2-19-5745/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-5745

Tsiviilasi

Koda Ehitus OÜ hagi KodaAstay OÜ vastu

registreeritud

kaubamärgile

sarnase

tähise

äritegevuses kasutamise lõpetamise ja äriühingu

ärinimes kasutamise keelamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Koda Ehitus OÜ (registrikood: 10887659)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Monica

Pihlak

ja

vandeadvokaat

Kalev

Pihlak

(e-post:

monica.pihlak@turnstone.ee, kalev.pihlak@turnstone.ee)

Kostja: KodaAstay OÜ (registrikood: 14229350; e-post:

koda@kodasema.com)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (e-

post: klen.laus@triniti.ee)

Asja arutamine

13.09.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja Koda Ehitus OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt KODA Ehitus OÜ praegune ärinimi on

registreeritud ja kasutusel alates 06.09.2004.a. KODA Ehitus OÜ esitas 01.07.2015.a taotluse

’’KODA EHITUS’’ kaubamärgi registreerimiseks. Kaubamärgi taotluse esitamisel taotleti

registreeringut Nizza klassifikaatori klassidesse 36, 37 ja 42 kuuluvate teenuste tähistamiseks.

24.05.2016.a registreeris Eesti Patendiamet ’’KODA EHITUS’’ kaubamärgi, registreeringu

number 54091. Nimetatud kaubamärgi alusel kuulub KODA Ehitus OÜle ainuõigus kaubamärgi

kasutamiseks loetelus märgitud teenuste tähistamiseks.

Kaubamärgi registreeringu klassid sisaldavad endas:

i.

Klass 36 - kinnisvaratehingud; kinnisvara hindamine; kinnisvarainvesteeringud; kinnisvara

üürimine,

rentimine;

kinnisvara

haldamine,

juhtimine;

kinnisvaramaaklerite

teenused,

kinnisvaravahendusteenused; üüri-, rendikogumine; korterite üürimine, rentimine; maaklerlus,

vahendus, vahendamine; paljukorteriliste majade haldamine; äri-, ameti- ja/või tootmisruumide

üürimine, rentimine (kinnisvara); äri-, ameti- ja/või tootmisruumide haldamisteenused;

remondikulude kalkulatsioon (finantshinnang); kinnisvarainfo, sh interneti vahendusel;

eelnimetatud teenuste alased konsultatsiooni-, nõustamis- ja informatsiooniteenused.

ii.

Klass 37 - ehitustegevus; ehitiste remont ja teised ehitustegevusega seonduvad

remonditeenused; paigaldustööd, nimelt ehitustegevusega seonduvad paigaldustööd; ehituslikud

paigaldustööd, nimelt gaasi-, vee-, elektri- või teiste sarnaste seadmete ning juhtmete ja kaablite

paigaldamine; metallist ehituskonstruktsioonide rajamine; ehitiste isolatsiooni- ja tihendustööd;

ehitiste restaureerimine; restaureerimisteave ja -informatsioon; ehitusteave; remonditeave;

ehitusseadmete üürimine ja rentimine; ehitusjärelevalve; abrasiivpoleerimine; tsiviil- ja

tööstusobjektide ehitus; ladude ehitus ja remont; tehaste ja vabrikute ehitamine; tellingute

ehitamine ja paigaldus; tinutustööd; lakkimistööd; keevitustööd; sise- ja välispindade värvimine;

ventilatsioonitööd; küttesüsteemide ehitus; santehnilised tööd; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

ehitus; jahutussüsteemide ehitus; nõrkvoolutööd; hoonete tehnosüsteemide ehitus; hoonete

tehnosüsteemide hooldus ja remont; üldehitustööd; ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine;

omanikujärelevalve;

eelnimetatud

teenuste

alased

konsultatsiooni-,

nõustamis-

ja

informatsiooniteenused.

iii.

Klass 42 - teaduslikud ja tehnoloogilised uurimused ja projekteerimine teenusena;

tööstuslikud analüüsid ja uurimused teenusena; arvutiriistvara ja tarkvara projekteerimine ja

arendus; ehitustehnilised konsultatsioonid ja nõustamine; tehnilised projektuuringud; uurimine ja

väljaarendamine (teenusena); veebisaitide loomine ja haldamine; arhitektuur, arhitektuursed sise-

ja

välislahendused,

sisekujundus,

arhitektuurialased

konsultatsioonid

ja

nõustamine;

ehitusprojekteerimine; ehitusalased mõõtmised ja uuringud; tarindustööd; materjalide testimine;

kvaliteedikontroll; inseneriteenused; maamõõtmine; graafiline kujundus; disain, tootekujundus,

tööstusdisain; ehituslikud ekspertiisid; eelnimetatud teenuste alased konsultatsiooni-, nõustamis- ja

informatsiooniteenused.

27.03.2017.a kanti KODAstay OÜ (registrikood 14229350) esmakordselt osaühinguna

äriregistrisse. 19.09.2017.a esitas KODAstay OÜ Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile

(EUIPO) taotluse ’’KODA STAY’’ kaubamärgi registreerimiseks, soovitud registreeringu Nizza

klassifikaatori klassideks olid märgitud klassid 36 ning 43. KODA Ehitus OÜ nimel esitas

advokaadibüroo Turnstone KODAstay OÜle 19.01.2018 taotluse, tehes ettepaneku KODAstay OÜ

poolt kaubamärgi KODA STAY registreerimistaotluse tagasivõtmiseks või alternatiivselt klassist

36 loobumiseks. KODAstay OÜ ettepanekule ei vastanud, millest lähtudes oli KODA Ehitus OÜ

sunnitud esitama taotluse EUIPO’le.

08.02.2018.a esitas AAA Patendibüroo OÜ patendivolinik A. S KODA Ehitus OÜ nimel

KODAstay OÜ kaubamärgi taotluse kohta EUIPOle vaidlustusavalduse.

KODA Ehitus OÜ pöördus taas KODAstay OÜ poole 02.03.2018 ja märkis, et oli sunnitud esitama

vaidlustusavalduse EUIPOle oma õiguste rikkumise lõpetamiseks kuna KODAstay ei vastanud

taotlusele ega kõrvaldanud rikkumist. KODA Ehitus OÜ märkis ka, et kokkuleppe saavutamiseks

on antud tähtaeg kuni 18.04.2018.

16.05.2018. a võttis KODAstay OÜ tagasi ’’KODA STAY’’ kaubamärgitaotluse. Kaubamärgi

registreerimismenetlus lõppes KODAstay OÜ poolt avalduse tagasi võtmisega ning KODA Ehitus

OÜ oli uskumusel, et taotluse tagasivõtuga lõpetas KODAstay OÜ eelneva registreeringu saanud

’’KODA EHITUS’’ kaubamärgi õiguste rikkumise.

Pärast EUIPO kaubamärgimenetlust sai KODA Ehitus OÜle teatavaks, et KODAstay OÜ kasutab

aktiivselt enda äritegevuses sõnaühendit ’’KODAstay“ enda teenuste ja kaupade tähistamiseks.

Kasutuses olev sõnaühend riivab KODA Ehitus OÜ kaubamärgile ’’KODA EHITUS’’

kaubamärgiseadusest tulenevaid õiguseid. Eeskätt seisneb rikkumine asjaolus, et KODAstay OÜ

pakub registreeritud kaubamärgile sarnase märgi all teenuseid, mis kuuluvad registreeritud

kaubamärgi Nizza klassifikaatori alusel samadesse teenuste ja toodete klassidesse.

Registeeritud kaubamärgi omaniku õiguste riive tuleneb eelkõige asjaolust, et KODAstay OÜ

pakub, kasutades tähist ’’KODAstay’’, teenuseid nagu kinnisvara üürimine, rentimine; korterite

üürimine, rentimine. Selliste teenuste pakkumine kuulub aga KODA Ehitus OÜ poolt

kaubamärgina registreeritud kaubamärgi klassifikaatori klassi 36. Lisaks teenuste samasusele on

KODAstay OÜ majutusboksid enda disainilt ja konstruktsioonilt sellise väljanägemisega, et

tegemist võiks olla KODA Ehitus OÜ poolt pakutava sise- ja välislahendusega ning millise teenuse

osutamise tarbeks on ka kaubamärgi klassifikaatori klassis 42 kaubamärk registreeritud. KODA

Ehitus OÜ leiab, et KODAstay OÜ poolt selliste teenuste pakkumine sarnase tähise alt on otsene

riive registreeritud kaubamärgi õigustele.

KODAstay OÜ kasutab sõnaühendit ’’KODA Stay’’ enda veebidomeenis (www.kodastay.com),

millel reklaamib KODAstay OÜ äritegevusega seonduvaid teenuseid ja tooteid. Lisaks on

KODAstay OÜ äritegevuse käigus püstitanud elamuboksid, aadressiga xxxnn. Elamuboksidel on

rõhutatult kirjas sõnaühend ’’KODAstay’’.

KODAstay OÜ kasutab KODA Ehitus OÜ registreeritud kaubamärgile sarnast tähist enda

majandustegevuses kaupade ja teenuste suhtes. Selline tähise kasutamine kaupade ja teenuste

suhtes vähendab KODA Ehitus OÜ registreeritud kaubamärgi eesmärgi efektiivsust – võimaldada

eristada kaupa või teenust teistest kaupadest või teenustest, ilma et tekiks äravahetamisoht. Sellise

äravahetamise korral on kõrgendatud tõenäosus, et tarbijal tekib ekslik uskumus, et KODAstay OÜ

pakutavad teenused on seotud KODA Ehitus OÜ äritegevusega ning kaks ettevõtet võiksid kuuluda

seotud gruppi. KODAstay OÜ kasutab KODA Ehitus OÜle kuuluva kaubamärgiga identset tähist

oma äritegevuses viisil, mis mõjutab KODA Ehitus OÜle kuuluva kaubamärgi ülesannete täitmist

kahjulikult.

KODA Ehitus OÜ pöördus enda seisukohtadele kinnituse saamiseks ka AAA Patendibüroo

patendivoliniku A Si poole, et saada patendivoliniku ekspertarvamus tähiste ja teenuste sarnasuse

kohta.

01.03.2019.a edastas A. S enda arvamuse. Oma arvamuse punktis 3.5 kuni 3.8 leiab patendivolinik

järgmist:

Vaadeldavad kaubamärgid on sarnased kokkulangevate sõnalise elemendi KODA poolest, mis on

ka peamiseks eristavaks elemendiks vastavas kaubamärgis ja tähistes, kuna:

Kaubamärgi KODA EHITUS + kuju sõnaline element EHITUS on ehituse valdkonnas kirjeldav ja

eristusvõimetu termin ning ta ei oma eristavat funktsiooni ka „ruumide üürimise“ valdkonnas.

Tähiste KODA stay ja kodastay.com koosseisus sõnaline osa „stay“ (inglise keeles „peatumine,

viibimine“) on „ruumide üürimise“ valdkonnas kirjeldav ja eristusvõimetu termin, kuna viitab

üksnes peatumisele/majutusele.

Tähise kodastay.com koosseisus on element .com üldlevinud domeenitäiend ning seetõttu

eristusvõimetu.

A S leiab, et kaubamärgis ja tähistes domineeriv sõna KODA on normaalse olemusliku

eristusvõimega.

Kaubamärgi ja tähiste sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei analüüsi kaubamärke

detailselt, kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele.

Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt vaadelda ning

nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi

domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine

element) olulisemad, kui nende erinevused.

Arvamuse punktis 3.8. selgitab patendivolinik: ’’/.../ tarbijad on harjunud, et igapäevases elus

kasutatavad kaubamärgid on kujundusega ning kujundus mõjub kaubamärgi visuaalse

stiliseeringuna, kuid peamine eristusfunktsioon on siiski sõnalisel osal, eriti veel kaubamärgi ja

tähise võrdluses olukorras, kus KODA STAY tähisel kujundust ei ole. Seega, visuaalselt on

kaubamärgid sarnased.’’ Lisaks visuaalsele sarnasusele leiab patendivolinik punktis 3.9., et: ’’/.../

foneetiliselt on kaubamärgid sarnased.’’

Samuti analüüsis A. S KODA Ehitus OÜ ja KODAstay OÜ poolt pakutavate teenuste sarnasust

ning leidis punktis 3.13.: ’’/.../ KODAstay OÜ kasutab tähist KODA STAY ja kodastay.com

teenuste osas, mille suhtes on KODA EHITUS kaubamärk kaitstud ja/või mis on samaliigilised

teenustega, mille osas KODA EHITUS kaubamärk on kaitstud.’’ Lisaks, tuginedes eksperdi A. Si

arvamuse punktile 3.16., esineb tõenäosus, et tarbija ajab kaubamärgid otseselt segamini või

seostab nende omanikke, arvates, et KODA Stay tähise all pakutud teenused on seotud KODA

EHITUS kaubamärgiomanikuga KODA Ehitus OÜ. Sealhulgas kinnitab patendivolinik, et

praegusel juhul on kaubamärkide sarnasusest ja samuti teenuste sarnasusest tulenevalt tegemist

suurendatud äravahetamise tõenäosusega (arvamuse punkt 3.18.). Lõpetuseks leiab A. S, et

KODAstay OÜ rikub KODA Ehitus OÜ ainuõigust registreeritud KODA EHITUS + kuju

kaubamärgile kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 mõistes.

Praeguses asjas on vaidluse all hageja registreeritud kaubamärgi eristusvõime säilimine ja kostja

kohustamine sellise eristusvõime säilimiseks vajalike sammude võtmine. Hagejal on kehtiv

kaubamärgi registreering, seega on hageja kaubamärgi suhtes kehtiv ka kaubamärgi õiguskaitse.

Hageja on arvamusel, et keskmisel tarbijal võib tekkida väärarusaam, nagu oleks kostja poolt

pakutavad majutusteenuse boksid seotud hageja otsese äritegevusega. Ekslik arvamus võib tarbijal

kujuneda justnimelt põhjusel, et kostja kasutab hageja kaubamärgile olulises osas sarnast märki

ning lisaks pakkudes hageja kaubamärgi registreeringu klassidesse kuuluvaid teenuseid (eeskätt

kaubamärgi klassis 36).

Hageja ei ole andnud kostjale notariaalset, ega muus vormis, nõusolekut kasutamaks hageja

registreeritud kaubamärgi ainsatki osa. Võttes arvesse, et kostja tegutseb tegevusaladel, mille

suhtes kaubamärk on kaitstud, siis on mõistlik eeldada, et kostjal peaks olema sellesisuline

nõusolek. Ka hagi esitamise ajani ei ole hagejani jõudnud kostjapoolset tahteavaldust vormistada

vastavasisuline notariaalne nõusolek.

Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostja senise ärinime muutmist ja keelata hageja registreeritud

kaubamärgile sarnase tähise kasutamine sel määral, mis läheb vastuollu eelnevalt registreeritud

kaubamärgile kuuluvate õigustega. Lisaks leiab hageja, et kostja ärinimi võib olla eksitav ja seda

eeskätt põhjusel, et tarbijal võib tekkida vääruskumus, nagu kuuluksid hageja ja kostja seotud

gruppi. Sellise väärarusaama tekkimine läheb aga vastuollu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või

ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Tuginevalt

eeltoodule leiab hageja, et kostja ärinime kasutuse keelamine on põhjendatud ja asjakohane meede,

mis tagab ka tarbijate õiguse saada teenuse kohta teavet vastavalt tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4

lg-le 1.

Hageja palub keelata kostjal Eestis registreeritud kaubamärgile KODA EHITUS (registreeringu

number 54091) sarnase märgi KODA kasutamine KODAstay OÜ äritegevuses kaubamärgi

registreeringu klassides 36, 37 ja 42, keelata kostjal Eestis registreeritud kaubamärgile KODA

EHITUS (registreeringu number 54091) sarnase märgi KODA kasutamine KODAstay OÜ

ärinimes ning kohustada kostjat esitada registripidajale tahteavaldus ärinime KODAstay OÜ

kustutamiseks ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et teatavatel juhtudel võib

hagejal olla õigus keelata teistel isikutel sõna või sõnaosa „KODA“ kasutamist äritegevuses, ei saa

see õigus puudutada tähiste „KODA Stay“, „KODAstay“ ja kodastay.com ning ärinime

„KODAstay OÜ“ (edaspidi ühiselt „KODAstay tähised“) kasutamist kostja äritegevuses.

Esiteks, käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et ükski KODAstay tähistest ei ole identne

hageja kaubamärgiga. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu KaMS § 14 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet.

Teiseks, kostja pakutava majutusteenuse eripära seisneb asjaolus, et seda osutatakse kostjaga

seotud äriühingu Kodasema OÜ valmistatud betoonist väikeelamuga, mille tootja kasutab

turustamisel Euroopa Liidu kaubamärki „KODA BY KODASEMA“. Kodasema OÜ poolt välja

töötatud ja valmistatud toote „KODA“ näol on tegemist üle maailma auhindu võitnud ja nii Eestis

kui mujal riikides ulatuslikku meediakajastust leidnud minimalistliku väikeelamuga. Seega ei saa

olla vaidlust selles, et sõna või sõnaosa „KODA“ kasutamine kostja poolt on põhjendatud. Kuna

KaMS § 14 lg 1 p 3 on kohaldatav ainult juhul, kui tegemist on tähise põhjendamatu kasutamisega,

ei saa hagejal olla kostja vastu ka KaMS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevat nõuet.

Kolmandaks, hindamaks, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, tuleb

välja selgitada, kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised kaupade

või teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud ning kui jah, siis kas nende kaupade või

teenuste puhul kasutatavad KODAstay tähised on hageja kaubamärgiga nii sarnased, et oleks

tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt.

Nii äriregistrist kui kostja kodulehelt kättesaadavatel andmetel on kostja tegevusala

„majutustegevus,“ mis kuulub kaubamärkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste

rahvusvahelise klassifikatsiooni (Nizza klassifikatsiooni) klassi 43. Hageja kaubamärk nr 54091 ei

ole registreeritud ühegi sellesse klassi kuuluva teenuse suhtes. Nizza klassi 36 kuuluvate teenuste

osas on hageja kaubamärk registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt korterite üürimise ja

rentimise suhtes. U K on oma arvamuses näidanud, et klassi 36 kuuluvaid kinnisvarateenuseid ei

peeta klassi 43 kuuluvate majutusteenustega samaliigilisteks. U K on ühtlasi oma arvamuses

viidanud EL Üldkohtu ja Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt tuleb võrreldavate tähiste

äravahetamise tõenäosuse hindamisel lähtuda esmalt neist jäävaist tervikmuljeist; ainult tähise

domineeriva osa põhjal võib sarnasust hinnata vaid juhul, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad

on tähtsusetud. Kostja rõhutab, et ei sõna „KODA“ ega sõna „EHITUS“ eraldi võetuna ei ole

eristusvõimelised.

Samuti, hageja kaubamärgi domineerivaks osaks on „spiraali eriline graafiline kujutis, mis

moodustab 2/3 kogu märgi ulatusest“ , mis aga Kodasema OÜ kaubamärgil ja KODAstay tähistes

puuduvad.

Seega, KODAstay tähiste äravahetamine hageja kaubamärgiga ei ole usutav ega tõenäoline.

Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet ka KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, mis

tähendab, et hagejal puudub õigus keelata kostjal KODAstay tähiste kasutamist äritegevuses.

Ülaltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud hageja õigusi. Kostja ei ole hageja kaubamärki

kasutanud. KODAstay tähised ei ole äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärgiga. KODAstay

tähised ja hageja kaubamärk ei ole piisavalt sarnased järeldamaks, et neid tõenäoliselt aetakse

omavahel segi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

1. Hageja praegune ärinimi KODA Ehitus OÜ on registreeritud ja kasutusel alates 06.09.2004.

(tlk 9):

2. Hagejale kuulub kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“, registreerimise number 54091,

011759933, taotluse esitamise kuupäev 01.07.2015, registreerimise kuupäev 34.05.2016,

klassides 36, 37 ja 42 (tlk 10-11);

3. Kostja ärinimi on KODAstay OÜ;

4. Kostja kasutab oma äritegevuses sõnaühendit KODAstay enda teenuste ja kaupade

tähistamiseks.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub keelata kostjal kasutada hageja kaubamärgile

sarnase tähise kasutamise kostja äritegevuses ja äriühingu ärinimes.

Hageja leiab, et kostja poolt oma majandustegevuses kasutatav tähis „KODAstay “ on sarnane

hageja kaubamärgile „KODA EHITUS“. Hageja väitel on hageja kaubamärk „KODA

EHITUS+kuju“ sarnane kostja poolt kasutatava tähisega KODAstay nii visuaalselt kui foneetiliselt.

Kostja kasutab tähist KODAstay ja kodastay.com teenuste osas, mille suhtes on KODA EHITUS

kaubamärk kaitstud ja /või mis on samaliigilised teenustega, mille osas KODA EHITUS on

kaitstud. Hageja hinnangul selline tähise kasutamine kaupade ja teenuste suhtes vähendab hageja

registreeritud kaubamärgi eesmärgi efektiivsust- võimaldada eristada kaupa või teenust teistest

kaupadest või teenustest, ilma, et tekiks äravahetamisoht. Hageja leiab, et tarbijal tekib ekslik

uskumus, et kostja poolt pakutavad teenused on seotud hageja äritegevusega. Hageja hinnangul

kostja ärinimi võib olla eksitav ka põhjusel, et tarbijal võib tekkida vääruskumus nagu võiksid

hageja ja kostja kuuluda seotud gruppi.

Kostja leiab, et sõna „KODA“ kasutamine ei saa hageja kaubamärgiõigusi kuidagi rikkuda, kuna

ürgset elamut, maja, hoonet või välisukse ja sisemiste ruumide vahelist eesruumi tähistav sõna

„KODA“ on igapäevakeeles tavapärane ega oma seetõttu ehituse ja kinnisvarateenuste valdkonnas

eristusvõimet. Isegi kui sõna „KODA“ oleks ehituse ja kinnisvarateenuste valdkonnas

eristusvõimeline, on hageja kaubamärgi puhul tegemist kombineeritud kaubamärgiga, st sõnalist

elementi „KODA EHITUS“ sisaldava kujutismärgiga, mistõttu sõna „KODA“ moodustab vaid ühe

osa hageja kaubamärgi sõnalisest elemendist ega ole iseseisvana kaitstud. Kostja väidab, et isegi

kui sõna „KODA“ oleks iseseisvana kaitstud, on kostja peamine äritegevus „majutustegevus“, mille

Nizza klassifikatsiooni kohane vaste on "tähtajaline majutus", mis kuulub klassi 43. Hageja

kaubamärk ei ole registreeritud ei selle ega ühegi muu 43. klassi kuuluva teenuse osas.

Pooled vaidlevad seega selle üle, kas kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku õiguseid

tähise „KODA“ kasutamisel oma äritegevuses, ärinimes ja domeeninimes. Seega on hageja

esitanud kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumise keelamise nõude.

KaMS § 14 lg 1 punktide 1-3 kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel

kasutada äritegevuses: õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste

puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, õiguskaitse

saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed

või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline

tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse

saanud kaubamärgiga, registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega

tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on

Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab

kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. KaMS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on

kaubamärgiomanikul õigus keelata tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine. KaMS §

14 lg 2 p 6 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata tähise kasutamine ärinimena või selle

osana.

KaMS § 57 lg 1 p 1 kohaselt kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa

arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks.

VÕS § 1055 lg 3 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse,

autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandi rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda

rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse

rikkumise eesmärgil.

Kohus peab vajalikuks esmalt hinnata, kas kostja poolt kasutatav tähis KODAstay ja hageja

kaubamärk KODA EHITUS+kuju on sarnased ja kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja

kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt.

KaMS § 12 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks muuhulgas registrisse

kantud kaubamärgi reproduktsioon. KaMS § 12 lg 2 p 2 järgi määratakse kaubamärgi õiguskaitse

ulatus kaupade ja teenuste loeteluga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale kuulub Eesti

registreeritud kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“.

KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise

isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks

eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote

individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik

eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini

ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja

kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal

korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata

eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi,

kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte

samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26).

Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste

visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest

tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on

seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub.

Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile (Riigikohtu 29.

septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11 teine lõik, ning selles viidatud Euroopa Kohtu

11. novembri 1997 otsus kohtuasjas C 251/95, SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 23, ja

22. juuni 1999 otsus kohtuasjas C 342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer vs. Klijsen Handel,

ECLI:EU:C:1999:323, p 25, aga ka nt Üldkohtu 25. septembri 2015 otsus kohtuasjas T 684/13,

Copernicus-Trademarks vs. Bolloré, ECLI:EU:T:2015:699, p 42, ja selles viidatud Euroopa Kohtu

12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C 334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, p d 34–36). Seejuures

kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab

äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97, p 17; C-251/95, p 18, 19).

Selleks, et hinnata, kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija

poolt, sh tähise assotsieeriumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb esmalt selgitada, milline

on asjaomane tarbijaskond ning seejärel teha järeldus äravahetamise tõenäolisuse kohta. Teenuste

laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad.

Kohus leiab, et

kinnisvarateenuse puhul, sh kinnisvara üürimisel ja rentimisel on tavatarbija tähelepanelik ja

arukas. Tähelepanelik ja arukas on tarbija ka hotellide, motellide, külalismajade, hostelite,

puhkemajade jms majutuse broneerimisel ja külastamisel. Arvestades asjaomaste teenuste laadi,

koosneb asjaomane avalikkus spetsialistidest ja laiast avalikkusest, kes on keskmisest

tähelepanelikumad.

Võrreldavad tähised on järgmised:

Hagejale kuuluv kaubamärk registreerimise nr

54091

Kostja poolt kasutatavad tähised

kodastay.com

KODA stay

Hagejale kuuluva kaubamärgi registreerimisnumbriga 54091 reproduktsioonist nähtuvalt on

tegemist kombineeritud kaubamärgiga, mis koosneb kujutiselemendist ja sõnade KODA EHITUS

kombinatsioonist sinises värvitoonis. Kujutis kujutab endast pintsiga tõmmatud, keskpunktist

alguse saavat, abastraktset joont, mis liigub spiraalselt keskelt väljapoole ning lõpeb kujutise

vasakus servas. Sõnaline osa KODA EHITUS langeb kokku KODA Ehitus OÜ ärinime peamise

osaga. Kumbki sõna ega ükski täht ei ole eraldi rõhutatud või esile tõstetud, s.o. kogu sõnaline osa

on esitatud võrdse rõhuasetusega.

Kuna kaubamärk registreerimisnumbriga 54091 ei ole üksnes sõnamärk, vaid koosneb kujutise ja

sõnade kombinatsioonist, siis tuleb välja selgitada selle märgi domineeriv osa, mis määrab

kaubamärgi tervikmulje, mis on äravahetamise tõenäosuse hindamisel määravaks.

Kohus leiab, et kaubamärgi registreerimisnumbriga 54091 domineeriva osa moodustab spiraali

eriline graafiline kujutis, mis moodustab 2/3 kogu märgi ulatusest. Hagejale kuuluva kaubamärgi

registreerimisnumbriga 54091 silmatorkavamaks osaks võib pidada päripäeva lahtikerivat sinist

spiraali, mida läbib diagonaalis heledam toon, pannes spiraali nö särama. Selline spiraali eriline

graafiline kujutis tervikuna võib eelkõige köita asjaomase avalikkuse tähelepanu.

Kohus leiab, et kuigi hageja kaubamärgi ja kostja tähise sõnaline osa „KODA“ on ühised, siis on

hageja kaubamärk ja kostja tähis visuaalselt erinevad. Hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“

ja kostja tähis KODAstay erinevad selle poolest, et kostja tähisel puudub kujunduslik osa, sh sinine

värv ja sõna EHITUS. Hageja kaubamärgis KODA EHITUS+kuju“ puudub sõnaosa „STAY“.

