olnud põhjendatud, ning etteheited oleks tal ilmselt kõigi isikute vasta, kes soovivad piirata

tema alkoholitarbimist. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuli määrata isiku elukohajärgne kohalik

omavalitsus, s.o Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu.

Eestkostjal tuli esitada hiljemalt 15.11.2019 maakohtule kirjalik nimekiri eestkostetava vara

kohta ja iga aasta 15. novembriks kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kohus

otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.08.2024.

TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel tuli jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi

kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.

Puudutatud isiku I määruskaebus

7. Puudutatud isik I palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus

rahuldamata.

Puudutatud isik I märkis, et tuleb endaga kenasti toime. Ta oli adekvaatne ja maksis kõik oma

arved alati ära. Ravimid ja toidu ostis ise või andis selleks raha emale. Ainus abi, mida ta vajas,

oli buss, sest murdis 09.03.2019 jalaluu. Ta ei soovinud, et tema pension oleks võõrastes kätes,

sest siis ei saa ta endale raviasutust ise valida. Talle meeldis käia ravil Benita Kodus. Valla

poolt pole ta muud abi saanud kui transpordi abi ja muud abi ei vajanud ka. Saue valla esindajat

oli ta vaid korra elus näinud. Saue kirik tõi ratastooli ja käimispuki ning sealt käis üks inimene

teda ka sõidutamas. Aasta lõpus oli tal tulemas operatsioon ja siis on ta pikalt haiglas.

Vastused määruskaebusele

8. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Puudutatud

isik I hilines määruskaebuse esitamisega. Oli ilmne, et puudutatud isik I ise määruskaebust ei

kirjutanud. Selle võis koostada sama inimene, kes tema juures nö kiriku poolt käib ja kes

alkoholi tarbimises mingit probleemi ei näe. Puudutatud isikul I on tuvastatud raske

psüühikahäire ja raske liikumispuue. Saue vald on korduvalt puudutatud isikuga I ühenduses

olnud, kuid teda kainena tabada on harv juhus. Ta ei ole soovinud minna hooldekodusse või

kui, siis vaid Benita Kodusse, mis käib puudutatud isikule I ilmselgelt üle jõu, arvestades tema

igakuise sissetuleku suurust. Puudutatud isik I tuleks panna kaugemale hooldekodusse, kus

tema alkohoolikutest sõpruskond ei hakkaks tekitama probleeme. Saue vald on esitanud

Sotsiaalkindlustusametile

taotluse

erihoolekandeteenusele

suunamiseks

hindamise

läbiviimiseks. Saue vald täidab eestkostja ülesandeid kohusetundlikult.

9. Puudutatud isiku I vanemad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Puudutatud isik I tuli võtta eestkostele. Ta vajas hooldust ja ravi, kuid vanemad oma

vanuse ja kehva tervise tõttu seda pakkuda ei suutnud. Ohtralt tarbitav alkohol muutis ta

füüsiliselt veel abitumaks ja väga agressiivseks. Saue kirikukoguduse liige WW, kes ka

määruskaebuse koostas, ei soovitanud puudutatud isikul I sotsiaalspetsialistiga tegeleda ja

erihoolekandeteenusega nõustuda. Puudutatud isik I on viimasel ajal olnud väga tige selle

pärast, et tema arve on kinni. Kahel järjestikusel septembrikuu päeval keeras ta supipoti pliidile

toiduga kummuli. Tema rahustamiseks kutsuti politsei, kes viis puudutatud isiku I kainenema

ja seejärel psühhiaatriahaiglasse kontrolli. Teda vaevas mõte, et ta peab kellegi ära tapma, et

saada kriminaalvastutus ja siis oma pangaarve lahti.

10. Puudutatud isiku I esindaja riigi õigusabi korras leidis, et kaebus tuli jätta rahuldamata.

Maakohtu määrus oli seaduslik ja põhjendatud.

Määruse põhjendused

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtumäärus muutmata.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus ei ole puudutatud isikule I eestkostja määramisel ja eestkostja ülesannete ringi

määratlemisel menetlusõigusnorme rikkunud ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

Maakohus on PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemise tuvastamiseks kooskõlas

TsMS §-ga 520 määranud puudutatud isikule I esindaja, kes kohtus puudutatud isikuga I

isiklikult ja kuulas ta ära kohtuniku juuresolekuta. Samuti määras kohus ekspertiisi vastavalt

TsMS §-s 522 sätestatule, et välja selgitada eestkostja määramise vajalikkus. Ekspert

(psühhiaater) kohtus puudutatud isikuga I enne arvamuse koostamist. Kohus kuulas puudutatud

isiku I isiklikult ära tema tavalises keskkonnas. Ühtlasi arutas kohus puudutatud isikuga I

eestkostja valikut (TsMS § 524, § 525 lg 1). Kohus arutas enne määruse tegemist puudutatud

isikule I eestkoste seadmise vajalikkust ka tema vanematega (TsMS § 525 lg 2).

Kogutud andmetest tegi kohus õige järelduse, et praegusel juhul esinesid PKS § 203 lg-s 1

nimetatud eeldused puudutatud isikule I eestkostja määramiseks, s.t täisealine puudutatud isik I

ei suutnud vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. Puudutatud isikul I esines raske psüühikahäire,

alkoholisõltuvus isiksuse degradatsiooniga F10.2 ja tema elu kulgu kujundas alkohol, mis oli

tänaseks tema tervisele tekitanud pöördumatud kahjustused; oma tegevusele ja end

ümbritsevale puudutatud isik I adekvaatset hinnangut anda ei suutnud. Maakohus põhjendas

veenvalt oma järeldust ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga koosmõjus TsMS §-ga 659 nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda.

Maakohus määras õigesti puudutatud isik I eestkostjaks Saue valla Saue Vallavalitsuse kaudu.

Iseenesest on õige, et eestkostjat määrates tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning

neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt nt Riigikohtu 09.11.2011 määrust asjas

nr 3-2-1-87-11). Samas ei leidunud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes oleksid olnud nõus

puudutatud isiku I eestkostjaks olema. Puudutatud isiku I vanemad ei soovinud olla eestkostjad

oma kõrge vanuse ja halva tervise tõttu. Samuti oli puudutatud isik I olnud vanemate suhtes

vägivaldne. Sellises olukorras sai kohus määrata puudutatud isiku I eestkostjaks üksnes

kohaliku omavalitsuse. Puudub alus arvata, et Saue vald ei suuda eestkostja ülesandeid täita või

täidab neid ebaprofessionaalselt.

Maakohus kohaldas õigesti ka PKS § 203 lg-s 2 sätestatut, määrates eestkostja ülesannete ringi.

Seejuures lähtus kohus õigesti asjaolust, et valdav osa puudutatud isiku I sissetulekust kulub

hetkel alkoholi soetamisele, mida tarbides puudutatud isik I enda tervist kahjustab; ca 40 eurot

kulub söögile (annab raha selleks emale) ja muud kulutused katavad puudutatud isiku I

vanemad (hügieenitarbed, riided, jalanõud). Seega ei saanud puudutatud isikule I jätta õigust

pisitehingute tegemiseks. Seevastu puudus alus arvata, et puudutatud isik I ei suuda mõista

perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi ja teostada valimisõigust, mille osas tuli puudutatud isik

I lugeda teovõimeliseks.

Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste

endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille kohus

jätab riigi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing