4-19-4316/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2019.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-19-4316 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Merili Kuus Kohtuasi

A H (isikukood: xxxx 4-19-4316 ) väärteokaebus nr Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.07.2019.a otsus väärteoasjas xxxx.

Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2019.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja A H kaebuse esitaja kaitsja Indrek Sirk

kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja A H kaebus Politsei-

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.07.2019.a otsus väärteoasjas xxxx muutmata.

Kaebuse esitaja

kaitsja Indrek Sirk’i taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 612 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Asitõendid ja salvestised

DVD plaat salvestisega

– jätta väärteoasja materjalidele

Väärteoasi nr. 4-19-4316

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 25.10.2019.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja H. Roos koostas 01.07.2019.a. AB 1578233 A H selle eest, väärteoprotokolli et tema, 31.05.2019.a. kella 16.00-16:25 ajal xxxx juures, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile, millega tekitas varalise kahju kseeritud liiklusõnnetuse akti Y OÜ- , mis on fi le ja

fototabeliga. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus A H väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja §

169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl karistas A H xxxx 23.07.2019.a väärteoasjas nr. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg st 1 ja § 63 lg st 3, LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga - - iku ulatuses summas 300 trahviüh eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga trahviühiku

ulatuses summas 300 eurot, LS § 236 lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole A. H toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu, kuna A. ei juhtinud väärteoprotokollis n H imetatud ajal ja kohas autot. Kaebuse kohaselt võttis A. H vastutuse juhtunu pärast endale, kuna ta on auto kasutaja ning vastutab auto omaniku ees. A. H küll viibis küll 31.05.2019.a ise autos, kuid ei juhtinud autot. Ka on kaebuse kohaselt autot juhtinud isik A. H lähedane isik ning seetõttu PS § 22 lg 3; KrMS §

71 alusel ei ole A. H kohustust anda ütlusi selle isiku vastu. Samuti asutakse kaebuses seisukohale, et juhtunu oli väikeste tagajärgedega, kuna veoautol puudusid vigastused ning kaebaja autol tuli tagatule klaas lahti ning seetõttu ei pidanud kaebaja seda sündmuskohal ka liiklusõnnetuseks, millest oleks vaja kedagi teavitada. Kui politsei kaebaja, kui auto kasutaja ga ühendust võttis, ei eitanud kaebaja sündmust, kuid ei soovinud oma lähedasele inimesele probleeme tekitada. Kaebaja ei osanud arvata, et riik hakkab teda selle eest karistama rahatrahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega ning sellise hinna juures ei ole kaebaja valmis teise inimese süüd enda kanda võtma. Ka loobub kaebuse kohaselt A. H oma senistest ütlustest osas, milles tunnistas auto juhtimist, kõik kahtlu

sed isiku süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta keeldub ütluste andmisest selles osas, kes oli sõiduki roolis. Kaebuse esitaja selgitas, et tema kasutuses on xxxx, mida ta kasutas ka 31.05.2019.a ning käis ka xxxx juures autoga, kuid ta ei juhtinud autot, kui toimus konta

kt ühe veoautoga. Kaebuse esitaja selgitas, et roolis oli lähedane isik ning ta ei soovi öelda, kes see oli. Ka märkis kaebuse esitaja, et temale teadaolevalt antud sündmuse järel kahju ei tekkinud, kaebuse esitaja käis väljas ümber auto ja ei näinud, et midagi oleks juhtunud. Kaebuse esitaja sõnul võttis ta väärteoprotokollis süü omaks, kuivõrd ta ei tahtnud lähedasele isikule pahandusi ning ka mõtles, et saab kergema karistuse. Ka märkis kaebuse esitaja, et sõiduk kuulub HG I OÜ’le ning teda oli volitatud ja ta istus sõidukijuhi kõrval. Ka selgitas kaebuse esitaja, et ta keeldub andmete esitamisest -st. S , mis tuleneb LS § 72 lg 2 õiduki parandamise kohta märkis kaebuse esitaja, et Xxxx

oli tuleklaas puruks ja ta parandas selle ise ära.

Kaitsja selgitas, et vaidluse all ei ole kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud 31.05.2019.a toimunud kahe auto kokkupuude, sündmuses osalesid sõidukid, millele on viidatud ka liiklusõnnetuse aktis. Kaitsja selgitas, et A. H andis kohtuvälises menetluses ütlusi nagu oleks tema juhtinud tol hetkel autot, kuid tegelikkuses see tõele ei vasta. A. viibis küll sündmuskohal, aga H ei olnud auto roolis. A. H võttis endale vastutuse, kuid ta ei teadnud, et vastutuse hind on kõrge.

Kaitsja seisukohalt on tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal, tõendada tuleb nii sündmus, kahju, kui ka isik, kes väärteo toime pani. Kaitsja hinnangul sündmus toimus, kahju ei tekkinud, kuid A. H ei ole see, kes otsuses nimetatud väärteo toime pani. Kaitsja taotles väärteootsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et vaidlus puudub selles, et Xxxx sõitis otsa kaubikule, põhjustas kahjustuse mõlemale sõidukile ja lahkus sündmuskohalt. Kohtuvälise menetleja hinnan H gul ei saa nii lihtsalt loobuda varasematest ütlustest. A. on oma süüd tunnistanud ning isik ei ole esitanud ühtegi loogilist põhjendust, miks ta oma ütlustest loobub. Põhjus, et A. H ei taha oma lähedase vastu ütlusi anda pole kohtuvälise menetleja hinnangul eluliselt usutav. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on isiku süü leidnud tõendamist. Kohtuvälise menetleja esindaja p

alus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja A. H, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool.

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti:

- kohtutoimik 3/; väärteokaebust / tl - .2019.a. otsust xxxx / kohtuvälise menetleja 23.07 väärteoasjas tl ; väärteotoimik lk /; - -3 sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1 /; - 4-9 fototabelid /väärteotoimik lk /; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk /; - / 17-18/. karistusregistri väljavõtet väärteotoimik lk

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Pooled ei taotlenud väärteoasja materjalide juurde lisatud DVD-plaadi vaatlemist.

Kaitsja taotles avaldada kaebuse esitajale menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ülekuulamise kuupäeva (lk 13). Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta ei avaldanud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse, kaitsja avaldas meenutamiseks kaebuse esitajale kaitsja poolt viidatu.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles avaldada menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk

13) menetlusaluse isiku viimase lause seoses asjaoluga, et kaebuse esitaja on väitnud, et teda sunniti ütlusi andma. Kaitsja vaidles taotlusele vastu. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja esindaja taotluse ja avaldas kohtuvälise menetleja esindaja poolt taotletud lõigu, kuna esinesid vastuolud ko ( roolis). htus ja varem väidetu vahel esmalt isik kinnitas, et ta on süüdi ja oli sõiduki

Kohtu järeldused:

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tühistamiseks kaebuse esitaja otsuse seisukohtade põhjal puudub alus.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Seda kaebuse esitaja ka ei eita.

Kaebuse esitaja kohtus muutis esialgseid ütlusi ja väitis, et tema liiklusõnnetuse ajal sõiduki roolis ei olnud. Kohus selles osas tema kohtus antud ütlusi usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta. Kaebuse esitaja on loonud kohtus situatsiooni, kus ta üritab nn. juriidiliselt kavaldada, tekitamaks olukorda, kus tema eelnevaid usi ega ka kohtus antud da ei vastuolude tõttu ütl tõendina arvesta saaks ning tekiks olukord, kus tõendid selle kohta, et sõiduki roolis oli tema, puuduvad. Avarii

Xxxx tagurdas otsa järgselt kinnitas isik ülekuulamisel, et tema oli see, kes sõiduautoga veoautole ja lahkus sündmuskohalt, on süüdi ja kahetseb Kohtus väitis (lk 13, kohtus avaldatud). kaebuse esitaja, et ta valetas siis ja tegi seda põhjusel, et roolis oli tema lähedane isik, kelle vastu ta ei soovinud ega soovi ka kohtus Kohtuistungil keeldus ta samuti roolis oleva isiku ütlusi anda. nime nimetamast. Kohtuväline menetleja märkis, et kuna isik tunnistas varasemalt enda süüdi ning keegi konkreetselt sündmus ei näinud, ei kogutud täiendavaid tõendeid. t pealt

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja ka seda, et sõiduk kuulub juriidilisele isikule, kelle volituse alusel ta sõidukit kasutab ja kui kohus esitas talle küsimuse, et kas ta on teadlik, et tulenevalt LS

§ 72 lg 2 p-dest 1-4 kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku eesikukood ja tema juhiloa ja perekonnanimi; isiku aadress; sünniaeg või is number, siis Seega ei annaks kohtule mingit teavet ka juriidilisele isikule tehtav päring, kuna kaebuse esitaja keelduks andmeid esitamast juriidilisele isikule.

Antud juhul on tegemist isiku pahatahtlusega. Kaebuse esitaja peab mõistma, et mitte alati ja igal juhul ei kehti

põhimõte, millise järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus nende kasuks Selle põhimõtte . sisu ja era 3-1-1-12-07). Sellest on erandeid nt ndeid on Riigikohus korduvalt käsitlenud (nt RK juhul, kui on avaldunud isiku pahatahtlikus ja menetlejate eksitamine (RK 3-1-1-60-96). Käesoleval juhul käitub isik pahatahtlikult, esmalt väitis, et oli roolis, seejärel kohtus muutis ütlusi ja samas väitis, kes roolis oli, kuigi seda teab, seega võtab et ta ka ei anna kohtule isiku nime, võimaluse kohtult tema uut versiooni kontrollida. Samuti kaebuse esitaja kohtus väidetust nähtub ka asjaolu, et ta ise remontis katkise auto tuleklaasi, seega puudus ka võimalus ekspertiisi läbiviimiseks jm. Isik varjub kohustuse taha mitte süüstada oma lähedast, kes tema väite kohaselt oli roolis.

Sellises

olukorras saab tõmmata pa a oma lähedase süüstamise vahel, millist õigust on ralleele enese j

varasemalt Riigikohtu poolt samuti käsitletud.

Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (RKKKo 4-16-6037 p 19) ei ole PS § 22 lg-st 3 ja konventsiooni artikli 6 lg-

st 1 tulenev enese mittesüüstamise privileeg absoluutne, vaid sellele õigusele tuginemise võimalus sõltub üksikjuhtumi asjaoludest. Näiteks on Euroopa Inimõiguste Kohus pidanud erandjuhtudel lubatavaks, et ka ütluste andmisest keeldumisest võib teha isiku jaoks negatiivseid järeldusi, kui asjaoludest ilmneb selgituste andmise vajadus (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 7. aprilli 2015. a otsus asjas O’Donnell vs. Ühendkuningriik, p 52 jj). Lubatavaks on loetud isegi ütluste andmisele sundimist, kui selliselt toimimist saab õigustada liiklusohutuse tagamise huvidega ja teabe andmise kohustus pole nii ulatuslik, et see hakkaks moonutama enese mittesüüstamise privileegist tuleneva õiguse olemust. Antud juhul seadusest tuleneks juriidilisel isikul kohustus anda teavet isiku kohta, kes oli roolis ning kui juriidilise isiku volituse alusel kasutanud H, kes ainsana oma väite kohaselt teab, kes oli roolis, kinnitab, et ta keeldub selle isiku nime nimetamast ka vaatamata antud seaduse nõudele, käitub ta lubamatult. süüdistatav otsust Kui ab end aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse või vähemalt looma menetlejale kinnitamiseks reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks (RKKKo 4-16-6037 p 20 ). Käesoleval juhul isik seda ei teinud.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et väärteo pani toime A. H ja selles, et tema poolt esmalt avaldatud süü omaksvõtt ja puhtsüdamlik kahetsus olid tõesed. Ka peab kohus kohtus antud ütlustest usaldusväärseks väidet, et ta ise lasi parandada sõiduki Xxxx tagatule klaasi, milline on samuti tema süüd kinnitav, riimub hiljem käsitletava sündmuskoha vaatlusprotokolliga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärtegude LS § 223 lg

1,

LS § 236 lg 1 Tema süü on tõendamist leidnud varasema süü toimepanemine A. H poolt.

omaksvõtuga, millises puudub kohtul igasugune alus kahelda, sündmuskoha vaatluse protokolliga ja sellele lisatud skeemiga (lk 1, 2, 3), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (lk 4 9) nähtuvalt on vaadeldud -

sõidukit Xxxx reg nr xxxx, mille vasak taganurk on vigastatud. htus isik kinnitas, et ta ise Ko

parandas Xxxx tule klaasi, milline avarii tagajärjel purunes, milline asjaolu riimub ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotoga (lk 9), millest nähtub veoauto vasaku taganurga maas olev sõiduki katkine tule klaas. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 01.07.2019.a koostatud väärteoprotokollis (tema poolt mootorsõiduki Xxxx reg. Nrxxxx juhtimine, mitte hoidumine ja kahjustada teist vara, otsa par

kõigest, mis võib ohustada sõitmine gitud sõidukile, varalise kahju tekitamine Y OÜ’le, sündmuskohalt lahkumine politseid teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik) (lk ). H

ereeritud

poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud kõigi eelref tõenditega. .

Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse

A. H nõuete rikkumised, rikutud on LS § 16 lg 1 § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 kohustusi. LS § 1 ,

6 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik piisavalt hool mootorsõiduki ikas, et hoiduda juhtimisel kõigest, mis võiks kahjustada vara (teist sõidukit). Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud LS § 169 lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka LS § 169 lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks.

Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning Kuivõrd isikule on väljastatud kehtiv juhiluba, -otsuses sedastatud viisil. pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema teadlik ka sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid.

Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et A. H poolt LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetu möönma. LS § se toimumist) ja seda ka lg 1 järgi kvalifitseeritav te vähemalt gu on toime pandud otsese tahtlusega. Antud juhul pidi A. H kohustusliku liiklusteooriaõppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna kahju saaja ei olnud teada, pidi olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning seda ka möönma. LS rikkumised on § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi.

Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS §

223 - - lg s 1 ja LS § 2 lg s 1 ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 6 lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg

5 sätestatud nõudeid siis on tegemist väärtegudega vastavalt LS § 223 lg 1; § 236 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3- 1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime 2 liiklusrikkumist, milliseid ta eitab. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavate asjaoludena on arvestatud süü tunnistamist raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on ja puhtsüdamlikku kahetsust,

seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus LS § 223 lg 1 alusel

A. H

rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot; LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot, on põhjendatud. LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. LS § 236 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.

Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul on

isikule määratud karistused keskmisest määrast madalamas määras. Kohus on seisukohal, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise.

Eraldi peab kohus vajalikus ka peatuda LS 236 lg 2 alusel lisakaristuse määramisel. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et antud juhul on toime pandud raske liiklusalane väärtegu, mis oli tahtlik ja selle eesmärgiks oli varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Selline tegevus on taunitav ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik sellele ka vastavalt reageerinud ja näinud LS § 236 lg tes 1 ja 2 ette ranged karistusmäärad, - sh nii põhi, kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse. Kohtu hinnangul pidi A. H ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikul oli eelnevalt mitu kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest (lk 17-18). Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikult juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks, kuid LS § 236 lg 2 sätestatud süüteo eest võib juhul, kui lisakaristuste kohaldamine on põhjendatud, juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on kohtuväline menetleja antud juhul, leides, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kohaldanud seda sanktsiooni minimaalses määras. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1- 26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine.

Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuste kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud.

A. H kaitsja Indrek Sirk on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas eurot. Nimetatud - - - -st taotlus tuleb jätta VTMS § st 23; § 38 lg st 1, KrMS § 175 lg st 1 ja § 180 lg

1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures DVD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta väärteoasja

see materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 109 111, § 132 p 1, § 133 135, § 155 § 126; - - -156; KrMS § 175, § 180 lg 1.

Merle Parts Kohtunik