Kohus leiab, et hageja kaubamärk ja kostja tähis on ka foneetiliselt erinevad. Kuigi sõnaline osa

„KODA“ võrreldavatel tähistel on häälduslikult kattuv, muudavad erinevad lõpuosad tähised

tervikuna erinevateks. Nimelt häälduvad sõnad „EHITUS“ ja „STAY“ selgelt erinevalt. Sõna

„EHITUS“ koosneb kolmest silbist „E-HI-TUS“ ning sõna „STAY“ on võõrsõna, mis koosneb

ühest silbist. Kokkulangev sõna „KODA“ on kahesilbiline. Sõnaliste osade silpide koguarv on

erinev. Seega on mainitud foneetilised erinevused tajutavad, kui vaidlusalused tähiseid

hääldatakse.

Kohus leiab, et ka kontseptuaalselt on hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“ ja kostja tähis

KODAstay erinevad. Sõna „KODASTAY“ või lahi kirjutatuna „KODA STAY“ tähendab

hoonesse, koju jääma, peatuma. Sõnal „KODASTAY“ puuduvad kontseptuaalsed seosed

ehitamisega, ehitustöödega või spiraalidega. Võrreldavatel tähistel on erinev tähendus, mistõttu ei

ole nad kontseptuaalselt sarnased.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kaubamärk ja kostja tähis ei ole sarnased, et oleks

tõenäoline nende äravahetamine tarbijate poolt.

Lisaks sellele leiab kohus, et kostja pakutavad teenused ei ole identsed ega samaliigilised

teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Nii äriregistrist kui kostja kodulehelt

kättesaadavatel andmetel on kostja tegevusala „majutustegevus,“ mis kuulub kaubamärkide

registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (Nizza

klassifikatsiooni) klassi 43. Hageja kaubamärk nr 54091 ei ole registreeritud klassi 43 . Nizza klassi

36 kuuluvate teenuste osas on hageja kaubamärk registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt

korterite üürimise ja rentimise suhtes. Kohtule esitatud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi ameti

(EUIPO) rakenduse Similarity, mis hindab kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust, kohaselt

loetakse Euroopa Liidu kaubamärkide võrdlemisel „kinnisvarateenused“ erinevateks võrreldes

„majutusteenustega“ (tlk 50). Klassi 36 kuuluvaid kinnisvarateenuseid ei peeta klassi 43 kuuluvate

majutusteenustega samaliigilisteks. Seega kuna võrreldavad teenused ei ole samaliigilised, siis ei

riku ka sellest tulenevalt kostja hageja kaubamärgiomaniku ainuõigust. Sellest tulenevalt puudub

ka võimalus, et kostja poolt võidakse kuidagi kahjustada hageja kaubamärgi mainet ja

eristusvõimet.

Vaidlus on ka selle üle, kas hagejal on kaubamärgi registreerimisnumbriga nr 54091 koosseisu

kuuluva sõna „KODA“ kasutamiseks ainuõigus ja seega ka õigus keelata kostjal selle sõna

kasutamist KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi.

KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada

äritegevuses häid äritavasid järgides kaubamärgi mittekaitstavaid osi.

Enne 01.04.2019 kehtinud KaMS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on registreeringu andmeteks muu hulgas

kaubamärgi mittekaitstav osa, kui see on registreerimise otsuses ära märgitud. Sellest järeldub, et

mittekaitstav osa võib olla laiem, kui on registreeringus või registreerimise otsuses märgitud. Seega

piiravad hageja kaubamärgi ainuõiguse kasutamist ka teised mittekaitstavad osad, mida ei ole

registreeringus nimetatud.

KaMS § 9 lg 1 p 2 ja lg 3 koosmõjus loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks tähis, millel

puudub eristusvõime. Ka KaMS § 16 lg 1 p 3 ei luba kaubamärgiomanikul teistel isikutel

äritegevustes sellise tähiste kasutamist keelata. Eristusvõime on tähise omadus näidata

kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja

seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb

vaadelda kaubamärki tervikuna.

Kohus leiab, et hageja kaubamärgi registreerimisnumbriga nr 54091 sõnaline osa „KODA“ on eesti

tarbijaskonnale tuttav ja tavapärane eestikeelne sõna, mis tähendab mõistet „maja, hoone; kodu“,

millise

tähenduse

annab

ka

Eesti

keele

seletav

sõnaraamat,

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=koda. Eesti keel seletava sõnaraamatu kohaselt KODA

on ürgne elamu, harilikult koonilise püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel. Sõna

KODA kasutatakse järgmiste liitsõnade moodustamiseks: isa|koda, jumala|koda, keisri|koda,

kohtu|koda, kuninga|koda, kõla|koda, püha|koda, rae|koda, sammas|koda, tsaari|koda, vangi|koda,

vürstikoda; kaalu|koda, kauba|koda, klaasi|koda, köite|koda, mõtte|koda, mündi|koda, parkali|koda,

pesu|koda, sae|koda, sepi|koda, trüki|koda, töö|koda, valu|koda, vanutus|koda, vase|koda,

viina|koda, värvimis|koda, õllekoda. Samuti kasutatakse sõna KODA kutseühenduste

tähistamiseks: kinnisvaramaaklerite koda, notarite koda, patendivolinike koda, kohtutäiturite ja

pankrotihaldurite koda, jne. U Ki poolt 14.05.2019 koostatud arvamuse kohaselt tehes äriregistris

otsingu sõnaga KODA saab vasteks 1191 nimetust, mis sisaldavad sõna KODA. Lisaks on

hulgaliselt KODA sisaldavaid kaubamärke, nt LUKUKODA, KAUBANDUSKODA, VAEKODA,

VIIMISTLUSKODA, erinevad pruulikojad, jne (tlk 44-49)

Sega on kohtu hinnangul sõna „KODA“ igapäevases keelekasutuse laialt levinud ja sõna „KODA“

eraldi ei ole tähis, mis oleks suuteline täitma KaMS § 3 nõutavat kaubamärgi funktsiooni ja eristama

ühe isiku kaupu/teenuseid teiste isikute samaliigilistest kaupadest/teenustest.

Kohus leiab, et hageja kaubamärgi registrinumbriga 54091 sõnaline osa „EHITUS“ on eesti

tarbijaskonnale samuti tuttav ja tavapärane eestikeelne sõna, mis tähendab mõistet „ehitamine,

ehitustöö“,

millise

tähenduse

annab

ka

Eesti

keele

seletav

sõnaraamat,

vt

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ehitus&F=M. Ka hageja on seisukohal, et kaubamärgi

KODA EHITUS + kujutis sõnaline element EHITUS on ehituse valdkonnas kirjeldav ja

eristusvõimetu termin ja ta ei oma eristatavat funktsiooni ka „ruumide üürimise“ valdkonnas. Kuna

sõna „EHITUS“ on samuti igapäevakeeles tavapärane, siis puudub ka sellel sõnal eristusvõime

KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses.

Kohus märgib, et sõnade „KODA EHITUS“ kombinatsioon tähendab mõistet „maja/hoone/kodu

ehitamine/ehitustöö“.

Tulenevalt KaMS § 12 lg 1 p 2 võetakse kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse kantud

kaubamärgi reproduktsioon, st et kombineeritud kaubamärk omandab õiguskaitse just sellises

kujunduses,

millisena

see

registreeriti.

Kuivõrd

KODA

Ehitus

OÜ

kaubamärgi

registreerimisnumbriga 54091 eristusvõimetuks ja seega järelikult ka mittekaitstavaks osaks on

sõna KODA, siis puudub KODA Ehitus OÜ-l sõnale „KODA“ ainuõigus. Tavapärases

keelekasutuses kasutavaid eristusvõimetuid sõnu ei saa monopoliseerida ja registreerida ühe isiku

nimele.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on ainuõigus üksnes kombineeritud tähisele

„KODA EHITUS + spiraali kuju“ sinises värvitoonis, st hagejal on õigus keelata teistel isikutel

kasutada oma kaubamärki sellisel kujul nagu see on registrisse kantud. Hageja ei ole kohtule

esitanud tõendeid, et kostja oleks hageja kaubamärki registriumbriga 54091 kasutanud. Seega ei

riku kostja hageja ainuõigust registreeritud KODA EHITUS+ kuju kaubamärgile KaMS § 14 lg 1

p 2 mõistes.

Järgnevalt hindab kohus, kas kostja ärinimi on sarnane hageja kaubamärgiga ja rikub hageja

kaubamärgiomaniku ainuõiguseid.

Hageja leiab, et kostja ärinimi võib olla eksitav ja seda eeskätt põhjusel, et tarbijal võib tekkida

vääruskumus, nagu kuuluksid hageja ja kostja seotud gruppi. Sellise väärarusaama tekkimine läheb

aga vastuollu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi,

tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Hageja hinnangul kostja ärinime kasutuse keelamine on

põhjendatud ja asjakohane meede, mis tagab ka tarbijate õiguse saada teenuse kohta teavet vastavalt

tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg-le 1.

ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või

numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud

nõusolekuta, välja arvatud kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole

kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse ÄS § 33 lõiget 11, mille kohaselt peab nõusolek antud kas

digitaalselt allkirjastatud avalduses või notariaalselt kinnitatud avalduses.

Riigikohus on leidnud, et ainuüksi kaubamärgiseadusest ei tulene registreeritud kaubamärgi

omanikule õiguskaitset kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu kolmanda isiku ärinimes ja

eriregulatsiooniks on siin ÄS § 12 lg 3 (RK TKo 3-2-1-4-06, p 36, 37), millega on laiendatud

kaubamärgiomanike õiguste kaitset. Kaubamärgiomaniku õigus nõuda kostjalt ärinime kasutamise

keelamist võib tuleneda KaMS § 57 lg 1 punktist 1 ning VÕS § 1055 lõikest 1 (samas, p 38). Kui

kohus tuvastab kostja ärinime kasutamise õigusvastasuse, saab kohus keelata kostjal ärinimes

vaidlusaluse tähise kasutamise (samas, p 39). ÄS § 12 lg 3 annab kaubamärgiomanikule kaitse

kaubamärgis sisalduva tähise ärinimes kasutamise vastu sellise ettevõtja puhul, kes tegutseb

tegevusaladel, mille suhtes on kaubamärk kaitstu ning piisab, kui kasvõi üks tegevusala on

hõlmatud (samas, p 43). Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et ärinimi võib olla eksitav, kui

see tekitab mulje hageja ja kostja kuulumisest samasse ettevõtete gruppi, mis on vastuolus ÄS § 12

lõikega 1 (RK TKo 3-2-1-162-14, p 21). Riigikohus on 25.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-

162-14 punktis 19 leidnud, et ainuüksi ärinime või muu majandustegevusega tegeleva

ettevõtte/isiku nimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada KaMS § 14 lg 1 järgi

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist nimes KaMS §

57 lg 1 p 1 alusel keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu, ettevõtte või juriidilise isiku

samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid.

Kohus tuvastab, et kostja poolt kasutatav ärinimi koosneb terviksõnast „KODASTAY“ ja

äriühingu liiki näitava täiendi OÜ kombinatsioonist. Ärinimi KODAstay OÜ erineb kaubamärgist

registreerimisnumbriga 54091 selle poolest, et sellel puuduvad kujunduslik osa, sh sinine värv ning

sõna EHITUS. Kaubamärgis registreerimisnumbriga nr 54091 omakorda puuduvad sõnaosa

„STAY“ ja äriühingu liiki näitav täiend.

Kohus leiab, et kuigi sõna „KODA“ on hageja kaubamärgil ja kostja ärinimel kattuv, siis on

KODAstay OÜ tervikmuljelt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt eristatavad hageja kaubamärgist nr

54091 jäävast tervikmuljest. Hageja kaubamärk „KODA EHITUS+kuju“ ja kostja ärinimi

KODAstay erinevad selle poolest, et kostja tähisel puudub kujunduslik osa, sh sinine värv ja sõna

EHITUS. Kuigi sõnaline osa „KODA“ on hageja kaubamärgil ja kostja ärinimel kattuv, siis

muudavad erinevad lõpuosad tähised tervikuna erinevateks. Nimelt häälduvad sõnad EHITUS ja

STAY selgelt erinevalt. Sõna EHITUS koosneb kolmest silbist E-HI-TUS ja sõna STAY on

võõrsõna, mis koosneb ühest silbist. Kokkulangev sõna KODA on kahesilbiline. Sõnalise osa

silpide arv on erinev. Seega on võrreldavad tähised foneetiliselt erinevad. Kostja ärinime suurkirjas

esitatud sõnaosa „KODA“ on eesti tarbijaskonnale tuttav ja tavapärane eestikeelne sõna, mis

tähendab mõistet „maja, hoone; kodu“, millise tähenduse annab ka Eesti keele seletav sõnaraamat,

vt

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=koda.

Kostja

ärinimes

sisalduvas

sõnas

„KODASTAY“ väiketähtedena esitatud sõnaosa „-STAY“ tähendab Eesti - Inglise - Eesti

sõnaraamatu kohaselt inglise keeles „jääma, peatama, pautima; viibimine, peatumine“, vt

https://aare.edu.ee/dictionary.html?query=stay&lang=en&meth=exact&switch=et&otsi=otsi.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ärinimi ei ole sarnane hageja kaubamärgiga.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt pakutavad teenused ei ole identsed ega samaliigilised

teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Kostja tegevusala on „majutustegevus,“

mis kuulub kaubamärkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise

klassifikatsiooni (Nizza klassifikatsiooni) klassi 43 ja hageja kaubamärk nr 54091 on Nizza klassi

36 kuuluvate teenuste osas registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt korterite üürimise ja

rentimise suhtes. Kinnisvarateenused ja majutusteenused ei ole samaliigilised. Kohus leiab, et

asjaolu, et nii hageja kaubamärgis kui kostja ärinimes esineb sõna „KODA“ ei tekita muljet, et

hageja ja kostja kuuluvad samasse gruppi. Kostja on selgitanud, et kostja poolt pakutava

majutusteenuse eripära seisneb asjaolus, et kostja kasutab Kodasema OÜ pool valmistatud ja

viimasele kuuluva Euroopa Liidu kaubamärgi „KODA BY KODASEMA“ all turustatavaid

väikeelamuid. Seega viitab kostja ärinimi pigem ühte gruppi kuulumisele Kodasema OÜ-ga, mitte

hagejaga.

Eeltoodust asub kohus seisukohal, et kostja kasutades oma ärinimes sõna „KODA“ ei riku hageja

kui kaubamärgiomaniku õiguseid.

Lõputuseks hindab kohus kas kostja poolt kasutatav domeeninimi kodastay.com rikub hageja

kaubamärgiomaniku ainuõiguseid.

Riigikohus on 30. märtsi 2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 punktis p 50 märkinud, et

registreeritud kaubamärgi omanikul on KaMS § 14 lg 1 järgi õiguskaitse kaubamärgiga sarnase

tähise kasutamise vastu domeeninimes, s.o tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega.

Riigikohus on 13. juuni 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-6665 leidnud, et sarnaselt ärinime ja

majandustegevuses tegeleva ettevõtte või isiku nimega ei ole ka domeeninime ülesanne iseenesest

kaupade või teenuste eristamine. Domeeninime olemust on kolleegium lähemalt käsitlenud

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuse punktides 47-49, märkides, et domeeninimi on osa internetis

kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. Sarnaselt ärinime ja

majandustegevuses tegeleva ettevõtte või isiku nimega on aga võimalik ka domeeninime kasutada

nii, et luuakse seos tähise - mis kujutab endast domeeninime - ja kaupade või teenuste vahel. Sellisel

juhul on kolleegiumi arvates tegemist tähise kasutamisega „kaupade või teenuste puhul“ KaMS §

14 lg 1 tähenduses. Eespool viidatud lahendis märkis kolleegium, et domeeninimi ei ole üksnes

aadress, vaid kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid, sh mõjutab interneti

kasutajaid külastama just seda lehekülge, hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet,

näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (vt otsuse p 49). Loetletud

lisafunktsioonide täitmine ongi kolleegiumi arvates võimalik tänu sellele, et luuakse seos

domeeninimena kasutatava tähise ning sellel veebilehel, milleni domeeninimi interneti kasutaja

juhatab, esitatud teabe vahel.

Kostja poolt kasutatav domeeninimi koosneb väiketähtedena kokku kirjutatud sõnast „kodastay“ ja

tippdomeeni laiendist .com. Kohus leiab, et doomeninimi kodastay.com erineb kaubamärgist

registreerimisnumbriga 54091 selle poolest, et sellel puuduvad kujunduslik osa, sh sinine värv ning

sõna „EHITUS“. Kaubamärgil registreerimisnumbriga 54091 omakorda puuduvad sõnaosa „stay“

ja äriühingu liiki näitav täiend „OÜ“.

Eelnevalt juba käsitletud tähiste visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne analüüs kehtib ka

doomeninime kodastay.com osas ning vaatamata sõnaosa „KODA“ kokkulangevusele on

doomeninimi kodastay.com kohtu hinnangul visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt selgelt

eristatav kaubamärgist registreerimisnumbriga 54091.

Seega kostja poolt kasutatav domeeninimi kodastay.com ei riku kohtu hinnangul hageja

kaubamärgiomaniku ainuõiguseid.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik