2-19-13335/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13335 Tsiviilasi OÜ Menetlus kandeavaldus kinnistamisasjas nr 62477201950 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 28. augusti 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Menetlus määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: OÜ Menetlus (avaldaja), rk 11053318, esindaja Tarmo Villmann Puudutatud isik: Järveküla tee 22-1 (likvideerimisel), rk 12726512; esindaja Tarmo Villmann

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 28. augusti 2019 määrus. 2. Saata OÜ Menetlus 20.07.2019 kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. 3. Rahuldada määruskaebus. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5. Tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Tagastatud riigilõiv kanda Järveküla tee 22-1 OÜ arvelduskontole nr EE612200221060555277. Riigilõivu tagastamise makse teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakond.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

2

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT 1. OÜ Menetlus (avaldaja) esitas 20. juulil 2019 Tartu Maakohtu registriosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kustutada registriosa 790707 neljandast jaost kande nr 7 alt kehtiv kohtulik hüpoteek summas 513 906,62 eurot Männi Field OÜ-le kuuluvale mõttelisele osale Järveküla tee 22-1 OÜ kasuks. Avaldus oli digitaalselt allkirjastatud. Kandeavaldusele oli lisatud Järveküla tee 22-1 OÜ digitaalselt allkirjastatud nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. 2. augustil 2019 tegi kinnistusosakond ametiülesande käigus määruse, millega muutis registriosa 790707 neljanda kannet järgmiselt: „Kohtulik hüpoteek summas 513 906,62 krooni OÜ Menetlus (registrikood 11053318) kuuluvale mõttelisele osale Järveküla tee 22-1 OÜ (registrikood 12726512) kasuks“. 2. Kinnistusosakond jättis 2. augusti 2019 määrusega kandeavalduse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks AÕS § 330 järgi vajalik kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kinnistusosakonnale ei ole esitatud kinnistu kaasomaniku ning hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud tahteavaldust hüpoteegi lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks. Hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust ei piisa omaniku ja hüpoteegipidaja digitaalallkirjastad avaldusest ja nõusolekust. 3. Avaldaja ja hüpoteegipidaja vastasid registriosakonnale, et nad ei esita notariaalselt kinnitatud avaldust, kuna esitatud avaldused vastavad seadusele. Seadusandja samastas digiallkirjastatud tahteavalduse notariaalselt kinnitatud tahteavaldusega. Vorminõue on täidetud. 4. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 28. augusti 2019 määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. AÕS § 642 järgi on hüpoteegi lõpetamiseks vaja kahte tingimust: tahteavaldust hüpoteegi lõpetamiseks (ühepoolne käsutustehing) ja hüpoteegi kustutamist kinnistusraamatust. Kinnistusosakonnale ei ole esitatud hüpoteegipidaja ühepoolset hüpoteegi lõpetamise käsutustehingut ehk tahteavaldust hüpoteegi lõpetamiseks. Tahteavaldused pidanuks olema notariaalselt kinnitatud vormis. MÄÄRUSKAEBUS 5. OÜ Menetlus esitas maakohtu kinnistusosakonna 28. augusti 2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. KRS § 34 lg 21 ja § 341 lg 51 on erisäteteks AÕS § 330 ja § 642 suhtes, seega võis kinnistamisavalduse ja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks esitada notariaalselt kinnitatud vormi asemel digitaalselt allkirjastatud vormis. KRS-i muudatus alates 01.01.2006 aastast jõustati notariaadialaste seaduste muutmise seadusega (RT I 2005, 57, 450). Eelnõu seletuskirja järgi on muudatuse eesmärgiks vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus, tagada notariteenuse kättesaadavus ka majandusraskustes isikutele ning teha isikutele digitaalallkirja

3

kasutamise kaudu asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Selleks võimaldatakse notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel kasutada ka digitaalallkirjastatud dokumente. See puudutab suurt hulka erinevaid kandeavaldusi ja kandenõusolekuid, võimaldab isikute jaoks lihtsamat ja kiiremat asjaajamist, vähendab notari töökoormust ning tagab notari teenuse ajaliselt parema kättesaadavuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 28. augusti 2019 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning kinnistamisavaldus tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. 7. Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 330, AÕS § 642, KRS § 34 lg 21 ja KRS § 341 lg 51, kui leidis, et hüpoteegi kustutamiseks on vajalik hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud avaldused. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et KRS § 34 lg 21 ja KRS § 341 lg 51 on erinormid AÕS § 330 ja AÕS § 642 suhtes osas, mis puudutab avalduste vorminõuet. KRS § 34 lg 21 sätestab, et kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud ning KRS § 341 lg 51 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Seega on digitaalne allkirjastamine selles olukorras seaduse kohaselt võrdusustatud notariaalse kinnitamisega ja avalduste vorminõuded olid täidetud. Järelikult ei pea hüpoteegi kustutamiseks vajalikud tahteavaldused olema notariaalselt kinnitatud vormis, vaid need võivad olla ka digitaalselt allkirjastatud vormis. 8. Kinnistusosakond on valesti tõlgendanud Riigikohtu otsuse p-i 16 tsiviilasjas 2-15-8579. Viidatud otsuses ei ole Riigikohus välistanud notariaalse kinnitamise asendamise võimalust digitaalse allkirjastamisega, vaid otsuse p-s 16 on Riigikohus märkunud viitega KRS § 341 lõikele 51, et hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks on vajalik kostja kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. 9. Määruskaebuse esitaja on asjakohaselt eelnõue seletuskirjale viidates leidnud, et KRS § 34 lg 21 ja KRS § 341 lg 51 eesmärgiks on võimaldada notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel kasutada digitaalallkirjastatud dokumentide esitamise võimalust, et vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus ja teha isikutele digiaalkirja kasutamise abil asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. 10. Menetluskukud tuleb TsMS § 172 lg 2 alusel jätta menetlusosalsite endi kanda. TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tuleb tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi